Afganistani "Värvirevolutsioon"?...

 

           Afganistani "Värvirevolutsioon"? Narkootikumid ja

                                      oopiumikaubandus

Prof. Michel Chossudovsky
Global Research, 19. august 2021

USAd ei ole Afganistanist välja visatud. Vastupidi.

Washington osaleb strateegilise ülemineku juhtimises Talibani Islami Emiraadi moodustamise suunas.

Varasemate teadete kohaselt pidi Afganistani nn ajutist administratsiooni juhtima professor Ali Ahmad Jalali, kes on juhtumisi USA kodanik.

"Režiimimuutus" Afganistanis?

Vägede väljaviimine koos USA poolt sponsoreeritud värvilise revolutsiooniga?

Doha läbirääkimised Talibaniga

Ameerika väljaviimine Afganistanist on olnud Washingtoni ja Talibani vaheliste ulatuslike läbirääkimiste objektiks. Varasem kokkulepe allkirjastati Dohas 2020. aasta veebruari lõpus Trumpi administratsiooni ajal.

Ülemineku ajakava oli kokku lepitud. 09. augustil 2021 saabus USA erisaadik Zalmay Khalilzad koos USA läbirääkijate meeskonnaga Dohasse, et pidada kolmepäevaseid kõrgetasemelisi arutelusid nii Talibani kui ka Ashraf Ghani lahkunud valitsuse esindajatega.
Doha kohtumise järel 13. augustil anti Talibani vägedele "roheline tuli" Kabuli ja enamiku provintside pealinnade vallutamiseks. (Vt Southfront, 18. august)

USA saatkonna evakueerimine, mida meedia kirjeldas, oli suitsukate. Talibani sissetung Kabuli, mis ajendas USA-d oma saatkonda evakueerima, oli hoolikalt planeeritud ja kokku lepitud. Presidendipalee vallutati võitluseta.

13. augustil teatati, et nn ajutise valitsuse juhtimiseks on kaalutud Washingtonis asuva Riikliku Kaitseülikooli Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia Strateegiliste Uuringute Keskuse (NESA) tunnustatud professori Ali Ahmad Jalali (ja Hamid Karzai valitsuse endise siseministri) kandidatuuri. Washingtonis Fort Lesley I. McNairis asuv Riiklik Kaitseülikool on USA kaitseministeeriumi partnerasutus.

Kuigi USA on kaasatud USA-meelse Talibani valitsuse moodustamise ülemineku arukasse juhtimisse, on Marylandis elava professor Ali Ahmad Jalali ametisse nimetamine kinnitamata. Reutersi aruande (16. august) kohaselt:

"Afganistani endine siseminister Ali Jalali ütles esmaspäeval, et teda ei kaalutud kunagi Afganistani üleminekuperioodi presidendiks ja et ta ei oleks seda ametikohta kunagi vastu võtnudki.

"Põhiline on see, et minuga ei ole kunagi ühendust võetud. Mind ei ole kunagi kaalutud. Ma ei ole kunagi selle peale mõelnud ja ma ei ole sellest huvitatud," ütles Jalali, kes oli Afganistani esimene siseminister pärast 2001. aasta USA juhitud sissetungi, Reutersile.

Jalali, kes on Washingtonis asuva USA Riikliku Kaitseülikooli professor, rääkis telefonitsi Washingtonist.

Ta vastas Reutersi aruandele, mis tsiteeris pühapäeval kolme diplomaatilist allikat, kes ütlesid, et ta nimetatakse tõenäoliselt Kabuli üleminekuvalitsuse juhiks, kui Taliban pealinna üle võtab."

SouthFront'i andmetel (kinnitamata): "Talibani kaasasutaja ja teine juht Abdul Ghani Baradarist peaks saama Afganistani president...".

Tagasivaade 9/11: Miks tungiti 7. oktoobril 2001 Afganistani?

Peaaegu 20 aastat hiljem jätkavad nii meedia kui ka Bideni administratsioon, kooris, 9/11 rünnakutele ja Afganistani poolt väidetavalt toetatud Al Qaeda rollile osutamist, kuigi tegelikult (mis on piisavalt dokumenteeritud) oli Al Qaeda LKA poolt loodud luurevahend.

