EESTI: Saatkonna jõupingutused rassilise sallivuse edendamiseks

1. (U) Kokkuvõte: Eestis toimunud arutelud sallivuse ja integratsiooni kohta on keskendunud peamiselt eesti ja vene kogukondade kultuurilisele ja keelelisele lõhele. Ootan, et GOE (ekspertrühm) kavatseb laiendada oma integratsioonide tegevuskava, et hõlmata algatusi, mille eesmärk on uute ja väljaspool Euroopat saabuvate riikide integreerimisega tegelemine. Suursaadikutest ja laiemast diplomaatilistest kogukondadest pärit rassist põhjustatud vahejuhtumite käivitamisel tegi suursaadik 2. märtsil algatuse tolerantsuse tegevuskava teadlikkuse tõstmiseks teadlaste ja õiguskaitseasutuste, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ja Eesti avalikkuse hulgas. 6. juunil tõusis esile märkus, kui Hollandi suursaadik Hans Glaubitz andis ajakirjandusele teada, et ta lahkub Eestist rassistlike ja homofoobsete intsidentide pärast tema Aafrika - Kuuba partneri vastu. Kokkuvõtte lõpp.

VÄIKE, KUID KASVAV PROBLEEM

2. (U) Kuigi Eestis on rahvusvähemus (mitte-Euroopa päritolu) väike, ELi liikmelisus, kiire majanduskasv, kasvav turism ja sündivuse vähenemine suurendavad sisserände survet ja võivad põhjustada rassiliste vähemuste (st välismaalastest töötajate, üliõpilaste, turistide, sisserändajate jne) arvu suurenemist. Teatatud rassismist tingitud vahejuhtumid on seni suhteliselt väikesed ja õiguskaitseametnikud ütlevad meile, et puuduvad tõendid statistilise tõusu kohta. Kuid siiski viimase aasta jooksul on toimunud kuus USA kodaniku rassilist ahistamist ja/või heidutamist. Samuti näitavad laiema diplomaatilise ringkonna, välisriikide turistide, üliõpilaste ja äriringkondade liikmete anekdootlikud tõendid, et väljakutsed võivad olla ees.

3. (SBU) 21. veebruaril esitas Euroopa Komisjon rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise (ECRI) raportis Eesti kohta mitmeid soovitusi sallivuse õhkkonna parandamiseks. Mõne kvartali kohta on raportit kritiseeritud, kuna see on halbade allikatega ja põhineb mittetäielikul informatsioonil. Kuid siiski ECRI tegi mitmeid soovitusi ja tähelepanekuid, millega me nõustume:

- Eestis ei ole vihakuritegevusega seotud õigusakte ning Eesti Prokuratuur pole vihakuritegude vastu olnud agressiivne. Esmakordsete õigusrikkujate karistamine on eriti leebe.

- Rohkem jõupingutusi tuleb teha teadlikkuse tõstmises tagamaks õiguskaitsetöötajate ja ohvrite suurema kursisoleku asjakohaste sätetega Krminaalkoodeksis, mis võimaldavad vastutust vihakuritegude suhtes.

- Eesti ametivõimud peaksid koolikavadesse lisama multikultuurses ühiskonnas mitmekesisuse kasuteguri õpetamise.

- Eesti ametivõimud peavad toetama Eesti Pressinõukogu ja Eesti Ajalehtede Assotsiatsiooni ajakirjanike koolitamiseks rassismi ja rassilise diskrimineerimisega seotud küsimustes.

- Rassismi ja rassilise diskrimineerimisega seotud küsimustes on vaja rohkem õigusemõistmise alast koolitust.

TEADLIKKUSE TÕSTMINE ALT ÜLES

4. (U) Märtsis käivitas Suursaadik missioonide tolerantsuse tegevuskava, et alustada vestlust meie Eesti koostööpartneritega sallivuse teemadel. See algatus põhineb eeldusel, et palju parem Eesti jaoks on kohe see probleem lahendada, kuigi see on üsna piiratud, kui üritada see lahendada hiljem, kui ta võib olla rohkem juurdunud. Meie strateegia eesmärk oli jagada nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi ühelt maailma kõige mitmekesistumatelt rahvastelt, selle asemel, et pakkuda õpetlikku „pesuvahendite” nimekirja sellest, mida Eesti probleemi lahendamiseks peab tegema. Usume, et lähenemisviis on teretulnud ja tänu sellele, et GOE ametnikud, valitsusvälised organisatsioonid ja Eesti kodanikuühiskond on selle positiivselt vastu võtnud, on oma märk.

