Avalik pöördumine

p ü h a p ä e v, 2 1 . m a i 2 0 1 7

                             NELJAS EESTLASE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTLASTE
                                                                   POOLE

...JA
PATRIOODI SÕBRALIK JÄRELEAITAMISTUND EESTI VABARIIGI
PRESIDENDILE EESTI LÄHIAJALOO JA VÕIMALIKU LÄHITULEVIKU
MÕISTMISEKS

Head eestlased! Head Eesti riigile ja rahvale lojaalsed teiste rahvuste esindajad!
Austatud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid!
Käesoleval pöördumisel ei ole hinda: ta on hindamatu! Nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Käesolev pöördumine saab-peab(!) olema iga eestlase (imikust raugani) oleviku ja tuleviku
kindlustuspoliis, mille sarnast Eestimaal pole olnud ega tõenäoliselt tulegi.
Käeolev pöördumine võiks olla iga eestlase kodus alati kättesaadavas kohas ja kindlasti peaks
see pöördumine olema iga eestlase teadvuses või kui soovite, siis hinges ja südames.
Käesolev pöördumine (õigemini selle pöördumise järelmid) on järjekordne lakmuspaber, mis
peab näitama, kas eestlased tõepoolest väärivad oma riiki, kultuuri ja selle arengut-tulevikku.
Ma näen… ma tunnetan… ma järeldan… ma hoiatan… ma püüan… Vaat säärane ego…
Viimases hädas võtan appi isegi Karl Marxi ja parafraseerin teda natuke:
Üks tont käib ringi mööda Eestimaad! See on eesti rahva rumaluse tont, mis vähemalt
taasiseseisvumisest saati on rahvalt märkamatult võtnud kaine ja loogilise mõtlemisvõime,
põlvkondadevahelise kasvatusliku ja tööoskusliku järjepidevuse, lisanud kamaluga
agressiivset rumalust ja laseb eestlaste üle irvitades piduliku paigalmarsi ja hoolikalt
varjatud nurina saatel meil aastakümneid kuidagimoodi vegeteerida.
Eelpooltoodust võiks nagu järeldada, et olen ainuke tark Eestimaal ja imekombel kõigest
halvast pääsenud? Kahjuks ei ole. Näen, et aastate lisandudes silub aeg kõik eestlaste
väljaulatuvad rumaluse mäed ja tarkuse künkakesed ja uus maailmakord (Novus Ordo
Seclorum) on kergelt ja vääramatult võimust võtmas. Minul veab,- ma jõuan õigel(?) ajal ära
surra, kuid see teadmine ei rõõmusta mind. Ja nii lasengi elu loojangul edasi vanaemalt-
vanaisalt pärit patriootlikus vaimus ja meie põhiseaduse preambulit nii talismani- kui
kaitsekilbina kasutades.
Aga asja juurde: Väidan, et