Et me ei unustaks, et Osama bin Ladeni värbas Riikliku Julgeoleku nõunik Zbigniew Brzezinski 1980. aastatel nn Nõukogude-Afganistani sõja ajal.

Washingtoni ja NATO juriidiline argument Afganistani sissetungimiseks oli, et 2001. aasta 11. septembri rünnakud kujutasid endast nimetamata välisriigi poolt "välismaalt" sooritatud "relvastatud rünnakut" ja et järelikult kehtivad "sõjaseadused", mis lubavad rünnatud riigil "enesekaitse" nimel tagasi lüüa.

NATO Põhja-Atlandi Nõukogu võttis 12. septembril 2001 Brüsselis toimunud istungil vastu järgmise resolutsiooni:

"kui tehakse kindlaks, et [11. septembri 2001. aasta] rünnak Ameerika Ühendriikide vastu oli suunatud välismaalt [Afganistanist] "Põhja-Atlandi piirkonna" vastu, loetakse seda Washingtoni lepingu artikliga 5 hõlmatud tegevuseks". (rõhutus lisatud)

7. oktoobril 2001 alanud Afganistani pommitamist ja sissetungi kirjeldati pigem kui "kampaaniat" "islamiterroristide" vastu kui sõda.

Tänaseni ei ole siiski mingeid tõendeid selle kohta, et Al Qaeda oli 9/11 rünnakute taga.

Isegi kui nõustuda ametliku 9/11 narratiiviga, ei ole mingeid tõendeid, et Afganistan kui rahvusriik oleks 9/11 rünnakute taga või kuidagi selles osalenud. New Yorgi taevas ei olnud 11. septembril 2001 Afganistani hävituslennukeid.

Afganistani valitsus pakkus 11. septembrile järgnevatel nädalatel kahel korral diplomaatiliste kanalite kaudu välja, et annab Osama bin Ladeni USA õigusemõistmisele üle, kui on olemas esialgsed tõendid tema osalemise kohta 11. septembri rünnakutes. Washington lükkas need pakkumised juhuslikult tagasi. George W. Bushi sõnul on see "mitte-vaieldav".

Suitsupüss. Narkootikumid ja Afganistani oopiumikaubandus

Afganistani 2001. aasta oktoobri sissetungi üks peamisi strateegilisi eesmärke oli taastada oopiumikaubandus pärast Talibani valitsuse edukat 2000-2001. aasta uimastitõrjeprogrammi, mille tulemusel kukkus oopiumitootmine 94% (2001. aastal 8000 hektarini, vt graafik allpool).

ÜRO Peaassamblee 2001. aasta oktoobri istungjärgul (mis toimus vaevalt paar päeva pärast 2001. aasta pommirünnakute algust) õnnitles ÜRO Talibani valitsust: "Ükski teine UNODC liikmesriik ei suutnud võrreldavat programmi rakendada".

Lugege veel: Jälgige 9/11 aastapäeva, kutsudes üles lõpetama Afganistani sõda

Milline on narkomajanduse tulevik?

Kuidas mõjutab USA vägede väljaviimine Afganistanist seda mitmemiljardilist kaubandust (mida kuni viimase ajani kaitsesid USA väed)? Oopiumikaubanduse kaitsmisega tegelevad praegu eraõiguslikud palgasõdurite ettevõtted.

Venemaa, Hiina, Iraani ja Türgiga käib geopoliitiline võimumäng. Afganistan on integreeritud Hiina vööndisse ja maanteesse. Kuidas see areneb, on veel lahtine.

Strateegiline kontroll Afganistani oopiumikaubanduse üle mängib võtmerolli.

Taliban välja, Taliban sisse:

USA algatas 7. oktoobril 2001 sõja Talibani valitsuse vastu, kes oli aastatel 200-2001 põhjendamatult saboteerinud oopiumimajandust. See sõda kestis üle üheksateistkümne aasta.

Ja nüüd on Bideni administratsioon seotud uue Talibani asendusrežiimi moodustamise edendamisega, mis toetab tingimusteta tulusat mitmemiljardilise dollari suurust narkokaubandust.