5. (U) Praeguseks on saatkond korraldanud järgmisi sündmuste ja tegevuste sarju, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, tundlikkus, teadlikkus ja teadlikkus teadustöötajatele, kohalike omavalitsuste ametnikele, haridusasutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele, õiguskaitseasutustele, üliõpilastele ja noortele. Ja sallivuse probleemide mõistmine. Järgmistel kuudel on plaanis ette näha täiendavad sündmused.

- 18. aprillil korraldas DVC Lõuna-Vaesuse Õiguskeskuse (SPLC) ja riiklike ja kohalike tööhõivetalituste ametnike ja valitsusväliste organisatsioonide vahel diskussiooni, et arutada sallivuse edendamist hariduses ja parimate tavade vahetamist. Eesti osalejad leidsid, et SPLC suhe kohaliku omavalitsuse ja õiguskaitsega on väga informatiivne ning SPLC on lubanud jagada oma viimast tolerantsi materjali Eesti ametnikele kasutamiseks ja sellega kohanemiseks.

- Hiljuti tagasi saadav ILVP saaja (veebruar / märts) kirjutas artikli Rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo nõustaja Ken Koort 20. mail, tuginedes oma kogemusele USAs ühes Eesti juhtivas Vene päevalehes . Koort kiitis USA mitmekultuurilisust ja mõtles, mida Eesti võiks õppida USA mitmekesisusest.

- Juhi eriesindaja (SSA) Stan Strauss, FBI kodanikuõiguste üksus (CRU), pakkus 30. mail toimunud ettekannet Eesti vihakuritegude seaduse, jõustamise ja uurimise kohta. Avaliku teenistuse akadeemias esines 30. mail SSA Strauss ,kes kõneles Välisministeeriumi ametnikele, õiguskaitseorganeile ja avaliku teenistuse akadeemia õppejõududele. Ta selgitas, kuidas vihakuritegevusega seotud õigusaktid on aidanud kaasa FBI tööle ning rõhutas, et Eesti ei pea tegema sama viga, mille USA ja teised Euroopa riigid oleksid teinud, kuni probleem suurenes enne tegevuse alustamist.

- Suursaadiku ja saatkonna töötajad osalesid paneeldiskussioonil "Kultuuriline mitmekesisus: dialoog või konflikt" 2. juunil toimunud vähemusrahvuste konverentsil. Suursaadik rääkis USA vaatenurgast ja kogemustest rassitalitamisel ja mitmekesisuse edendamisel ning mitmekülgne saatkonna töötajate rühm vaatas seda teemat. See sõnum võeti positiivselt vastu ja sellele järgnes pikk arutelu Eesti praeguste vähemustega tegelevate väljakutsete üle. Molodjozh Estonii, Eesti juhtiv venekeelne päevaleht, kiitis suursaadikut Eesti mitmekesisuse edendamisel. Suursaadiku kõne muutub OpEdiks tulevaseks väljaandeks eesti keeles, et jõuda võimalikult laia publikuni.

- Aprillis ja mais toimunud kuuenädalases vahetusprogrammis aitas Fulbrighti kooli administraator Gale Frazier suurendada Eesti noorte rassilist tundlikkust ja teadlikkust. Aafrika-Ameerika erakooli haridusjuht Chicagos Frazier rääkis vähemalt 500 üliõpilasega rohkem kui kümnes koolis. Paljudel juhtudel oli Frazier esimene Aafrika-päritolu ameeriklane, kellega õpilased olid kunagi kohtunud. Frazieri karismaatilised kõnelused tutvustasid lastele Ameerika Ühendriikide ja Eesti kultuuriliste erinevuste, sealhulgas USA koolides levinud rassilise mitmekesisuse suhtes. Tema kõnelused andsid nii riigisisese kui ka kohaliku ajakirjanduse ulatuse, mis ulatub Postimehest, Eesti esiajalehest, Sakalani, mis on juhtiv piirkondlik ajaleht Eestist südames.

