"Kahe paradigma kokkupõrge"

"Kahe paradigma kokkupõrge": miks Kesk-Euroopa riigid lahkuvad ÜRO ülemaailmsest rändepaktist

Aleksandr Bovdunov

Paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhid keelduvad ÜRO poolt algatatud esimese maailmakokkuleppe allkirjastamisest ohutuks, korrapäraseks ja reguleeritud rändeks. Poola, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Austria ja Horvaatia juhtide sõnul võib selle dokumendi vastuvõtmine suurendada ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu. Kuigi pakt, mis kavatsetakse allkirjastada detsembris, peaks olema soovitava iseloomuga, märgivad poliitilised teadlased, et paljud riigid mõistavad selle sätteid kui oma suveräänsuse rikkumist.

Poola peaminister Mateusz Morawiecky teatas, et tema riik tõenäoliselt ei ühine ÜRO pakutud ülemaailmse rändepaketiga, mis kavatsetakse allkirjastada detsembris Marokos.

"On väga tõenäoline, et me ei osale selles paktis," ütles Morawietsky 2. novembril Varssavis toimunud ühisel pressikonverentsil Saksamaa kantsler Angela Merkeliga.

Päev varem teatas sarnasest otsusest ka Morawietsky Tšehhi kolleeg Andrej Babiš.

"Mulle ei meeldi pakt," ütles ta parlamendi arutelul. "Soovitan, et minu valitsuspartnerid teeksid sama, mis Austria ja Ungari."

Need riigid olid varem keeldunud rahvusvahelises kokkuleppes osalemast, milles üks tees väitis, et massiline ränne on "vältimatu, vajalik ja soovitav".

"Suveräänsusega vastuolus"

ÜRO poolt algatatud ohutu, korrapärase ja reguleeritud rände ülemaailmse pakti väljaarendamine algas 2016. aastal pärast seda, kui ÜRO Peaassamblee võttis vastu New Yorgi deklaratsiooni pagulaste ja sisserändajate kohta.

Dokumendis sisalduvad sätted hõlmavad sisserändajate diskrimineerimise vastast võitlust, võimaldades neile juurdepääs põhilistele sotsiaalteenustele, keelates sisserändajate paigutamise erilaagritesse (see võimalus on lubatud üksnes äärmise abinõuna).

Eelmise aasta detsembris keeldusid Ameerika Ühendriigid selles kokkuleppes osalemast.

"Immigratsiooni poliitika otsuseid peaksid alati tegema ameeriklased ja ainult ameeriklased," ütles USA esindaja ÜROs Nikki Haley. Otsustame ise, kuidas meie piiri kõige paremini kontrollida ja kellele avada sissepääs meie riiki. New Yorgi deklaratsiooni globaalne lähenemine on lihtsalt vastuolus USA suveräänsusega. "

                                               USA esindaja ÜROs Nikki Haley / Reuters

Sarnaseid argumente esitas ka teine inglise keelt kõnelev riik Austraalia, kes hoidus ka rände kohta selle praegusel kujul allkirjastamisest.

"Me ei loobu oma suveräänsusest. Ma ei luba mittevalitud organisatsioonidel dikteerida austraallastele oma reegleid, "ütles juulis Austraalia siseminister Peter Dutton.

Samal kuul teatas Ungari keeldumisest osaleda lepingus. Ungari välisministri Péter Szijjártó sõnul on põhjus ÜRO ja Budapesti lähenemisviiside erinevuses.

"Kuigi ÜRO arvates on ränne pidev ja positiivne protsess, mida tuleks edendada, peetakse Ungaris seda negatiivseks protsessiks ja ohuks nii meie riigile kui ka kogu Euroopa jaoks," ütles Szijjártó.

Austria valitsus keeldus 31. oktoobril dokumendi allkirjastamisest. Samal ajal teatas Horvaatia meedia, et sarnane otsus on tehtud selle riigi presidendi Kolinda Grabar-Kitarovići poolt.

"Vastupidiselt huvidele"

РАНХиГС (Российская академия народного хозяйства и государственной службы при Президенте Российской Федерации) avaliku halduse ja juhtimise instituudi (IGSU) riikliku ja kohaliku omavalitsuse osakonna professor Tatjana Ilarionova märkis intervjuus RTle, et rahvusvahelise üldsuse rände probleemide lahendamine pole kaugeltki uus.

                                      Nanseni passi mälestis Oslos © Wikimedia / Ivan Vasilev

Esimest korda tekkisid põgenike probleemid, keda tõesti poliitilistel põhjustel taga kiusati, pärast Esimest maailmasõda. Samal ajal ilmus Nanseni pass - pagulastest kodakondsuseta isikutele välja antud Rahvuste Liiga tunnistus. See sai nime Norra polaaruurija Fridtjof Nanseni auks, kes oli Rahvuste Liiga komissar pagulaste alal.

"Maailma üldsus on teinud ja teeb jõupingutusi rände valdkonna reguleerimiseks," märkis ekspert intervjuus RTga. "Teine asi on see, et täna lähevad nad vastuollu mõnikord kujuteldavate ja mõnikord ka riikide tõeliste riiklike huvidega."

