"Kahe
paradigma kokkupõrge": miks Kesk-Euroopa riigid lahkuvad ÜRO
ülemaailmsest rändepaktist
Aleksandr
Bovdunov
Paljude
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhid keelduvad ÜRO poolt algatatud
esimese maailmakokkuleppe allkirjastamisest ohutuks, korrapäraseks
ja reguleeritud rändeks. Poola, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Austria
ja Horvaatia juhtide sõnul võib selle dokumendi vastuvõtmine
suurendada ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu. Kuigi pakt, mis
kavatsetakse allkirjastada detsembris, peaks olema soovitava
iseloomuga, märgivad poliitilised teadlased, et paljud riigid
mõistavad selle sätteid kui oma suveräänsuse rikkumist.
Poola
peaminister Mateusz Morawiecky teatas, et tema riik tõenäoliselt ei
ühine ÜRO pakutud ülemaailmse rändepaketiga, mis kavatsetakse
allkirjastada detsembris Marokos.
"On
väga tõenäoline, et me ei osale selles paktis," ütles
Morawietsky 2. novembril Varssavis toimunud ühisel
pressikonverentsil Saksamaa kantsler Angela Merkeliga.
Päev
varem teatas sarnasest otsusest ka Morawietsky Tšehhi kolleeg Andrej
Babiš.
"Mulle
ei meeldi pakt," ütles ta parlamendi arutelul. "Soovitan,
et minu valitsuspartnerid teeksid sama, mis Austria ja Ungari."
Need
riigid olid varem keeldunud rahvusvahelises kokkuleppes osalemast,
milles üks tees väitis, et massiline ränne on "vältimatu,
vajalik ja soovitav".
"Suveräänsusega
vastuolus"
ÜRO
poolt algatatud ohutu, korrapärase ja reguleeritud rände
ülemaailmse pakti väljaarendamine algas 2016. aastal pärast seda,
kui ÜRO Peaassamblee võttis vastu New Yorgi deklaratsiooni
pagulaste ja sisserändajate kohta.
Dokumendis
sisalduvad sätted hõlmavad sisserändajate diskrimineerimise
vastast võitlust, võimaldades neile juurdepääs põhilistele
sotsiaalteenustele, keelates sisserändajate paigutamise
erilaagritesse (see võimalus on lubatud üksnes äärmise abinõuna).
Eelmise
aasta detsembris keeldusid Ameerika Ühendriigid selles kokkuleppes
osalemast.
"Immigratsiooni
poliitika otsuseid peaksid alati tegema ameeriklased ja ainult
ameeriklased," ütles USA esindaja ÜROs Nikki Haley. Otsustame
ise, kuidas meie piiri kõige paremini kontrollida ja kellele avada
sissepääs meie riiki. New Yorgi deklaratsiooni globaalne lähenemine
on lihtsalt vastuolus USA suveräänsusega. "
USA
esindaja ÜROs Nikki Haley / Reuters
Sarnaseid
argumente esitas ka teine inglise keelt kõnelev riik Austraalia, kes
hoidus ka rände kohta selle praegusel kujul allkirjastamisest.
"Me
ei loobu oma suveräänsusest. Ma ei luba mittevalitud
organisatsioonidel dikteerida austraallastele oma reegleid, "ütles
juulis Austraalia siseminister Peter Dutton.
Samal
kuul teatas Ungari keeldumisest osaleda lepingus. Ungari
välisministri Péter
Szijjártó
sõnul on põhjus ÜRO ja Budapesti lähenemisviiside erinevuses.
"Kuigi
ÜRO arvates on ränne pidev ja positiivne protsess, mida tuleks
edendada, peetakse Ungaris seda negatiivseks protsessiks ja ohuks nii
meie riigile kui ka kogu Euroopa jaoks," ütles Szijjártó.
Austria
valitsus keeldus 31. oktoobril dokumendi allkirjastamisest. Samal
ajal teatas Horvaatia meedia, et sarnane otsus on tehtud selle riigi
presidendi Kolinda Grabar-Kitarovići
poolt.
"Vastupidiselt
huvidele"
РАНХиГС
(Российская академия народного хозяйства
и государственной службы при Президенте
Российской Федерации) avaliku halduse ja juhtimise
instituudi (IGSU) riikliku ja kohaliku omavalitsuse osakonna
professor Tatjana Ilarionova märkis intervjuus RTle, et
rahvusvahelise üldsuse rände probleemide lahendamine pole kaugeltki
uus.
Nanseni
passi mälestis Oslos © Wikimedia / Ivan Vasilev
Esimest
korda tekkisid põgenike probleemid, keda tõesti poliitilistel
põhjustel taga kiusati, pärast Esimest maailmasõda. Samal ajal
ilmus Nanseni pass - pagulastest kodakondsuseta isikutele välja
antud Rahvuste Liiga tunnistus. See sai nime Norra polaaruurija
Fridtjof Nanseni auks, kes oli Rahvuste Liiga komissar pagulaste
alal.
"Maailma
üldsus on teinud ja teeb jõupingutusi rände valdkonna
reguleerimiseks," märkis ekspert intervjuus RTga. "Teine
asi on see, et täna lähevad nad vastuollu mõnikord kujuteldavate
ja mõnikord ka riikide tõeliste riiklike huvidega."
