40 aastat Afganistanis

Ameerika alustas sõda Afganistani vastu 40 aastat tagasi:

USA värbab "Islamiterroriste" alates 1979.

Zbigniew Brzezinski

Prof. Michel Chossudovski sissejuhatav märkus

See ajalooline intervjuu president Carteri riikliku julgeoleku nõunik Zbigniew Brzezinski’ga kinnitab, et nn "Nõukogude-Afganistani sõda" vallandas ja algatas mitte Nõukogude Liit, vaid Ameerika Ühendriigid.

Ameerika on Afganistaniga sõdinud üle neljakümne aasta. See algas 1979. aasta juulis. See kestab ikka veel.
Ameerika sõda Afganistani rahva vastu algas 3. juulil 1979, kui president Carter oma riikliku julgeoleku nõuniku Zbigniew Brzezinski soovitusel "kirjutas alla esimesele direktiivile salajase abi andmiseks Kabuli nõukogudemeelse režiimi vastastele".
See 1998. aasta intervjuu Zbigniew Brzezinski'ga kinnitab, et LKA sekkumine
Afganistanis eelnes Nõukogude vägede sisenemisele Afganistani seoses
Kabuli valitsusega sõlmitud sõjalise koostöölepingu raames, mis sarnaneb Damaskuse ja Moskva vahel Süüria käimasoleva sõja raames sõlmitud lepinguga. See leping Moskva ja Kabuli vahel sõlmiti 24. detsembril 1979. aastal.
Zbigniew Brzezinski kinnitusel võitlesid Nõukogude väed (koostöölepingus ilmaliku Afganistani valitsusega) LKA poolt värvatud Al Qaeda palgasõdurite vastu.

Modžaheedide värbamist, väljaõpet ja indoktrineerimist rahastati narkokaubandusest, mida LKA varjatud viisil toetas.
Terroristid värvati alates 1979. aasta juulist. Neid kasutati Afganistani ilmaliku ühiskondliku struktuuri õõnestamiseks ja hävitamiseks. Carteri administratsiooni 1979. aasta juuli alguses tehtud otsus sekkuda ja destabiliseerida Afganistani ilmalik valitsus aitas kaasa Afganistani kui rahvusriigi hävitamisele.
Need on ajaloo tegelikkus.

USA-NATO sõja Afganistani vastu, mis algas 7. oktoobril 2001, ametlikuks põhjenduseks oli, et 11. septembril 2001 ründas nimetamata välisjõud Ameerikat ja et järelikult kehtivad "sõjaseadused", mis lubavad rünnatud riigil "enesekaitse" nimel vaenlase tagasi lüüa.

NATO Põhja-Atlandi Nõukogu võttis 12. septembril 2001 Brüsselis toimunud istungil vastu järgmise resolutsiooni:

"kui on kindlaks tehtud, et [11. septembri 2001. aasta] rünnak Ameerika Ühendriikide vastu oli suunatud välismaalt [Afganistanist] "Põhja-Atlandi"

piirkonna vastu", loetakse seda Washingtoni konventsiooni Artikliga 5 hõlmatud tegevuseks".

7. oktoobril 2001 alanud Afganistani pommitamist ja sissetungi kirjeldati pigem kui "kampaaniat" "islamiterroristide" vastu kui sõda.

Ja need samad Al Qaedaga seotud islamiterroristid olid USA poolt alates 1979. aasta juulist värvatud. USA toetas ja rahastas neid.
Seda, mis algatati 1979. aastal, kirjeldatakse kõige paremini kui "Ameerika sõda terroristidega", mille käigus Al Qaeda värvatud inimesi kasutatakse ilmalike suveräänsete riikide hävitamiseks kurioosses salaoperatsioonis, mis on nüüdseks laiendanud oma tegevust Lähis-Idast Kagu-Aasiasse, Sahara-tagusesse Aafrikasse ja kaugemalegi.
Michel Chossudovsky, 22. august 2021

*****
See on moslemiriik, mille Ameerika tahtlikult hävitas.
Kerige alla Brzezinski intervjuu jaoks, millele järgneb rohkem fotosid sellest, kuidas Afganistan välja nägi enne USA sponsoreeritud terrorismi.

