Aškena zide esimene sõjakuulutus Saksamaale (majanduslik) oli 1933. aasta 24. märtsil, millele Saksamaa vastas sama aasta 28. märtsil boikotiga juudi kaupadele. Põhiliseks probleemiks oli Saksamaa iseseisev rahanduspoliitika. 1939. aasta 3. septembril alanud nn kummaline sõda läänerindel oli seotud sellega, et peeti läbirääkimisi rahanduspoliitika teemal. See teema on samuti 2017. aastani arhiivides suletud. Hitleri kulla-, laenu- ja intressipoliitika tähendas ränka hoopi Euroopa majandussüsteemile. Inglise börsi isandad aimasid ohtu oma taotlustele otsustada nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise kaubanduse üle. Nad nõudsid, et Saksamaa taastaks intressiorjuse või muidu ta hävitatakse sõjaga. Londoni ja Berliini salajased läbirääkimised venisid mitu aastat. Juba varem augustis 1933 ähvardas Sionistliku Maailmaorganisatsiooni president Samuel Untermayer Saksamaa purustada, kui tolle majanduspoliitika peaks jätkuma (NY Times, 7.aug. 1933). 1933. aasta 1. aprillil hakkasi...
Tõekübemed, mida peavoolu meedia ei kajasta