Aškenazide
esimene sõjakuulutus Saksamaale (majanduslik) oli 1933. aasta 24.
märtsil, millele Saksamaa vastas sama aasta 28. märtsil boikotiga
juudi kaupadele.
Põhiliseks probleemiks oli Saksamaa iseseisev rahanduspoliitika.
Põhiliseks probleemiks oli Saksamaa iseseisev rahanduspoliitika.
1939. aasta 3. septembril alanud nn kummaline
sõda läänerindel oli seotud sellega, et peeti läbirääkimisi
rahanduspoliitika teemal. See teema oli
samuti 2017. aastani arhiivides suletud.
Hitleri kulla-, laenu-
ja intressipoliitika tähendas ränka hoopi Euroopa
majandussüsteemile. Inglise börsi isandad aimasid ohtu oma
taotlustele otsustada nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise
kaubanduse üle. Nad nõudsid, et Saksamaa taastaks intressiorjuse
või muidu ta hävitatakse sõjaga. Londoni ja Berliini salajased
läbirääkimised venisid mitu aastat.
Juba varem augustis 1933
ähvardas Sionistliku Maailmaorganisatsiooni president Samuel
Untermayer Saksamaa purustada, kui tolle majanduspoliitika peaks
jätkuma (NY Times, 7.aug. 1933).
1933. aasta 1. aprillil
hakkasid kehtima eriseadused juutide suhtes.
Juudi ajalehtedest Saksamaal ainsana ilmuma jäänud sionistlik „Jüdische Rundschau“ nimetas 1933. aasta 1. aprilli, kui algasid esimesed juutide vastased repressioonid, "juudi rahvuse ärkamise ja renessansi päevaks".
Juudi ajalehtedest Saksamaal ainsana ilmuma jäänud sionistlik „Jüdische Rundschau“ nimetas 1933. aasta 1. aprilli, kui algasid esimesed juutide vastased repressioonid, "juudi rahvuse ärkamise ja renessansi päevaks".
1933. aasta 25. augustil sõlmiti Palestiina
sionistidega Ha’vara leping.
1934. aastal Jeruusalemmas toimunud sionistide ja natside Kameradentreffen’ist kirjutas natsionaalsotside ajaleht „Der Angriff“ septembris-oktoobris terve seeria sioniste ülistavaid artikleid. Goebbels lasi vermida mälestusmedali, mille ühel küljel oli kuusnurk, teisel aga haakrist. Kuigi sioniste pooldas ainult 3% Saksamaa juute, said sionistid õiguse kontrollida tervet Saksa juudi kogukonda. Ümberasumine Lähis-Itta oli Saksa juutide hulgas sama ebapopulaarne kui Nõukogude juutide Birobidžani minek.
1934. aastal Jeruusalemmas toimunud sionistide ja natside Kameradentreffen’ist kirjutas natsionaalsotside ajaleht „Der Angriff“ septembris-oktoobris terve seeria sioniste ülistavaid artikleid. Goebbels lasi vermida mälestusmedali, mille ühel küljel oli kuusnurk, teisel aga haakrist. Kuigi sioniste pooldas ainult 3% Saksamaa juute, said sionistid õiguse kontrollida tervet Saksa juudi kogukonda. Ümberasumine Lähis-Itta oli Saksa juutide hulgas sama ebapopulaarne kui Nõukogude juutide Birobidžani minek.
Poeet Hayyim Nahman
Bialik kirjutas tollal, et hitlerism on pääsemine, bolshevism aga
juudi rahvusele needus.
Saksmaal oli ametlikult lubatud kasutada kahte lippu: Saksa haakristilippu ja sionistide oma.
Saksmaal oli ametlikult lubatud kasutada kahte lippu: Saksa haakristilippu ja sionistide oma.
1935.aasta
5. jaanuaril kuulutas B’nai B’rithi president Alfred Coen kõigi
juutide, vabamüürlaste ja kristlaste nimel Saksamaale sõja. Samas
jällegi tegutses selle organisatsiooni filiaal
Saksamaal vabalt kogu II maailmasõja perioodil.