Kabuli Ülikool 1980ndad

*****

Intervjuu riikliku julgeoleku nõuniku Zbigniew Brzezinskiga

Küsimus: Endine LKA direktor Robert Gates väitis oma memuaarides [“From the Shadows”], et Ameerika luureteenistused alustasid abi andmist modžaheedidele Afganistanis 6 kuud enne Nõukogude Liidu sekkumist. Sel perioodil olite te president Carteri riiklik julgeolekunõunik. Seega oli teil selles asjas oma roll. Kas see vastab tõele?

Brzezinski: Jah. Ametliku ajalooversiooni kohaselt algas LKA abi modžaheedidele 1980ndatel aastatel, st pärast seda, kui Nõukogude armee tungis 24. detsembril 1979. aastal Afganistani. Kuid tegelikkus, mida siiani salajas hoitakse, on hoopis teistsugune.

Tõepoolest, 3. juulil 1979 kirjutas president Carter alla esimesele direktiivile salajase abi andmiseks Nõukogude-meelse režiimi vastastele Kabulis. Ja samal päeval kirjutasin ma presidendile märkuse, milles selgitasin talle, et minu arvates võib see abi põhjustada Nõukogude sõjalist sekkumist.

K: Vaatamata sellele riskile, olite te selle salajase tegevuse pooldaja. Aga võib-olla te ise soovisite seda Nõukogude Liidu sõjategevusse astumist ja püüdsite seda provotseerida?

B: See ei ole päris nii. Me ei sundinud venelasi sekkuma, kuid me suurendasime teadlikult tõenäosust, et nad sekkuvad.

K: Kui Nõukogude võimud põhjendasid oma sekkumist väitega, et nad kavatsesid võidelda Ameerika Ühendriikide salajase sekkumise vastu Afganistanis, siis inimesed ei uskunud neid. Siiski oli tõepõhi olemas. Te ei kahetse täna midagi?

B: Mida kahetseda? See salajane operatsioon oli suurepärane idee. See tõmbas venelased Afganistani lõksu ja te tahate, et ma seda kahetseksin? Päeval, mil nõukogude väed ametlikult piiri ületasid, kirjutasin ma president Carterile. Meil on nüüd võimalus anda NSVLile tema Vietnami sõda. Tõepoolest, Moskva pidi peaaegu 10 aastat pidama valitsuse poolt talumatut sõda, konflikti, mis tõi kaasa Nõukogude impeeriumi demoraliseerumise ja lõpuks lagunemise.

K: Ja kas te ei kahetse ka seda, et olete toetanud islami fundamentalismi, andnud relvi ja nõu tulevastele terroristidele?

B: Mis on maailma ajaloos kõige olulisem? Taliban või Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine? Mõni üles ärritatud moslem või Kesk-Euroopa vabastamine ja Külma Sõja lõppemine?

K: Mõned segaduses olevad moslemid? Kuid on öeldud ja korratud, et islami fundamentalism kujutab endast tänapäeval ohtu kogu maailmas.

B: Nonsenss! Öeldakse, et Läänel oli islami suhtes globaalne poliitika. See on rumalus. Ei ole olemas globaalset islamit. Vaadake islamit ratsionaalselt ja ilma demagoogia või emotsioonideta. See on maailma juhtiv religioon 1,5 miljardi järgijaga. Aga mis on ühist Saudi Araabia fundamentalismi, mõõduka Maroko, Pakistani militarismi, Egiptuse Läänemeelsuse või Kesk-Aasia ilmalikkuse vahel? Mitte midagi enamat kui see, mis ühendab kristlikke riike.

*****

Alates 1980. aastate algusest osales USA aktiivselt Afganistani kui jõuka ja edumeelse moslemiriigi hävitamises, kus oli ilmalik valitsus.
"Mõned sütitasid moslemeid üles", kui kasutada Zbigniew Brzezinski sõnu.
USA värbas Al Qaeda terroristid, et hävitada ja vaesustada 38 miljardi elanikuga riiki.