Charlie Kirki lugu – ja miks tekivad vandenõuteooriad Larry Romanoff Minu varasema e-raamatu „ Valelipud ja vandenõuteooriad ” [1] teises peatükis kirjutasin järgmised kaks lõiku: „Vandenõuteooria” on nimetus, mis antakse avalikkuse arusaamadele või uskumustele, mis erinevad ametlikust (tavaliselt valitsuse) versioonist sündmuse kohta ja mille puhul märkimisväärne osa avalikkusest usub, et valitsus varjab osa või kogu tõde. Vandenõuteooriad tekivad üldjuhul siis, kui need on põhjendatud, st kui ametlik versioon ei ole faktidega toetatud ja on sageli täis vasturääkivusi; kui esitatud faktid on ebausutavad või võimatud; kui versioon muutub korduvalt; kui loogika on puudulik ja osad lihtsalt ei sobi kokku. Seega, kui faktid ei klapi, kui versioon ei ole mõistlik, usume, et meile valetatakse taas. Ja tõenäoliselt nii ongi. Mõiste „vandenõuteooria” tekkis aastakümneid tagasi osana tahtlikust plaanist diskrediteerida inimesi, kes seadsid kahtluse alla ametliku versiooni sündmus...
Tõekübemed, mida peavoolu meedia ei kajasta