- Riigi / EUR kaudu spetsiaalse rahastamisega eraldab saatkond Tartu Pimedate Ööde filmifestivalile 4 000 dollarit, et vaadata USA filme kultuuri- ja rassitaluvuse teemadel. Loodame, et see on filmifestival ,mis kulgeb eestlastelt eestlastele ja mis aitab luua laialdast avalikku arutelu sallivuse ja mitmekesisuse teemadel.

- Saatkond on taotlenud DS / IP-d (reftel), et pakkuda Eesti publikule "rassilise sallimatuse" seminari, mille Chuck Hunter esitas Riias jaanuaris 2006. RSO on regulaarselt kontaktis ka laiema diplomaatilise kogukonnaga ja politseiga, et selle küsimusega jätkuvalt tegeleda.

TEADLIKKUSE TÕSTMINE ÜLAOSAS

6. (SBU) 30. mail korraldas suursaadik eralõuna Rahvastiku- ja rahvusküsimuste ning presidendikandidaadile Paul-Eerik Rummole, siseminister Kalle Laanetile, parlamendiliige Mart Nuttile, minister Rummo nõunik Ken Koortile ja SSA Stan Straussile, et arutada meie sallivust puudutavaid teadmistegevusi ja nende sündmuste järeldusi. Suursaadik rääkis põhjalikult sellest, et Eesti peab hakkama mõtlema kaugemale traditsioonilisest ja ajaloolisest eesti ja vene kogukondade mitmekesisusest, võttes arvesse rassi vähemuste vastu hiljutiste intsidentide anekdootlikke tõendeid.

7. (SBU) Eestlased nõustusid, et sündivuse vähenemisega ja kiirelt kasvava majandusega riikides suureneb ka Eestis tõenäoliselt immigratsioonirõhk ja mitmekultuurilisem ühiskond. Seda silmas pidades ütles minister Rummo, et GOE laiendab uute sisserändajate integratsiooni tegevuskava. Vahepeal ütles minister Laanet, et Eesti politsei ja julgeolekujõud on tänulikud info eest, mida post on esitanud USA kodanikega seotud rassist põhjustatud vahejuhtumite kohta. Võttes arvesse väikest rahvaarvu, märkis Laanet, et see võtab ainult vähese hulga agitaatoreid, et tekitada ebaproportsionaalselt palju probleeme ja tähelepanu. (Eesti kaitsepolitsei KAPO hinnangul on Eestis 100 aktiivset skinheadi, kellest ligikaudu pool asub Tallinnas). Isegi mõned juhtumid võivad tekitada tunduvalt suurema rassilise probleemi ning võivad mõjutada majandust, eriti turismi ja välismaiseid investeeringuid.

8. (SBU) Mart Nutt, Eesti esindaja Euroopa Komisjonis rassismi ja sallimatuse vastu, märkis, et probleemi olemasolu kahtlemata süvendas Eestis suurema alkoholismiprobleemi. Ta ütles, et enamus rassiliste intsidentide õhutajaid olid selajal purjus. Minister Rummo süüdistas kohalike omavalitsuste juhte, kes on olnud liiga passiivsed integratsiooni ja sallivuse edendamise küsimustes. Isegi vene-eesti lõhega on kohalikud juhid kulutanud vähe poliitilist kapitali, et luua paralleelseid ühiskondade vahelisi sildu koolide, kogukonna tegevuste jms kaudu. Seega ei olnud ministri Rummo jaoks üllatav, et rassitalumatuse vastu võitlemine pole isegi enamikus kohalikest omavalitsustest päevakorral.

