Seakatk

Kuna suurest genotsiidist on möödas juba mitu aastat ja ametiasutused on maha jahtunud, julgen ma avalikult rääkida sellest, mis tegelikult toimus meie silme all Eestis ajavahemikus 2014 kuni 2017. Seoses katku ohuga tapeti kümneid tuhandeid kodu- ja metssigu. Massiline hävitustöö oli põhjendatud kurja viirusega: Aafrika seakatk, mis põhjustas loomade kiiret ja epideemilist surma. Nakatunud sigade saatus oli otsustatud mõne päevaga. Samas neid sigu, kes ei nakatunud kurja haigusesse, ootas mitte vähem kurb saatus.

Seafarmides, kus oli haigestunud kasvõi üks siga, hävitati kõik loomad. Tihti tuli ette, et farmis võetud vereproovid tulid vale diagnoosiga, mis sai saatuslikuks mitmele seafarmile. Jahimehed proovisid isegi sellist nippi, et hoidsid metssea verd külmkapis ning saatsid seda mitme erineva sea pähe analüüsile – vastused samale verele tulid tihti kas positiivsed või negatiivsed.

NB! Video leiad siit https://taskuraamat.com/2018/09/04/kes-tappis-sead/

Eriti kummaline lugu oli nende farmidega, kus ei oldud mingit seakatku tuvastatud. Seal käidi lausa politseiga talumehi veenmas, et igal juhul tuleb loomad kõik maha tappa. Ma juhtusin elama tol ajal ühe talu kõrval, kus leidis aset just selline lugu. Talu loomad olid terved ja elasid õnnelikult talu kõrvale rajatud koduses seafarmis. Neil ei olnud haigusi ega tõvesid, aga veterinaarid ei olnud sellega rahul ning lahendasid olukorda jõuga. Ma tegin sellest farmist lühidokumentaali, kus on näha, millise armastusega suhtus pererahvas oma loomadesse. Neid sigu peeti lausa pereliikmeteks. Seda suurem oli paljulapselises peres lein kui nende loomad tapeti.

Kes on selle mõrvatöö taga ja millistel kaalutlustel? Eestis on seakasvatamise traditsioon kestnud aastasadu ja viimase mõne aastaga on püütud see välja juurutada nii vägivaldsel viisil. Kas tegu on vaid konkurentsipoliitikaga Euroopast ja Ameerikast, et laiendada meie maal oma kaubandust ja tootmistegevus? Või tehakse seda puhtalt inimeste sõltuvuse tõstmiseks kaubanduskettidest? Sellele on raske leida ühtset vastust. Üks on selge – tegemist ei ole juhusliku loodusliku haiguspuhanguga, vaid planeeritud inimtegevusest tingitud roimaga.

Ameerikas on registreeritud seakatkule patent no: US8124101B2. See näitab, et tegu ei ole looduslikult arenenud viirusega, vaid laboris välja töötatud biorelvaga, mida kasutatakse tänase päevani raha teenimise eesmärgil surma külvamisega meie maal. Viirus oli saadetud patendiametisse 2005. aastal ning 2009 aastal kui see sai lõpuks patendeeritud, algas viis kuud hiljem esimene seakatku epideemia. Selleks ajaks oli juba valmis vaktsiin, mida hakati müüma viiruse tõrjeks riikidele, kus kuulutati välja pandeemia. Antud viirust on levitatud selgelt äri eesmärgil.

Lisaks teenib selline epideemia veel mitmeid huve, mille üle tasub lugejatel endil veidi mõelda ning teha omad järeldused. Kasvõi vaadates uusi seakasvatamise nõudeid veterinaarameti poolt, tuleb igaühel veenduda, et see ei ole enam odav iga mehe lõbu, vaid sellist investeeringut saavad endale lubada vaid suured ettevõtted.