Otse põhisisu juurde

Faktid Covid-19 kohta

 

                                                    Faktid Covid-19 kohta


Täielikult refereeritud faktid Covid-19 kohta, mille on esitanud valdkonna eksperdid, et aidata lugejatel teha realistlikku riskihinnangut. (Regulaarsed uuendused allpool).

"Ainus vahend katku vastu võitlemiseks on ausus." (Albert Camus, 1947)


Ülevaade

1. Surmavus: Viimaste immunoloogiliste uuringute kohaselt on nakkuse üldine surmaga lõppemise määr (IFR) üldpopulatsioonis enamikus riikides umbes 0,1% kuni 0,5%, see on kõige paremini võrreldav 1936., 1957. ja 1968. aasta keskmise gripipandeemiaga.

2. Vaktsiinid: Reaalsed uuringud on näidanud väga kõrget, kuid kiiresti vähenevat vaktsiini tõhusust raskete haiguste vastu. Vaktsineerimine ei saa takistada nakatumist ja nakkuse levikut. On teatatud erinevatest rasketest ja surmaga lõppevatest vaktsiini kõrvaltoimetest, sealhulgas noortel inimestel. Eelnev nakatumine annab üldiselt parema immuunsuse kui vaktsineerimine.

3. Ravi: Suure riskiga või suure kokkupuuteohuga inimeste puhul on haiguse progresseerumise vältimiseks oluline varajane või profülaktiline ravi. Arvukate rahvusvaheliste uuringute kohaselt võib varajane ambulatoorne ravi covidi korral oluliselt vähendada haiglaravi ja surmajuhtumeid.

4. Vanuseprofiil: Enamikus Lääneriikides on covidi surmajuhtumite keskmine vanus üle 80 aasta (USAs 78 aastat) ja umbes 5%-l surnutest ei olnud tõsiseid eeltingimusi. Seega on covidi suremuse vanuse- ja riskiprofiil võrreldav tavalise suremusega, kuid suurendab seda proportsionaalselt.

5. Hooldekodud: Paljudes Lääneriikides on umbes 50% kõigist nakatunute surmadest toimunud hooldekodudes, mis vajavad sihipärast ja humaanset kaitset. Mõnel juhul ei surnud hooldekodu elanikud mitte koroonaviiruse, vaid nädalaid kestnud stressi ja isolatsiooni tõttu.

6. Liigne suremus: Üldiselt on pandeemia suurendanud suremust enamikus Lääneriikides 5% kuni 25%. Mõnes riigis ei ole kuni 30% täiendavatest surmajuhtumitest põhjustatud mitte viirusnakkusest, vaid pandeemia ja sulgemise kaudsetest mõjudest (sealhulgas ravimite üledoosist tingitud surmajuhtumitest).

7. Antikehad: 2020. aasta lõpuks oli enamikus Lääneriikides 10% kuni 30% elanikkonnast koroonaviiruse antikehad. Indias ja mõnes Ladina-Ameerika riigis ulatus koroonaviirusnakkuse levimus 2021. aasta suveks kuni 75%-ni.

8. Sümptomid: Umbes 30% nakatunutest ei ilmne mingeid sümptomeid. Üldiselt tekivad umbes 95%-l inimestest maksimaalselt kerged või mõõdukad sümptomid ja nad ei vaja haiglaravi. Varajane ambulatoorne ravi võib oluliselt vähendada haiglaravi.

9. Pikaajaline Covid: Kuni 10%-l sümptomaatilistest inimestest esineb akuutne või pikaajaline covid, st covidiga seotud sümptomid, mis kestavad mitu nädalat või kuud. Pikaajaline covid võib mõjutada ka nooremaid ja varem terveid inimesi, kelle esialgne haiguse kulg oli üsna kerge.

10. Transmissioon: Siseruumide aerosoolid näivad olevat koroonaviiruse peamine levikutee, samal ajal kui välitingimustes esinevad aerosoolid, tilgad ja enamik esemepindu näivad mängivat vähemat rolli. Koroonaviiruse hooaeg põhjapoolkeral kestab tavaliselt novembrist aprillini.

11. Maskid: Näomaskide tõhususe kohta elanikkonna hulgas on endiselt vähe või puuduvad teaduslikud tõendid ning kohustuslike maskide kehtestamine ei suutnud enamikus riikides epideemiat ohjeldada ega aeglustada. Ebaõige kasutamise korral võivad maskid suurendada nakkusohtu.