EESTI RIIK ON MAAILMA RIKKAIM RIIK !!!
Mille poolest? Maavarade poolest! “Per eestlane” kohe kindlasti ja üsna tõenäoliselt ka “per
eestimaalane”! Vähemalt täna, vähemalt praegu.
Teadsin juba sajandivahetusel, kui konsulteerisin kompetentsete teadlaste ning Eesti
patriootide Endel Lippmaa – ja Hardo Aasmäega, et Eesti on tegelikult maailma üks rikkamaid
riike. Enam-vähem tõese tulemuseni jõudsin eelnevalt ise huvi pärast asja uurides ja arvutusi
tehes, kuid tegelikuna tunduva (!) olukorra seletasid mulle lahti need kaks tublit eestlast. Ja
mulle tehti selgeks kõigest pool võimalikust tõest! Ülejäänut polevat mul tervislik teada.
Õnneks olin tookord kiire taibuga ja leppisin olukorraga. Olen mõlema mehega (olgu muld
neile kerge) vestelnud seltskonnas ainult mõned korrad ja igapäevaselt meeles on mõlema
ühine arusaam: kuidas küll eestlased saaksid vastu seista üleilmsete kompaniide
ähvardavale ahnusele ja röövimistele … ning kuidas vastu seista meie juhtide-otsustajate
pugejalikkusele ja (ära)ostetavusele. Hea nõu jäi leidmata. Kõlama jäi, et kui avaneks
eestlaste ürgne tarkus ja kavalus ja et üksi läheb raskeks ja et suur ei ole väikese sõber. Suur
on suure sõber. Sõjaga kallaletulekut ei pidanud kumbki mees tõenäoliseks. Tõdeti, et Eesti
võetakse ära viisakalt ja märkamatult. Et suuremas osas juba ongi ära võetud. Enda naiivsuses
ütlesin, et parem oleks, kui need röövlid ja eesti rahvas sellest rikkusest midagi ei teaks. Sain
kohe Lippmaa etteheitva pilgu osaliseks ja teada, et välismaised röövfirmad olid siin kohe
platsis, kui me endid vabaks laulsime. Oskavad nemadki arvutusi teha. Tahtsin juba suud jälle
vale koha peal paotada, kui Hardo ütles umbes nii:”Ära mitte loodagi, et meie võimumehed ei
tea,- nad istuvad juba praegu miljoniliste lutipudelite otsas ja tulevikus hakkavad ammutama
piimajõgedest…”
Endel Lippmaa uuris teraselt minu arvutusi ja ohkas kergendatult, et amatööri kohta polegi
paha. Et tema on ka arvutusi teinud ja saanud kokkuvõttes poole suurema tulemuse. Taga
hullemaks! Ütlesin, et säärane olukord võib viia Eesti riigi ja rahva surmaohtu. Lippmaa vastas,
et surmaoht on eestlase kohal alati olnud. Et Eesti riik, kui niisugune, võib nime poolest kesta
veel tuhat aastat, kuid kas selles riigis ka mõni eestlane veel alles on, polevat üldsegi kindel.
Meenutan praegu, mida teadsin ja ütlesin eesti rahvale juba aastal 1998 !
Juba tollal püüdsin rahvast ergutada-turgutada ja näidata, et tegelikult oleme maailma riikide
seas loodusvarade rikkuselt arvutatuna ühe elaniku kohta üsna tõenäoliselt esikohal!!!
Uskumatu? Jah, uskumatu tõesti. Aga nii see on.
Ja ideaalis: Me ei peaks seda teades hulluks minema, vaid kokkuhoidlikult
ja ausalt-arukalt käitudes-kaevandades võiks eestlust tõepoolest säilitada
aegade lõpuni.
Nüüd lugu ise:

EESTI ON RIKAS PRUUT.
1991. aastal varjusurmast ärganud Eesti Vabariik on täna veel liialt lapseohtu, et mehele
minna. Kosilased (Venemaa, Euroopa Liit, Põhjamaad, USA jt.) teevad praegu kõik, et
tulevikus kaunitariks sirguvast Eestist endale väärt kingitus vormistada. Peigmeeste ja
isameeste omavahelise sobingu tulemusena on väike Eesti pandud Tuhkatriinu ossa: ta on
vaene, tema arvamust ei küsita, ta peab olema alandlik ja kuulekas. Tegelikult on Eesti väga
rikas pruut, kes võiks ise vabalt endale tulevikus printsi valida.
Mis pruudil siis veimevakas on?

Esiteks: põlevkivi on 2,3 miljardit tonni.

Teiseks: fosforiiti on näiteks Rakvere maardlas 6 miljardit tonni. Euroopa suurim varu!

Kolmandaks: kurikuulsat diktüoneemakilta on üle 60 miljardi tonni.

Neljandaks: uraani leidub ainuüksi Toolse piirkonnas üle 27 tuhande tonni.

Viiendaks: molübdeeni üle 57 tuhande tonni.

Kuuendaks: vanaadiumi 150 tuhat tonni.

Seitsmendaks: strontsiumi miljon tonni ja 25 miljonit tonni transuraane Kabala piirkonnas.

Kaheksandaks: rauamaaki üle poole miljardi tonni Jõhvi lähedal 300 m sügavuses, kusjuures
ta on kergesti rikastatav ja sisaldab 32% rauda, mis on sama hea, kui rootslastel Kirunas.

Üheksandaks: kulda-hõbedat-plaatinat sadu tonne Võru lähedal ja tuhandeid tonne
Põhjarannikul, mille kaevandamine täna (eriti Võru lähedal) on siiski veel ülearu kallis.

Kümnendaks: graptoliitargilliidi varud on 70 miljonit tonni (sisaldab palju tsinki,
pliid,niklit).

