USA läheb Iraani majandusliku kurnamise teed

Ameerika Ühendriigid valisid Iraani vastu majanduse lämmatamise taktika eesmärgiga muuta sealne režiim.

USA president Donald Trump ütles, et Ameerika Ühendriigid ei soovi Iraanis režiimi muutmist. Olles seda kuulnud, tahaks kohe vastata kuulsa režissööri Konstantin Stanislavski fraasiga: "Ma ei usu seda!" Ja selle põhjuseks on ...

Milleks Trumpile teravused Lähis-Idas?

Võttes arvesse praeguse olukorra analüüsi, võib eeldada, et Ameerika Ühendriigid valisid Iraani majandusliku ja sõjalise potentsiaali vähendamiseks tema majandusliku kurnamise variandi, mis suurendab rahva rahulolematust, tugevdab riigis separatistlikke suundumusi ja kukutab sisemise olukorra destabiliseerimise tulemusel praeguse valitsuse. Eespool kirjeldatud stsenaariumis ei ole ette nähtud otsest USA sõjalist sekkumist. Sõjaline jõud mängib sel juhul hoiatava teguri rolli.

Võib öelda, et Donald Trumpi seisukoht Iraani suhtes on üsna järjekindel. Isegi enne USA presidendivalimistel osalemist esines Trump Obama administratsiooni poolt Iraani suunal järgitud poliitika vastu, pidades seda liiga pehmeks.

Pärast presidendivolituste saamist andis Donald Trump augustis 2018 välja otsuse Ameerika Ühendriikide ühepoolsest tagasivõtmisest „tuumakokkuleppest”, ametliku nimega „ühine terviklik tegevuskava”. 2015. aasta kokkulepe eeldab vastutasuks Iraani suhtes kohaldatavate sanktsioonide kaotamise eest selle keeldumist rikastada uraani ja ehitada tuumarelvi. Selles dokumendis antakse Iraanile õigus tuumaenergia arendamiseks. Ühelt poolt sõlmisid lepingu Iraan ja teiselt poolt ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed (Venemaa, USA, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning ka Saksamaa.

Alates 2018. aasta augustist algas Ameerika Ühendriikide poolt Iraani vastu suunatud sanktsioonide taastamise periood. Teine sanktsioonide etapp algas 5. novembril 2018. Iraani nafta ekspordile kehtestati embargo. Samal ajal lahutati Iraan rahvusvahelisest pankadevahelisest SWIFT-süsteemist.

Kuus kuud lubasid Ameerika Ühendriigid kaheksal riigil Iraani naftat osta: Kreeka, Itaalia, Taiwan, India, Hiina, Lõuna-Korea, Türgi ja Jaapan. 2019. aasta aprilli lõpus Ameerika Ühendriigid seda luba ei pikendanud. Kuid juba varem peatasid Kreeka, Itaalia ja Taiwan Iraanist nafta ostmise. Ülejäänud riigid on lõpetanud selle tegevuse alates mai algusest.

                                          Iraani tanker Hollandi rannikul

Iraani nafta suurimad importijad olid India ja Hiina. Ja neile oli lootust kui suurriikidele, kes suudavad Ameerika Ühendriikidest sõltumatut poliitikat ellu viia, kuid need lootused ei täitunud. USA poolt Iraani vastu suunatud sanktsioonide perioodil 2012–2015 ostis India, muide, Iraani naftat.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruande kohaselt vähenes Iraani naftaeksport 2018. aasta aprillis 2,68 barrelilt päevas kuni 2019. aasta aprillis 1,3 miljoni barrelini päevas. Mai kohta on tulemused veelgi halvemad. Reuters, viidates turu allikatele, teatab, et see näitaja on langenud 500 tuhande barrelini päevas.

Viimase sanktsioonikampaania ajal aastatel 2012–2015 ei langenud Iraani eksport kunagi alla 900 tuhande barreli päevas. Seega on praegu majanduslikud sanktsioonid palju karmimad.

Iraanil on tõestatud naftavarusid 157 miljardit barrelit. OPEC usub, et 2012. aastal oli riigi naftaekspordi tulu 101 miljardit dollarit, mis 2015. aastaks langes 27 miljardi dollarini. Embargo tühistamine võimaldas Iraanil naftatulude taset suurendada 41 miljardi dollarini 2016. aastal ja 2017. aastal tõusis see ligi 53 miljardi dollarini. Seega võib umbes arvutada, et eksportides 500 000 barrelit päevas saab Iraan tulu umbes 12–13 miljardit dollarit aastas.