Samal
ajal rõhutab Tatjana Ilarionova, et ülemaailmse pakti sätted on
eeldatavasti soovituslikku laadi.
"Siiski
on selle taseme rahvusvahelised dokumendid raamdokumendid, milles on
välja toodud üldpõhimõtted. Näiteks ei ole kvooti nende
sisserändajate arvu kohta, keda tuleb vastu võtta, vaid lihtsalt
mainitakse tänapäeva tsivilisatsiooni üldist tahet rände osas,
"märgib ekspert.
Geopoliitilise
ekspertiisi keskuse analüütik Darja Platonova usub omakorda, et
seda "ühist tahet" tõlgendavad riigid, kes ei soovi
lepingus osaleda globaliseeruval eeldusel.
"Pakt
on soovituslik, kuid sellised soovitused muudavad maailma
poliitilises plaanis selle Overtoni Aknaks, näidates globalistide
jõudu, kes näevad rännet kapitali reservarmeena," märkis
Platonova.
Tema
sõnul on suhtumine dokumenti, selle tingimusteta vastuvõtmine,
muudatuste nõudmine või üldse sellest väljaastumine näidata teatud
riikide hoiakut mitte ainult rändeprobleemile, vaid põhimõtteliselt
ka kogu rahvusvahelise reguleerimise valdkonnale.
"Me
käsitleme rahvusvaheliste suhete kahe paradigma kokkupõrget:
realistlik, kus suveräänsus on ennekõike ja liberaalne, kus
suveräänsuse osa saab üle anda riigiülestele, ülemaailmsetele
institutsioonidele," märgib ekspert.
Lõhestumine
Euroopa Liidus
Euroopa
Komisjon võttis negatiivselt vastu mitmete tema liikmete keeldumise
ÜRO ülemaailmse rände pakti allkirjastamisest. Viimane selline
avaldus tehti Austriale.
"Me
kahetseme Austria valitsuse otsust," ütleb Euroopa Liidu
täitevorgani avaldus. "Me usume jätkuvalt, et ränne on
ülemaailmne väljakutse ning tulemusi saavad anda ainult globaalsed
lahendused ja globaalne vastutus."
Saksa
kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron
pooldasid ka pakti sõlmimist.
"Euroopa
Liidu lõhenemine rändepoliitikas on juba ammu reaalsuseks saanud,"
märgib Platonova.
Politoloog
rõhutas, et samad riigid, kes on ülemaailmsest rändepaketist välja
astunud, olid varem vastu püüdlustele kehtestada neile Euroopa
Liidus väline rändevoogude reguleerimine.
Emmanuel
Macron ja Angela Merkel / Reuters
"Sellel
teemal moodustati Euroopas solidaarne rinne, mis seisis vastu Macroni
ja Merkeli globaalsele kinnisideele," märgib ekspert. "Itaalia
kuulub ka sellesse rindesse, seega ei saa välistada, et
lähitulevikus avaldab ka tema pakti suhtes negatiivsust."
Samas ei
saa Platonova sõnul öelda, et Ida-Euroopa riigid, kes on asunud
rännet piirama, võtaksid eeskuju Ameerika Ühendriikidest ja Donald
Trumpist või järgiksid Ameerika tegusid. Vastupidi, sest näiteks
Poola ja Ungari olid vastu plaanidele sisserändajate
ümberpaigutamiseks Lähis-Idast 2015. aastal juba enne Trumpi
võimule saamist.
"Suveräänsuse
säilitamine"
Seoses
ÜRO rände paktiga on oma mure ka Venemaal.
"Tahaksime,
et sellel ei oleks õiguslikult siduvat jõudu, sest enamus seal
kehtestatud sätteid puudutab režiimi liberaliseerimist (rännet):
ebaseaduslike sisserändajate piiri ületamisel karistamise
vältimine, nende kinnipidamine, vahi alla võtmata jätmine,
talumatud väljaviimise tähtajad, sisserändajate privilegeeritud
positsioon ühiskonnas," ütles Venemaa Föderatsiooni
aseminister Aleksandr Pankin selle aasta aprillis.
Diplomaadi
sõnul "sellised seadused ei aita kaasa meie riigi julgeoleku
suurendamisele ega sisserändajatega suhtlemise tavapärasele
iseloomule Venemaal".
Darja
Platonova sõnul on Venemaa välisministeeriumi mured hästi
põhjendatud.
"Venemaa
kui võim, järgides välispoliitika reaalsuse põhimõtet, on
loomulikult mures ka suveräänsuse säilitamise pärast sellise
olulise küsimuse reguleerimisel nagu välisränne," usub
politoloog.
Tatjana
Ilarionova märkis, et 31. oktoobril kirjutas president Vladimir
Putin alla uuele Venemaa sisserändepoliitika kontseptsioonile kuni
2025. aastani, milles keskenduti peamiselt kaasmaalaste
ligimeelitamisele välismaalt. Isegi kui Venemaa allkirjastaks ÜRO
ülemaailmse rände pakti, on see kontseptsioon, mis määrab
kindlaks Moskva meetmed rändevoogude reguleerimiseks.
"Meil
on ka oma ideid selle kohta, milline peaks olema rändepoliitika,"
sõnas Ilarionova.
Kommentaarid
Postita kommentaar