Samal ajal rõhutab Tatjana Ilarionova, et ülemaailmse pakti sätted on eeldatavasti soovituslikku laadi.

"Siiski on selle taseme rahvusvahelised dokumendid raamdokumendid, milles on välja toodud üldpõhimõtted. Näiteks ei ole kvooti nende sisserändajate arvu kohta, keda tuleb vastu võtta, vaid lihtsalt mainitakse tänapäeva tsivilisatsiooni üldist tahet rände osas, "märgib ekspert.

Geopoliitilise ekspertiisi keskuse analüütik Darja Platonova usub omakorda, et seda "ühist tahet" tõlgendavad riigid, kes ei soovi lepingus osaleda globaliseeruval eeldusel.

"Pakt on soovituslik, kuid sellised soovitused muudavad maailma poliitilises plaanis selle Overtoni Aknaks, näidates globalistide jõudu, kes näevad rännet kapitali reservarmeena," märkis Platonova.

Tema sõnul on suhtumine dokumenti, selle tingimusteta vastuvõtmine, muudatuste nõudmine või üldse sellest väljaastumine näidata teatud riikide hoiakut mitte ainult rändeprobleemile, vaid põhimõtteliselt ka kogu rahvusvahelise reguleerimise valdkonnale.

"Me käsitleme rahvusvaheliste suhete kahe paradigma kokkupõrget: realistlik, kus suveräänsus on ennekõike ja liberaalne, kus suveräänsuse osa saab üle anda riigiülestele, ülemaailmsetele institutsioonidele," märgib ekspert.

Lõhestumine Euroopa Liidus

Euroopa Komisjon võttis negatiivselt vastu mitmete tema liikmete keeldumise ÜRO ülemaailmse rände pakti allkirjastamisest. Viimane selline avaldus tehti Austriale.

"Me kahetseme Austria valitsuse otsust," ütleb Euroopa Liidu täitevorgani avaldus. "Me usume jätkuvalt, et ränne on ülemaailmne väljakutse ning tulemusi saavad anda ainult globaalsed lahendused ja globaalne vastutus."

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron pooldasid ka pakti sõlmimist.

"Euroopa Liidu lõhenemine rändepoliitikas on juba ammu reaalsuseks saanud," märgib Platonova.

Politoloog rõhutas, et samad riigid, kes on ülemaailmsest rändepaketist välja astunud, olid varem vastu püüdlustele kehtestada neile Euroopa Liidus väline rändevoogude reguleerimine.

                                            Emmanuel Macron ja Angela Merkel / Reuters

"Sellel teemal moodustati Euroopas solidaarne rinne, mis seisis vastu Macroni ja Merkeli globaalsele kinnisideele," märgib ekspert. "Itaalia kuulub ka sellesse rindesse, seega ei saa välistada, et lähitulevikus avaldab ka tema pakti suhtes negatiivsust."

Samas ei saa Platonova sõnul öelda, et Ida-Euroopa riigid, kes on asunud rännet piirama, võtaksid eeskuju Ameerika Ühendriikidest ja Donald Trumpist või järgiksid Ameerika tegusid. Vastupidi, sest näiteks Poola ja Ungari olid vastu plaanidele sisserändajate ümberpaigutamiseks Lähis-Idast 2015. aastal juba enne Trumpi võimule saamist.

"Suveräänsuse säilitamine"

Seoses ÜRO rände paktiga on oma mure ka Venemaal.

"Tahaksime, et sellel ei oleks õiguslikult siduvat jõudu, sest enamus seal kehtestatud sätteid puudutab režiimi liberaliseerimist (rännet): ebaseaduslike sisserändajate piiri ületamisel karistamise vältimine, nende kinnipidamine, vahi alla võtmata jätmine, talumatud väljaviimise tähtajad, sisserändajate privilegeeritud positsioon ühiskonnas," ütles Venemaa Föderatsiooni aseminister Aleksandr Pankin selle aasta aprillis.

Diplomaadi sõnul "sellised seadused ei aita kaasa meie riigi julgeoleku suurendamisele ega sisserändajatega suhtlemise tavapärasele iseloomule Venemaal".

Darja Platonova sõnul on Venemaa välisministeeriumi mured hästi põhjendatud.

"Venemaa kui võim, järgides välispoliitika reaalsuse põhimõtet, on loomulikult mures ka suveräänsuse säilitamise pärast sellise olulise küsimuse reguleerimisel nagu välisränne," usub politoloog.

Tatjana Ilarionova märkis, et 31. oktoobril kirjutas president Vladimir Putin alla uuele Venemaa sisserändepoliitika kontseptsioonile kuni 2025. aastani, milles keskenduti peamiselt kaasmaalaste ligimeelitamisele välismaalt. Isegi kui Venemaa allkirjastaks ÜRO ülemaailmse rände pakti, on see kontseptsioon, mis määrab kindlaks Moskva meetmed rändevoogude reguleerimiseks.

"Meil on ka oma ideid selle kohta, milline peaks olema rändepoliitika," sõnas Ilarionova.