Peale selle on veel: metsa üle 2 miljoni hektari, lisaks palju tsementlubjakivi, turvast,
ravimuda, dolomiiti, puhast (põhja)vett, mineraalvett ja kui väga vaja, siis maaõli
(naftat) ja gaasigi!
Ja asukoht. Sama hea, kui kaunitaridel Panamal, Gibraltaril või Singapuril.
Eestist rikkamaid pruute või võrdväärseid võib lugeda ühe käe sõrmedel. Sõrmi jääb ülegi.
Kes küll ütleks väikesele pruudile: ära kiirusta, kasva veel, küll sinu aeg tuleb.
Muidugi on võimalus, et üks või mitu mesijuttu puhuvat peigmeest otsustavad pruudi taas
vägistada ja tema kaasavara omastada. Siin tuleb loota Looja poolt Maarjamaale antud
ürgsele tarkusele välja valida õige peigmees ja mitte tormata ühe karvase ning kohmaka
käitumisega kosilase eest teise, libekeelse ja kalgi südamega kosilase sülle!
Viisin selle artikli isiklikult Postimehe toimetusse 22.11.1998.a. Ei avaldatud.
Aastal 2015 avaldas selle loo Tallinna rahvuslaste leht “Rahvuslik Teataja”. Tagasiside oli
kurvastavalt vähene, et mitte öelda: olematu!