9. (SBU) Üldine nõusolek oli, et kuigi rassilistest intsidentidest teatamine on suhteliselt piiratud ja mittevägivaldne, on elanike tundlikkuse ja teadlikkuse tõstmine pikaajaline protsess. Kuna Eesti politsei juba üritab piisaval hulgal ohvitseride arvu säilitada (kuna paljud ametnikud lahkuvad tööpostilt, et paremini makstud saada töökohal erasektoris nii Eestis kui ka välismaal), on raske oma politseid korralikult motiveerida tundma viha kuritegevuse ja sallivuse küsimustes.

HOLLANDI POMM

10. (U) 6. juunil teavitas Hollandi suursaadik Eestis Hans Glaubitz Hollandi ajalehte NRC Handelsblad, et ta piirab oma kohalolekut, kuna ta kurdab püsivat ja rassistlikku homofoobset kuritarvitamist. Glaubitz ütles, et kuigi tema ja ta partner, Aafrika-Kuuba päritolu mees, võtsid hästi vastu GOE ametnikud, solvati neid regulaarselt, kui oldi publikust väljaspool. Glaubitz ütles oma partneri nimel, et ei ole väga tore, kui purjus skinheadid lihtsalt kuritarvitavad sõna"neeger" ja kordavad pidevalt, nagu oleksite just UFOst välja astunud. Avaldus pole mitte ainult esile tõstetud Eesti ajakirjanduses, vaid on tõusnud ka rahvusvaheliste uudisteagentuuride poolt, mis tõi kaasa rassismi ja homofoobia teemal Eestis toimuva märkimisväärse avaliku arutelu.

11. (U) Glaubitzi teadaande järel on mitmed meediakanalid (Eestis ja välismaal) võtnud ühendust saatkonnaga kommenteerimiseks (osaliselt seetõttu, et Glaubitz viitas saatkonnavahelisele julgeolekuga seotud e-kirjale, milles viidatakse ahistamisele ja/või USA saatkonna töötajatele). Saatkonna pressiesindaja kasutas neid taotlusi kui võimalust öelda, et kuigi Eestis on teatatud rassilistest intsidentidest suhteliselt vähe, on oluline, et selles küsimuses oleks konstruktiivne ja avatud dialoog enne, kui see muutub suuremaks probleemiks.

12. (U) Rahvusvaheline meediakajastus on selgelt häirinud GOE-d ja üldsust, tekitades vastuseisu mõnede Eesti avalik-õiguslike tegelaste vahel, kes on hakanud käsitama Glaubitzi nõuet. Makromajanduslik finantsabi on järjekindlalt eitanud, et sai teada Glaubitzi probleemidest (kas Glaubitzi või Hollandi saatkonnast) enne teadaannet. Peale selle väitis välisminister Urmas Paet, et Hollandi välisminister Bernard Bot väljendas kahetsust kogu nende asjade üle ja ütles, et Glaubitzi tegevus oli "mitte mõistlik". Vahepeal võttis Eesti parlament 15. juunil vastu karistusseadustiku muudatusettepaneku, mis karistaks viha, vägivalla või diskrimineerimise õhutamist seksuaalse sättumuse põhjal. (Kehtiv seadus tagab kaitse kodakondsuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, religiooni, poliitiliste arvamuste, finants- ja sotsiaalse staatuse alusel.)

MÄRKUS

13. (SBU) Glaubitzi vastuolud Eestist lahkumisega on esile toonud sallivuse küsimuse Eestis. On kahetsusväärne, et Glaubitzi lahkumine muutub pigem loo keskpunktiks kui suuremad sallivuse probleemid, mis tuletasid mõnedele Eesti ajalehtedele meelde, et eestlased seda ei vääri nende maine kohaselt. Välisministeeriumi ametnikud on meile avaldanud ka oma nördimust ja pettumust seoses Glaubitzi tegevustega, kuid on alati olnud positiivsed seoses saatkonna teavitamisega rassist põhjustatud juhtumitest ja saatkondade poolt toetatavatest tegevustest. Usume, et meie lähenemine pigem jagamisele kui loengutele aitab luua avatud ja õiglase dialoogi eestlastega selles olulises küsimuses.

WOS

originaal: https://wikileaks.org/plusd/cables/06TALLINN576_a.html