Kõik pole kuld, mis hiilgab

                                 Winston Churchill diskreetselt varjatud 2.osa Ralph Raico Ameerika sõtta tõmbamine – jälle 1939. aasta septembris astus Suurbritannia Saksamaaga sõtta, vastavalt garantiile, mille Chamberlain paanikas oli märtsis Poolale laiendanud. Lloyd George oli garantiid nimetanud "jänese ajuga", samas kui Churchill oli seda toetanud. Sellegipoolest kirjutas Churchill oma sõjaajaloos: "See oli lõpuks otsus, mis tehti halvimal võimalikul hetkel ja kõige vähem rahuldaval pinnal, mis peab kindlasti viima kümnete miljonite inimeste tapmiseni." [1] Sõja puhkedes kutsuti Winston tagasi Admiraliteedi Esimese Lordi ametikohale. Siis juhtus sõja esimesel kuul hämmastav asi: Ameerika Ühendriikide president algatas isikliku kirjavahetuse mitte peaministri, vaid Briti Admiraliteedi juhiga, möödudes kõigist tavalistest diplomaatilistest kanalitest. [2] Presidendi ja Esimese Lordi vahel levinud sõnumeid ümbritses meeletu saladus, mis kulmineerus