1936. aasta 20. märtsil konfiskeeriti Bayeri illuminaatide arhiiv ja muud dokumendid.
1937. aasta 10. oktoobril algasid Kairos sionistliku organisatsiooni Haganah juhi Feivel Polkese läbirääkimised rahvuskaaslase Adolf Eichmanniga. Polkes teatas, et juudi rahvuslikud ringkonnad on äärmiselt rahul Saksamaa radikaalse poliitikaga. Ka teine Palestiina sionistlik organisatsioon Irgun Tzwa’i Le’umi, eesotsas Sterni, Begini ja Shamiriga orienteerus teljeriikidele kui tollal ainsatele Iisraeli riigi loomise pooldajatele.
1936. aasta 20. märtsil konfiskeeriti Bayeri illuminaatide arhiiv ja muud dokumendid.
1937. aasta 10. oktoobril algasid Kairos sionistliku organisatsiooni Haganah juhi Feivel Polkese läbirääkimised rahvuskaaslase Adolf Eichmanniga. Polkes teatas, et juudi rahvuslikud ringkonnad on äärmiselt rahul Saksamaa radikaalse poliitikaga. Ka teine Palestiina sionistlik organisatsioon Irgun Tzwa’i Le’umi, eesotsas Sterni, Begini ja Shamiriga orienteerus teljeriikidele kui tollal ainsatele Iisraeli riigi loomise pooldajatele.
Tuntud
sionist Vladimir Jabotinsky (Žabotinski) rääkis "juudi
rahvuse range selekteerimise vajadusest", "rahvuse uuest
väljalaskest ", "kuivanud okste raiumisest", "rahvuse
renessansist" jne. Üks tema loosungeid kõlas: "Saksamaa -
Hitlerile, Itaalia - Mussolinile, Palestiina - meile!"
1939.
aasta 21. augustil kuulutas Saksamaale sõja XXI sionistide
kongress.
1939. aasta 1. septembril alustasid Saksamaa ja
Slovakkia sõjategevust Poola vastu.
1939. aasta 3. septembril
kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa sõja Saksamaale
1939. aasta
5. septembril kuulutas Saksamaale sõja Juudi Maailmanõukogu
1939.
aasta 17. septembril tungisid Nõukogude väed Poola
1939. aasta
27.oktoobril tungisid Leedu väed Poola.
1941. aasta 13. juunil
ilmus TASSi teade, milles Vene
välisminister
Molotov ja Saksa suursaadik Moskvas Schulenburg teatasid, et
vaenulikud jõud soovivad Saksa – Nõukogude sõda.
1941.
aasta 18. jaanuaril sõlmis Saksamaa koostöölepingu
organisatsiooniga Irgun Tzwa’i Le’umi.
1942. aasta 6.
jaanuaril ja 27. aprillil teatas Nõukogude Liidu Välisasjade
Rahvakomissariaat maailmale nõukogude juutide ja teiste rahvuste
hävitamisest natsionaalsotside poolt okupeeritud
territooriumil.
Sellele vastas Juudi Agentuur 1942. aasta 7.
juulil ja 28. septembril, nimetades NLiidu noote väljamõeldisteks
ja bolševistlikuks propagandaks.
Euroopa juutide päästmisest
ei räägitud sõnagi sionistide erakorralisel konverentsil New
Yorgis 11. mail 1942. aastal ega ka pool aastat hiljem Ülemaailmse
Sionistliku Organisatsiooni Peanõukogu Jeruusalemma Komitee
istungil.
1942. aasta 1. aprilli Lvivi (Lemberg) sionistide
häälekandja teatas aga, et tänu töökasvatusele koonduslaagrites
toimub juudi rahvuse taassünd.
Rahvuste hävitamisest
natsionaalsotside poolt okupeeritud
territooriumil.
Kommentaarid
Postita kommentaar