SURMAOHT LÄHENEB EESTLUSELE VÄÄRAMATULT
Ei puutu asjasse Putin ega Trump, ei puutu asjasse üleilmne imperialism või kommunism, ei
puutu asjasse 700-aastane orjapõli või Stalini Eestis kordasaadetud genotsiid. Isegi meie endi
“kodukootud” juhid-vargad-valetajad on tegeliku ähvardava ohu kõrval kõigest moosivargad,
keda kibeda soolvee vitsakimbuga saaks veel õigele ja ausale teele juhatada.
Surmaohul on kindel nimi: AHNUS ! Laiemas mõttes saamahimu, mis ei tunne riikide -
rahvaste-rahvuste – rasside jne. piire. Ahnusega käib alati kaasas tema kaksikvend – SURM! Kas
sellele võiks vastu saada eestlase oletatava, üleöö tärkava, kaine ja terase mõistuse-tarkuse
abil? Jah, võiks, kuid ühel tingimusel. Vaja on lisaks vähemalt üht abilist eestlaste mõistuse-
tarkuse kõrvale, on siis selleks ülitõhus relvajõud, ridamisi õnnelikke ja eestlust päästvaid
(juhuslikke?) kokkusattumisi, Taara, Jehoova või UFO.
Kas ja kuidas oleks seda surmaohtu võimalik kasvõi natukenegi eemale juhtida? Usun teadvat,
et täna ja homme on see peaaegu võimatu,- ülehomme aga võib olla hilja… Seda piltlikult
öeldes.
Kena laulusalm ütleb: “… ei hõbedat, kulda ei leidu me maal…” Ega see väga vale olegi, kuna
tuhandeid tonne kulda maa sees on kõige ülejäänu kõrval tõepoolest tühiasi.
Eelpooltoodud maavarade-andmeid ei tea tänasel päeval 99,9 protsenti eestlastest! Ei tea
tõenäoliselt ka Teie, proua president! Võiksin veelgi rohkem Teile ja oma rahvale teada anda:
Esiteks: meie suure varitseva rikkuse juures oleme täna maailma pankadele võlgu miljardeid
eurosid, kusjuures Nõukogude Liidust lahkudes olime suhteliselt rikkad (kui erastamata-
ärastamata asutused-ettevõtted, kinnistud, merlaevandus jne. arvutuslik summa dollarites
jagada eestlaste (või ka eestimaalaste) arvuga). Siis tuli ärastamine. Euroopa Liitu astudes
Eesti riigil võlgasid veel ei olnud!!! Kuidas siis on lood täna? Seisuga 16.05.2017. oli Eesti riigi
võlg 26 227 727 192 eurot!
Üksiku isiku osa sellest (imikud ja pensionärid kaasa arvatud) oli 19 899 eurot ! Ja võlg
muudkui suureneb iga päevaga! Aga keda see alatus ja ülekohus peale minu ja mõne üksiku
patrioodi üldse huvitab?
Proua president! Toon väljavõtte:
Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne Euroopa tulevikust ja Eesti Euroopa Liidu
Nõukogu eesistumisest Euroopa Liidu olukorda käsitleval konverentsil Firenzes 5. mail 2017:
“… Tähtis on avaldada Euroopa Liidule kohast tunnustust võimaluste
eest, mida ta liikmesriikide poliitikakujundajatele pakub. Sama tähtis
on ka mitte süüdistada Brüsselit viltuläinud asjade eest. Eesti inimesed
usaldavad meie liitu, sest kõik Eesti valitsused on öelnud, et nad
suudavad. Sellised sõnumid on veel tähtsamad kui Euroopa Liidu
toetusskeemid, sest nagu teame, võib võrdset ja suurt Euroopa Liidu
toetust saavates riikides liidu riiklik käsitlusviis erinev olla. Seega ei
määra inimeste suhtumist mitte raha, vaid ideaalid.
Euroopa Liit on saavutanud majandusliku lähenemise vallas
märkimisväärset edu. Kui vaatame, kus me 2004. aastal olime ja kus
oleme nüüd, siis räägivad numbrid enda eest – eestlased on 2,24 korda
rikkamad kui ELiga liitudes…”
Milline demagoogia! Milline sõnamulin! Milline ilustatud vale! Ma olen Teis sügavalt pettunud,
proua president, kuid suudan veel mitte öelda enamat. Olen võimeline iga Teie öeldud sõna
argumenteeritult ümber lükkama, kuid mida suudaksin sellega Teile tõestada? Elate ju hoopis
teises, Eesti-vaenulikus maailmas, milles Teie poolt väljavalitud ja kahtlemata võimekad
nõunikud nii magusaid ja alatuid valesid Teie kõnedesse põimivad …
Mind huvitab, kuidas selle eelpooltoodud kurva tulemuseni oleme jõudnud? Kas süüdi on loll
eestlane, juhtimisvead, pumba juurde pääsenute saamahimu või on tegu üleilmsete
niiditõmbajate teadliku tegevusega Eesti-nimelisel katsepolügoonil? Olen seda meelt, et siin
mängisid-mängivad kõik tegijad-niiditõmbajad ühte pika vinnaga mängu, mille kaotajaks on
kõik eestlased.Nii muidu rumalad, agressiivselt rumalad, kui üksikud arukad-targad. Isegi
täna ja homme heal järjel olevad “tublid ärimehed”, kes ülehomme endid eestlaseks kohe