12. Lapsed ja koolid: Erinevalt gripist on haigestumise ja nakkuse leviku risk laste puhul üsna väike. Seetõttu ei olnud ega ole meditsiinilist põhjust algkoolide sulgemiseks ega muudeks spetsiaalselt lastele suunatud meetmeteks.

13. Kontaktide jälgimine: WHO 2019. aasta uuringus gripipandeemiate vastaste meetmete kohta jõuti järeldusele, et meditsiinilisest seisukohast ei ole kontaktide jälgimine "mitte mingil juhul soovitatav". Kontaktide jälgimise rakendused mobiiltelefonides on samuti osutunud enamikus riikides ebatõhusaks.

14. PCR-testid: Väga tundlikud PCR-testi komplektid võivad mõnel juhul anda valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi või reageerida varasemast nakkusest pärit mitteinfektsionaalse viiruse fragmentidele. Sellega seoses on oluline parameeter nn tsüklilävi või ct-väärtus.

15. Viiruse mutatsioonid: Sarnaselt gripiviirustele esineb koroonaviiruste puhul sageli mutatsioone. Enamik neist mutatsioonidest on ebaolulised, kuid mõned neist võivad suurendada viiruse ülekantavust, virulentsust või teatud määral immuunsüsteemi vältimist.

16. Lukustamine: Erinevalt varajasest piirikontrollist ei ole lukustustel olnud märkimisväärset mõju pandeemiale. ÜRO andmetel võivad sulgemised ohustada 1,6 miljardi inimese elatist ja suruda veel 150 miljonit last vaesusse.

17. Rootsi: Rootsis oli 2020. aastal ilma lukustusteta haigussuremus võrreldav tugeva gripihooajaga ja mõnevõrra madalam ELi keskmisest. Umbes 50% Rootsi surmajuhtumitest toimus hooldekodudes ja Rootsi koroonasurmade keskmine vanus oli umbes 84 aastat.

18. Meedia: Paljude meediakanalite kajastamine on olnud ebaprofessionaalne, suurendanud elanikkonnas hirmu ja paanikat ning viinud koroonaviiruse surmavuse sajaprotsendilise ülehindamiseni. Mõned meediakanalid kasutasid olukorra dramatiseerimiseks isegi manipuleerivaid pilte ja videoid.

19. Viiruse päritolu: Uue koroonaviiruse päritolu on endiselt teadmata, kuid praegu viitavad parimad tõendid sellele, et 2012. aastal toimus Hiina kaevanduses covidilaadne kopsupõletik, mille viiruseproovid koguti, säilitati ja uuriti Wuhani Viroloogiainstituudi (WIV) poolt. Tänu koostööle võisid ka mõned USA laborid saada juurdepääsu nendele viirustele.

20. Järelevalve: NSA informaator Edward Snowden hoiatas, et koroonaviiruse pandeemiat võidakse kasutada ülemaailmse jälgimise laiendamiseks. Paljud valitsused on piiranud oma kodanike põhiõigusi ja teatanud plaanidest võtta kasutusele digitaalsed biomeetrilised vaktsiinipassid.


Ülevaate diagrammid


https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/global-excess-mortality-economist-september-2021.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/03/us-mortality-pandemic-years-1892-2020-1.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/sweden-eu-usa-mortality-september-2021.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/03/sweden-mortality-1835-2020.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/01/uk-mortality-age-adjusted-1842.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2020/10/us-monthly-deaths-age-adjusted-1900.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/01/us-mortality-1900-2020-age-adjusted-1400x575.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/04/germany-mortality-1950-2020-monthly-ben-marten-1-1400x858.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/01/nursing-homes-covid-deaths-wsj.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2020/06/us-2020-recession.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/02/north-dakota-south-dakota.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/australia-oct-8-ianmsc-1400x788.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2020/10/pcr-culture-analysis-raoult-1400x655.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/israel-cases-vaccinated-unvaccinated.jpg

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/vaers-deaths-august-27.png

https://swprs.org/wp-content/uploads/2021/10/digital-identity-wef-2018.png


Viimased uuendused


Põhitõed

1. Covidi ravi
2. Covidi letaalsuse uuringud
3. Covid-vaktsiinide tõendid
4. Näomaskide tõendid
5. Koroonaviiruse päritolu


Üldine


Vaktsiinid


Varajane ravi


Näomaskid


Muud teemad


Autoritest

Swiss Policy Research (SPR) on sõltumatu mittetulunduslik uurimisrühm, mis uurib geopoliitilist propagandat Šveitsi ja rahvusvahelises meedias. Kontakti saab siit


Kommentaarid