Kõik pole kuld, mis hiilgab

                                   Koroonaviirus COVID-19 loodi kunstlikult.                                                     Tõendid Märkimisväärne artikkel autoriteetsest teadusajakirjast "Nature" 2015 (!) nahkhiirte hübriidkoroonaviiruste uurimise kohta. 5 aastat pärast artikli kirjutamist ja maailmas toimuvat arvesse võttes tundub see kindlasti väga huvitav. Katse, mille käigus loodi nahkhiirte koroonaviiruse hübriidversioon - seostatud viirusega, mis põhjustab SARS-i (rasket ägedat respiratoorset sündroomi) - käivitas uue arutelu selle üle, kas riskida võimaliku pandeemilise potentsiaaliga viiruste insenerilabori variantide väljatöötamisega. Ajakirjas Nature Medicine 19. novembril avaldatud artiklis uurisid teadlased viirust nimega SHC014, mis leiti Hiinas sagarnina nahkhiirtelt. Teadlased lõid kimäärse viiruse, mis koosnes pinnavalgust SHC014 ja SARS-viiruse alusest, mis oli kohandatud hiirtel kasvamiseks ja inimese haiguse jälj

                Anne Franki päevik: võltsimiste ja suguelundite kirjelduste segu Anne Franki päevik ilmus esmakordselt 1947. aastal Hollandis ja sai hetkega bestselleriks. See on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse, sel on palju kordustrükke ja müüdi avalikkusele, kui originaali, mille kirjutas käsitsi Amsterdami juuditüdruk. Päeviku põhjal lavastati etendusi, muusikale, ballette, seda filmiti Hollywoodis ja filmil oli kolossaalne menu. Anne Franki päevik on ametlik rahvusvaheline kultuurivara - see on kantud UNESCO "Maailmapärandi" nimistusse ja 2009. aastal oli ta portaalis Onepoll.com raamatute TOP 10-s, kui “lugejaid inspireeriv”. Vene keeles ilmus Rita Wright-Kovaljova tõlgitud ja Ehrenburgi eessõnaga Anne Franki päevik esmakordselt 1960. aastal. Ilja Ehrenburg nimetas raamatut veel üheks tõendiks Euroopa juutide "katastroofi" kohta: "Kuue miljoni eest räägib üks hääl - mitte mõttetark, mitte tavalises tüdrukus olev