kindlasti ei nimeta. Pole kasulik. Halvasti lõpetavad nemadki …
Teiseks: Kas presidendiproua ja eestlased üldse teavad, mis toimub praegu Ida-Virumaal? Ei
tea ja see samuti ei huvita kedagi. Ja noored üle Eesti,- meie tulevik? Peaasi, et saaks kergelt
pappi, pidu panna, alkoholi ja narkotsi tarbida ning keppi teha. Ja see loll Kortspärn võibki
jaurama jääda …
Ei tea minagi, mida Virumaal tegelikult tehakse ja kui, siis hästi natuke. Kõikjal käib tasane
röövkaevandamine ja riigist mööda äritsemine. Ajakirjanduses aga ilmuvad nukrad teated
tehaste, tsehhide ja kaevanduste sulgemiste kohta ja tuntakse kaasa töökohtade kaotajatele.
See nutulaul on poolik tõde. Olen veendunud, märgid näitavad, et vaest ja rumalat eesti
rahvast pügatakse kohe täiega. Loomulikult kitsas ringis turvalise käendusega kaitstud
võimuladviku teadmisel ja osalemisel. Kes viitsiks (või julgeks) üles otsida ja lugeda praegu
Ida-Virumaal tegutsevad kaanid-puugid ja nende firmad? Eesti varanduse varastamine on
rahvusvaheline, kus töötavad sõbralikult ja saavad kasu väljavalitud eestlased, venelased,
sakslased, soomlased, rootslased, ameeriklased jpt.
Eelpoolloetletud loodusvarad on üldrahvalik omand ehk rahvuslik rikkus, mille
kasutamisest saadav tulu peab õiglaselt jõudma iga Eestimaa kodanikuni. Seni pole seda
toimunud, kasum läheb väheste valdusse. Kuni riigikogu ei võta vastu vastavat seadust
üldrahvaliku omandi kasutamisest saadava tulu õiglase jaotamise kohta, ei tohi jutukski
tulla mingi maavara tööstuslik kaevandamine … Tean samas, et reaalelus meie rikkus ei jõua
lihtsa eestlaseni mitte iialgi. Ka kaudseid teid pidi mitte. Jäävad ainult EL-i toetused, kuhu me
mitu korda rohkem summaliselt alati võlgu jääme. Varsti (2020) jääme meile juba harjumuseks
saanud toetustest ka ilma, kuna oleme nii hästi arenenud ja võime hoopis ise teisi toetama
hakata. Nii meie juhid on meile seletanud ja see on rumala eestlase väljateenitud tulevik …
Hiljuti olevat Eesti andnud nõusoleku Kanada ja Austraalia geoloogidel Eesti maavarasid
uurida! Lähematest uurijatest ma ei räägigi. Kas me tõesti oleme lollid? Ju oleme… Ma mõtlen
siinjuures lihtrahvast, lihtsat eestlast.
Kolmandaks: Õigus oli Einar Laignal, kui ta kuulis Eestimaal alateadvuses ainult üht
sõna: “Vale-vale-vale-vale-vale-vale-vale vale…” Eestis vohav vale on tõe juba 1990-ndatest
saati varjutanud. Valetamine on aastatega saanud eestlase ja ka eestimaalase kõige
tähtsamaks tunnuseks-iseloomustuseks, mis mäekõrguselt varjutab kõik teised head ja halvad
omadused. Võtan ühe eestlasi mittehuvitava teema: kuidas on eestlaste ja eestluse olukord
Ida ja Lääne Virumaal? Eriti Põhjarannikul ja Narva jõe ääres Narva-Jõesuust Vasknarvani?
Mõlemal joonel nii 20 kilomeetrit sisemaa poole? See on ehtne Venemaa üksikute veel
elusolevate või surnud eesti talukohtadega. Pingutustele vaatamata pole ma saanud teada,
mitu kinnistut ja kui palju ruutkilomeetreid maid-metsi on ametlikult või variisikute kaudu
Peterburi elanike (Venemaa kodanike) poolt kokku ostetud? Kui palju on siinsete venekeelsete
mittekodanike käes ja kuipalju ruutkilomeetreid on venekeelsete Eesti kodanike käes? Aga
variisikute ja varifirmade käes? Olgu lugejale juba täna teada: mitte ükski Eesti, Vene, EL-i
või rahvusvaheline seadus ei saa takistada kohalikel venelastel (venekeelsetel) Ida-ja
Lääne Virumaal korraldamast referendumit, mille tulemusena oleks ta kuu-paari jooksul
ametlikult-seaduslikult Venemaa koosseisus. Kõik oleneb Moskva suvast, kas, millal või kui
üldse ta seda trumpkaarti kasutab. Puänt on selles, et seda trumpkaarti polegi vaja kasutada.
Miks on Eesti juhid korraldanud nii, et järjekordne 10-15 % Eestimaast on jälle juba täna
asetatud pidulikult Venemaa jalge ette ja Eesti annab mõista, et “tulge ja võtke meid, kuna
meie oleme rumalamad kui teie…” Kas on veel tarvis juurde lisada, et Eesti juhtide
poolt innukalt loovutatud Narvataguse ja Petserimaa ning praeguse piirilepinguga kaotatavad
maa-ja veealad ei rahulda karu isu, vaid hoopis suurendavad seda? Muide: Euroopa veelgi
näljasemat hüääni tuleks veelgi rohkem karta-arvestada. Eestlasest lammas maitseb
mõlemale…
Neljandaks:

