Kõik pole kuld, mis hiilgab

Kuna suurest genotsiidist on möödas juba mitu aastat ja ametiasutused on maha jahtunud, julgen ma avalikult rääkida sellest, mis tegelikult toimus meie silme all Eestis ajavahemikus 2014 kuni 2017. Seoses katku ohuga tapeti kümneid tuhandeid kodu- ja metssigu. Massiline hävitustöö oli põhjendatud kurja viirusega: Aafrika seakatk, mis põhjustas loomade kiiret ja epideemilist surma. Nakatunud sigade saatus oli otsustatud mõne päevaga. Samas neid sigu, kes ei nakatunud kurja haigusesse, ootas mitte vähem kurb saatus. Seafarmides, kus oli haigestunud kasvõi üks siga, hävitati kõik loomad. Tihti tuli ette, et farmis võetud vereproovid tulid vale diagnoosiga, mis sai saatuslikuks mitmele seafarmile. Jahimehed proovisid isegi sellist nippi, et hoidsid metssea verd külmkapis ning saatsid seda mitme erineva sea pähe analüüsile – vastused samale verele tulid tihti kas positiivsed või negatiivsed. NB! Video leiad siit  https://taskuraamat.com/2018/09/04/kes-tappis-sead/ Eriti

Magnus Ilmjärve värske uurimus paljastab esimese presidendi Moskva-sõltuvuse Ajaloolase Magnus Ilmjärve värske uurimus näitab, kuidas hilisem Eesti president Konstantin Päts muutus Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna sõltlaseks, võttes nüuannete eest vastu hiigelpalga – 4000 dollarit aastas. I lmjärve eprillis ilmuva uurimuse kohaselt analüüsis Moskva juba 1920. aastatel põhjalikult küsimust, keda Eesti poliitikutest ära osta, ning otsustas, et riiki saab edukaimalt mõjutada Põllumeestekogude kaudu. Väljundi Eesti poliiti l ma mõjutamiseks leidis idanaaber Eesti-Vene Kaubanduskoja tegevuses, kus osales ka põllumeestekogulane Konstantin Päts. Seda kirjutab Ilmjärv Nõukogude Liidu Tallinna saadikute Mihhail Kobetski, Adolf Petrovski, Fjodor Raskolnikovi, Aleksei Ustinovi, Vladimir Botškarjovi, saatkonna sekretäride ja välisasjade rahvakomissariaadi ametnike ettekannetele tuginedes. Ilmjärve töö rõhutab, et Pätsil kujunesid Nõukogude saatkonnaga kiiresti eri