Siiski peaksite siin kuulama Saudi Araabia energeetikaministri Khalid A. al-Falihi arvamust, kes ütles, et keegi ei tea täpselt, kui palju naftat Iraan toodab ja ekspordib, paljud tarned jäävad märkamata. Ameerika Ühendriigid on seadnud eesmärgiks vähendada Iraani nafta eksport nullini. Ma usun, et märkimisväärne vähendamine on juba saavutatud, kuid nullini seda tõenäoliselt vähendada ei õnnestu: naftatarnete hall turg toimib peaaegu kõikides tingimustes.

USA ei peatunud ainult naftal. 8. mail 2019 allkirjastas USA president Donald Trump dekreedi Iraanist terase, alumiiniumi, vase ja raua tootjate ja müüjate suhtes kohaldatavate sanktsioonide kohta. Uue dekreedi eesmärk on jätta Iraan sissetulekuteta: "Jutt on tuludest, mida saab kasutada massihävitusrelvade levitamiseks, terrorirühmituste rahastamiseks, agressiivseteks tegevusteks piirkonnas ja sõjaliseks laienemiseks."

                                                       Terase sulatamine

Kuidas mõjutasid sanktsioonid Iraani ja selle elanikkonna majandust? Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel toimus Iraanis 2018. aastal majanduslangus, mille SKP kasv oli negatiivne 3,8% ja kiirenenud inflatsioon, mis ulatus 31,2% -ni (2017. aastal 9,6%). USA sanktsioonide edasise tugevdamisega on Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos 2019. aastaks kriisi süvenemine, kusjuures SKP langus on 6% ja inflatsiooni kiirenemine 37,2%.

Iraani tugevus on see, et välisvaluutareservid on suhteliselt kõrged 100 miljardit dollarit ja madal välisvõlg - vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangule 2018. aastal 9% SKPst.

Riaali kursi järsk langus ja vajalike kaupade defitsiit põhjustasid rahva rahulolematust isegi enne praeguse sanktsioonide süsteemi kehtestamist Ameerika Ühendriikide poolt. Veel 2017. aasta lõpuski toimusid riigis protestid. Nüüd suureneb üha enam rahulolematute kodanike arv. Elanikkonda häirivad valitsuse kulutused liitlasriikide toetamisele ja kontrollitud rühmade toetamiseks välismaal. Need on Süüria, Palestiina, Liibanon ja Iraak.

Ameerika ja Iisraeli allikate kohaselt sai ainult Liibanoni šiiitide rühm "Hezbollah" Iraanist aastas 700 miljonit dollarit. Rahalised probleemid põhjustasid selle rahastamise vähenemise. See tõi kaasa grupi oluliste jõudude kõrvaldamise Süüriast Liibanoni territooriumile ja organisatsiooni liikmete kuupalga vähenemise.

On ka teavet, et Iraani-poolsed väed ei osale enam Süüria vägede praeguses rünnakus Süüria loodeosas. Seega tabas naftatulude vähenemine ka Iraani liitlaste rahastamist.

Ameerika Ühendriigid hakkavad Iraanis kasutama separatismitegurit, eriti kurdi küsimust. Ja separatism tõstab alati oma pea, kui režiim on nõrgenenud. Riigi edelaosas elavad araablased, umbes kaks protsenti kogu rahvastikust. Iraani kaguosas elavad balochid, neid on ka umbes kaks protsenti.

Iraani loodeosas on kompaktne kurdide piirkond, kümme protsenti kaheksakümnest miljonist Iraani elanikust. Iraagis juba on Iraagi Kurdistan. Süürias loob USA Süüria Kurdistani, mis võtab 28% Süüria territooriumist. Järjekord võib olla Iraani Kurdistani tekkimisel - 10% 80 miljonist - see on 8 miljonit inimest.

                                                                 Kurdid

Vene sõjalised eksperdid hindasid Ameerika Ühendriikide potentsiaali erinevate Iraani sõja stsenaariumide järele pärast seda, kui ilmnes, et Pentagon kaalus 120 000 sõduri saatmist Lähis-Idasse. Geopoliitiliste probleemide akadeemia president Konstantin Sivkov valgustas seda küsimust kõige paremini intervjuus ajalehele «Взгляд».

Esimene variant näeb ette piiratud õhu- ja raketilööki Iraani tuumarajatistele ning see oleks piisav. Teise variandi järgi - ulatusliku õhukampaania läbiviimine Iraani majanduse hävitamiseks - sellest piisab 120 000 inimese rühmast ainult õhukampaania algstaadiumis, kuna selle säilitamiseks ja kaitsmiseks on vaja märkimisväärseid ressursse.