TEGELIK OLUKORD ON HULLEM, KUI KEEGI MEIST KARTA OSKAB!
Jah, olukord on juba täna väga hull. Kõik märgid näitavad mulle, et üleilmne ahnus on
asunud Eestimaa kallale. Paljud selgema pilguga eestlased ei saa hästi aru, mis Eestimaal
toimub. Olen aastate jooksul seda püüdnud endale selgeks teha. Loogikat ja fakte kasutades.
Ja jõudnud järeldustele, nagu viimases pealkirjas: tegelik olukord on hullem, kui keegi meist
arvata oskab! Ah et Rail Baltic on mittevajalik projekt ja kulgeb mööda Lääne-Eesti soid? Loll
riik ja loll valitsus? Stopp! Teeme suure vea, kui alahindame otsustajaid. Kõige lihtsam põhjus,
et rajada ülikallis raudtee, pole mitte tema loodetav tulusus, vaid raudteest saab üks Euroopa
Liidu kuuleka liikme Eesti (aga ka Läti ja Leedu) edasise pärisorjalikkuse garantii, mis
võimalikul EL-ist välja astumisel kõik kenasti kinni (tagasi) tuleb maksta! See, et saab meie
maavarasid ja reisijaid transportida, on teisejärguline.Kes imestaks, kui Eesti EL-ist
väljaastumise hinnaks saab meie maavarade “vabatahtlik” kingitus EL-ile (USA-le) ja “meie
sõpruse tõenduseks” saab teise maavarahunniku kingituseks Venemaa? Mõneks aastaks oleks
rahu majas. Pyrrhose võit…
Läheme edasi. NATO vihmavari olevat hää! Kaitseb nii, et kivi ei jää kivi peale. Ja ega`s
Vene NATOT ei ründa ju!? Väidan vastu: ründab küll! Nagu nalja, naerul näoga ja purustava
jõuga!
Kas Teie, proua president, ikka teate, et Eestis on ennast sisse seadnud kaks USA
kaitsejõudu!? Üks, “ametlik”, NATO relvajõudude koosseisus ja teine,”ametlik” USA
valitsuse ja “uue maailmakorra” käepikendusena NATO viigilehe varjus, kes sisuliselt juba
on meie Eestimaa sõjaliselt okupeerinud, kelle seadused on meil ülimuslikud (nagu meil
EL-iski) ja kelle iga sõrmenipsu peale EV valitsus kõik käsud-nõudmised täidab!? Ja
eestlase jaoks polegi oluline, kas Venemaaga hakkab “verist valesõda” pidama NATO või
USA. Valesõda?
Ennustan võimalikku arengut: … kogu “sõda”, lahingutegevus, saavad olema
eelnevalt kokku lepitud: homme ründan mina vaat seda ruutu Põhja-Eestis nii mitme
raketi, lennuki või pommiga, aga ülehomme ründad sina vaat seda ruutu nii ja niisuguse
lõhkekogusega. Eestlased ei tea sellest midagi. Nendeni õiget ja ausat infot ei laeku.
Lihtsalt ei laegutata ja kõik. Aga nn. toetavat-ja abitegevust jagub meie KAITSEväel ja
KAITSEliidul küllaga. Ja reaalselt surma hakkame saama ainult meie, eesti kaitseväelased
ja ka nn. rahulikud elanikud. “Eestlastest ülejäänud” NATO ja Vene poolelt keegi naljalt
surma ei saa ja kui, siis kogemata. Loomulik kadu. Aga noodid liiguvad üle ilma ägedasti: a
la Vene rünnakus sai surma xx NATO sõjameest ja hävitati x raketiseadet ja x lennukit.
Sama kisab Vene, et NATO rünnakus sai surma xx sõdurit ja xxx rahulikku elanikku ja et
rikutakse seda ja toda kokkulepet. Mõne kuuga on Põhja-Eesti nagu üles küntud. Paberite
ja ahastavate kõnede taustal on hukkunuid palju, kuid tegelikult on kõik hukkunud
millegipärast eestlased ja see info maailmasse ei jõua. Säärane on ainuke mõlemale
poolele ülimalt kasulik sõjapidamise viis ja kumbki pool hõõrub heameelest käsi. Ja tohutu
eeltöö kaevanduste rajamiseks saab nii originaalsel kombel tehtud ja kõik sõjakulutused
üleilmse maksumaksja raha eest kuninglikult kinni makstud. Kõikide aegade tulusaim
sõjaline konflikt! Ja kaevandused tulevad! Kes seda “ülesküntud” Põhja-Eestit enam
rekultiveerima hakkab? Enne maavara ikka välja ja siis teeme maa uuesti ilusaks. Ja
üleilmsed rohelisedki on rahul.
Eelpool kirjutasin, et Eesti on rikas pruut. Tänane olukord on selline, et tema peale on himura
pilgu heitnud kaks julma ja südametut koletist (USA ja Venemaa), kes kavatsevad pruudi
vägistamist. Kuna otseses omavahelises võitluses on suured vigastused garanteeritud, siis koos
tegutsedes on rahul mõlemad. Olen veendunud, et pruudi kaasavara jagatakse sõbralikult
kaheks: EL-le (USA-le) ja Venemaale. Millegipärast meenub Saksa-Vene pidulik sõjaväeparaad
Brestis 22.09.1939.a. … Ja ometi Poola ei olnud tollal mingi tuhkatriinu … Veel meenub Jalta
1945, kus “võidukad lääneliitlased” meid reetsid ja NSV Liidule kinkisid. Mina aga tean lihtsat
elutõde: kes kord on reetnud, reedab ka teist-kolmandat korda! Ja kordan eelpooltoodut: suur
ei ole väikese sõber! Suur on suure sõber. Kui see kasulik on.
Vaat säärane stsenaarium, milliseid võiksin välja tulistada kümneid. Eks elu näitab, kas see
oli/on minu vandenõu teooria või oli mul siiski õigus? Ja kuhu ma siis oma õigusega lähen?
Teadagi, kuhu …
Proua president! Kirjutan veel ühest olulisest, haakuvast teemast. 10. mail külastasite meie
riigipiiri (enam isegi ei vaevuta rääkima kontrolljoonest!) ja imetlesite näidis-piirilõiku. Tohutu
raha magama pandud, et minusugust rumalat eestlast rahustada!? Milleks võimas traataed
loomade tõrjeks? Miks nad ei võiks vabalt liikuda? Miks Teie ja meie vormikandjad usuvad, et
vaenlane tuleb üle maismaapiiri? Läbi looduslike tõhusate tõkete? Kas ta on rumal? Oh ei,
proua president! Ma tean hästi ja täpselt, kuidas eestlased ja lojaalsed muulased saaksid
ülitõhusalt Eestit kaitsta! Vähemalt füüsilise vaenlase vastu. Kaitseliit ei tohiks olla meie
kaitseväe käsuliinide ja juhtimise all. Ehitatud mitte ülevalt alla, vaid alt üles! Kaitseliitlase
tegutsemisala tänapäeva mõistes on tema lähim kodu-ümbrus (linnaosa, maksimaalselt linn,
alev, alevik, lähimad külad, maksimaalselt vald). Suurim lahinguüksus on jagu (5 lahingpaari +
pealik), väikseim üksus on üksikvõitleja, optimaalne on lahingpaar. Keda, kas, millal, kuidas ja
kus rünnata, otsustab pealik, kes on selle jao komplekteerinud. Kokku umbes 300
kaitseliitlastest sissidega (ca 3300 võitlejat) lahingjagu lapitekina üle terve Eestimaa. Igal
kaitseliitlasel peab olema maailma parim täna saadaolev tulirelv, pooled neist
snaipripüssid. Praegu on nende kätte “usaldatud” ebakindlad ja tõrkeid andvad Saksa-
Rootsi päritolu kasutatud ja vananenud tulirelvad. Pean seda meie sõjaväejuhtide ja
poliitikute teadlikuks ja patriootide vastu suunatud reeturluse koledaimaks näiteks. Edasi:
igal kaitseliitlasel peaks olema kodus peidetuna Eesti riigilt saadud vähemalt 100
(kaitseotstarbelist) granaati (a la F-1) ja kõikvõimalikke (veel seadusega lubatud!) miine või
piisaval hulgal (kümnetes, sadades kilodes) lõhkeainet ja detonaatoreid. Ah et kõiki
kaitseliitlasi ei saa ega tohi usaldada? Olgu pealegi. Varustage siis neid, keda saab usaldada!
Neljasilmavestluses kõrgete ülemustega olen saanud vastuseks: varustaks küll, kuid meie
liitlased on vastu ja hea, et kaitseliidul üldse lubatakse eksisteerida. On ainult üks rohi
sääraste “liitlaste” vastu: jagada igale kaitseliitlasele 100 asemel 200 granaati jne. Enamgi
veel: Eestil oleks juba ammu aeg taganeda Ottawa-maamiinide lepingust. Jne. Jne.
Mida tegite Teie? Kirjutasite 08.05.2017. alla käskkirjale, millega ülendasite kaitseväe juhataja
ettepanekul Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili kindralmajoriks! Kaitseliidu
taastajaliikmena (1990) tean täpselt, et tänane Kaitseliit ei ole see, mis meie isade-
vanaisade ajal oli, ei ole isegi see, mis ta 90-ndate alguses oli, vaid on äranuditud ja
allasurutud, teadlikult võimalikult kehvade relvadega varustatud suur hulk isamaaliselt
mõtlevaid-käituvaid mehi, keda kamandavad palgalised ülemused, kes ei pea meie isaisade
kogemusi ja võitlusoskusi millekski, kes on lihtsalt kellast-kellani palgatööl, täidavad
kuulekalt ülemuste ja poliitikute kummalisi käske ja muigavad põlastavalt tõeliste
patriootide üle.
Kas teate, kuidas on Eesti riik mõnitanud juba surnud ja veel elusolevaid suures sõjas käinud
veterane? Kas teate, et minu Sinimägedes haavata saanud isa ei olnud vabadusvõitleja ega
hilisem veteran, vaid oli Hitleri käsilane, ei võidelnud EV ja eestlaste eest, vaid võitles fašismi
ja Suur-Saksamaa eest!? Säärane oli EV peaministri ja õiguskantsleri selgitus aastal 2013.