Kolmas variant, pikaajaline sõda Iraaniga ja selle territooriumi okupeerimine, st varianti astuda täismõõdulisse sõtta, mis hõlmaks oletatavasti maavägede sissetoomist Iraani territooriumile ja nõuaks USA vägede rühmitamist umbes miljoni inimesega.

Praeguseks on USA president nõustunud saatma 1500 sõdurit Lähis-Idasse. Asjaolu, et Lähis-Idas on USA relvajõududel ainult hoiatavad jõud, kinnitab USA relvajõudude kolonel Douglas MacGregor, Iraagi esimese sõja veteran.

Fox News'i intervjuus ütles ta järgmist: „Me kasutame selliseid vägesid tavaliselt kriisi või pingete ajal, et veenda oma sõpru ja partnereid, et kui Iraan käivitab rünnaku nende suunas, siis saame suunata tema suunas ballistilised raketid.”

McGregori sõnul tahavad Saudi Araabia, AÜE ja Iisrael Ameerika Ühendriike oma huvides ära kasutada. Ta usub ka, et Iraan ei ohusta Ameerika Ühendriike üldse. McGregor märkis, et USA sõjaline flotill tuleks Pärsia lahest ära viia ja paigutada Araabia merele või isegi Vahemere idaossa.

Kahe nädala jooksul on levinud kuulujutud, et Douglas MacGregor võib asendada John Boltonit USA presidendi assistendina rahvusliku julgeoleku küsimustes. Boltoni liiga järsud tegevused Iraani kriisi lahendamisel on põhjustanud Donald Trumpis rahulolematust.

                                                            John Bolton

Hiljuti kutsus ka James Mattis, endine Pentagoni juht, üles vaoshoitusele suhetes Iraaniga. Araabia Ühendemiraatides viibides ütles ta: „Ameerika Ühendriigid peavad rahu ja stabiilsuse säilitamiseks aega võitma ning võimaldama diplomaatidel töötada diplomaatiliste meetoditega, et hoida rahu veel üks tund, üks päev, üks nädal, kuu või aasta.”

Iraan omalt poolt ei ole ka sõjast huvitatud. Neil päevil kutsus Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif Bagdadis kohtumisel oma Iraagi kolleegi Mohammed Ali al-Hakimiga Pärsia lahe riike alla kirjutama mittekallaletungi lepingule. Tema sõnul soovib Teheran parimaid suhteid piirkonna riikidega ja tervitab kõiki ettepanekuid pingete vähendamiseks.

Mis meil siis on. Ameerika Ühendriikide poolt Iraani vastu kehtestatud karmid majanduslikud sanktsioonid. Samal ajal on need palju karmimad kui sanktsioonid, mida rakendati Iraani suhtes aastatel 2012–2015. USA sõjaväeliste rühmituste vähene suurenemine Lähis-Idas, mida võib hinnata potensiaalselt hoiatavana.

Ameerika Ühendriikides toimuvad 2020. aastal järgmised USA presidendivalimised, kus kandideerib ka Donald Trump.

Vastuseks lennukikandja "Abraham Lincoln'i" löögijõu saabumisele, täiendavatele lennujõududele ja õhukaitse rakettidele "Patriot" Pärsia lahes tegid Iraani relvajõud vajalikud tegevused õhukaitsejõudude ja laevade vastaste relvasüsteemide ümberjaotamiseks. Iraan otsib võimalusi majanduslike sanktsioonide vältimiseks, kasutades diplomaatilisi vahendeid, sealhulgas ettepanekut sõlmida Pärsia lahe riikidega mittekallaletungileping.

Seega jätkub Iraani majandusliku lämmatamise poliitika. Oodatakse uute sanktsioonide kehtestamist. Tulude vähenemine vähendab Iraani ja tema liitlaste majanduslikku ja sõjalist potentsiaali. Arvestatakse ka asjaolu, et majandusraskused toovad kaasa rahulolematuse suurenemise, separatistlike tendentside tugevdamise riigis ja sisemise olukorra destabiliseerumise, mis välise abiga võib lõppkokkuvõttes viia praeguse valitsuse vahetumiseni.

USA väed täidavad hoiatavat funktsiooni ka edaspidi. Rohkem aktiivsemaid meetmeid võib oodata 2021. aastal pärast uue USA presidendi ametisse asumist, kui Trump jääb kohale.

Olukorra järsk halvenemine võib tekkida USA ja Iraani vahel mistahes provokatsiooni tagajärjel sellest kasusaajate heaks (Iisrael, Saudi Araabia) või siis Iraani katsel arendada välja sõjalist tuumaprogrammi ja luua selles valdkonnas potentsiaali.

Vladimir Vassiljev 30.mai 2019 a.