Õnneks jõudis mu isa „õigel ajal” (1993) ära surra ...
Kui saaks nii korraldada, et koos Teiega, proua president, külastada homme suvalisi
kaitseliitlasi erinevates kohtades Eestimaal, siis nende ausa vastuse korral saaksite teada, et
nad ei tea, mida peavad tegema või kuhu minema, kui vaenlane korraldab äkkrünnaku. Kui
nende relv on kesklaos, nagu enamusel, siis jääbki see sinna, kuna ladu on ammu vaenlase
poolt üle võetud. Kui relv on kodus, pole sellestki kasu, kuna käsku tulistamiseks ei tule,- ei
jõuta või ei julgeta käsku anda ... Kuidas ma tohin-julgen nii rääkida? Igal aastal viin võimaluse
korral, omaalgatuslikult, sääraseid küsitlusi läbi ...
Proua president! Tahan väga uskuda, et neljasilmavestluses olete minuga ühel meelel. Mis või
kes takistavad Teil seda avalikult tunnistamast-välja ütlemast?
Lõpetuseks veel rikka pruudi juurde tagasi:
2014. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti maavarade koondbilansis arvel neli üleriigilise
tähtsusega fosforiidimaardlat – Rakvere, Aseri, Toolse ja Tsitre – kogumahuga ligi 2,936
miljardit tonni.
Rakveres 15. oktoobril 2015 toimunud maavarade konverentsil teatas Euroopa Komisjoni
esindaja van Maercke, et Eesti fosforiit kuulub Euroopale . Euroopa Liit on lisanud
2014. aastal fosforiidi kriitiliste maavarade nimekirja, mis näitab, et Euroopal on kiire.
Reformierakondlane Kalev Kallemets on fosforiidikonverentsidega tegutsenud juba aastaid,
nüüd püütakse siis asjale anda ametlik käik majandusministeeriumi ja ka riigikogu kasutades.
Eelpooltoodut arvestades väidan: Eesti fosforiidikaevandamisel pole mõtet senikaua, kuni
Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige.
Lõppu tagasihoidlik järeldus juhuks, kui mingi ime läbi Eestil ise otsuseid vastu võtta
lubatakse:
Kõiki poolt ja vastu argumente kaaludes oleks näiteks fosforiidikaevanduse rajamine ja
kaevandamine õigustatud ainult sel juhul, kui Eesti kodanikud imikust raugani sellest
otsest kasu saaksid. Ükshaaval, igakuiselt, sularahas või pangaarvele. Mittekodanikud
jääksid ilma, kuna nad on ennast teadlikult näidanud eestlusevaenulikena. Aga Eestil on
kombeks eraldised-toetused keerukaks teha, ära peita ja ära varastada. Miljardid kuluvad,
kuid inimesed ikka vaesed …
Olles hästi kursis Eesti riigijuhtide ülipüüdlike pugemisharjumustega tugevamate suunas ja
eestlaste järjest kiirenevas agressiivse rumaluse võidukäigus inimliku mõistmise ja tarkuse üle
olen sunnitud vastumeelselt tõdema: mul on järjest sagedamini häbi, et pole suutnud midagi
olulist ära teha, korda saata, et oma rahvast õigele teele juhatada. On vaja õige vähe ja
samas võimatut: tubli eesti pere, põlvkondadevaheline tööharjumuslik ja tööoskuslik
järjepidevus, iseseisev mõtlemisvõime ja järelduste tegemise oskus, rahvuse
kallikspidamine, ühistegevus, otsustav vastuhakkamine kurjale ja halvale …. Kohe kuidagi ei
tahaks säärase valusa häbitundega surra … Kes aitaks? Ehk Taara-Tarapita? Neitsi Maarja?
Pudel viina? Omakohtu kiire rakendamine? Kokkukogutud meelekindluse riismed?
Olen leidnud oma nn. pehme tee avalike pöördumiste näol. Juba mõnda aega on stardivalmis
ka ülikarm stsenaarium, mis mõistab karmi kohut meie seniste teada-tuntud riigireeturite ja
riigivaraste üle. Ja edaspidi ärgu olgu neil rahulikku und ega meelerahu.
Üha sagedamini mõtlen kirjanikule ja patrioodile Rudolf Rimmelile ja tema krestomaatilisele
manifestile “Viimne kujund”. Kas Teie, proua president ja eesti rahvas üldse teate-mäletate,
miks Rudolf Rimmel märtrisurma läks? Ei tea? Häbi teil olgu! Kas peaksite teadma? Jah,
kindlasti.
Teie hinges ja südames, proua president, ja eestlaste hingeis ja südameis mõistmise-
arukuse-südametunnistuse-julguse-aususe tärkamist näha lootes ja järgnevatele olulistele
tegutsemistele isamaa surmasuust päästvatele tegevustele kaasa aidates ning…
… ettevaatliku lugupidamisega
Heiki Kortspärn
parteitu pensionärist patrioot.