Miks peaks USA andma sõjatagatise – Soomele?
20 MAI, 2022 GEOPOLITICS 101
Nähes Venemaa sissetungi Ukrainasse, on ajalooliselt neutraalne Soome hilinenud ja otsustanud kohe NATOga liituda.
Miks? Sest NATO liikmelisus tähendab, et maailma tugevaim võim, Ameerika Ühendriigid, läheksid NATO artikli 5 alusel Venemaa vastu sõtta, kui see peaks ületama Soome piiri.
Venemaa presidendi
Vladimir Putini kavatsuste pärast närviline Soome tahab, et
Ameerika oleks juriidiliselt ja moraalselt kohustatud Venemaa vastu
võitlema, kui Putin tungiks Soome, nagu ta tungis Ukrainasse.
Soome
seisukohalt on see täiesti arusaadav.
Kuid miks peaks
Ameerika Ühendriigid nõustuma sõdima Venemaa, maailma suurima
tuumavõimuga, Soome piiride rikkumise eest?
Soome ei ole
Alaska; see ei ole Kanada; see on 5000 miili kaugusel. Ja keegi ei
väitnud kunagi külma sõja ajal ega ka aastakümnete jooksul pärast
seda, et Soome on USA elutähtis huvi.
Miks me siis
nõustuksime eelnevalt Venemaaga Soome pärast sõda
pidama?
President Joe Biden ütles eelmisel
nädalal, et NATO-l on "avatud uste" poliitika ning Soome
ja Rootsi on teretulnud ja ta ootab nende liitumist.
Mõelge,
mida Biden siin tegelikult ütleb ja teeb.
Ta loovutab
Soomele, 5,5 miljoni elanikuga riigile, millel on 830 miili pikkune
piir Putini Venemaaga, õiguse kohustada Ameerika Ühendriike
Venemaaga sõdima, kui Venemaa ründab Soomet.
Milline
patrioot kohustaks oma riiki igavesti minema sõdima teise riigi
nimel, mis ei ole tema enda riik?
Miks peaks Ameerika
loovutama soomlastele meie tegevusvabaduse otsustada, kas võidelda
tuumarelvastatud Venemaa vastu või mitte?
NATO ei ole
riigiklubi; see on sõjaline liit, mida Putin peab vaenlaseks. Iga
selle alliansi liige on kohustatud käsitlema rünnakut ükskõik
millise selle 30 liikme vastu kui rünnakut kõigi vastu ja kõik on
kohustatud tulema rünnatud riigi kaitsele.
Soomet NATOsse
vastu võttes pakub Biden Helsingile samasugust sõjagarantiid, nagu
peaminister Neville Chamberlain andis 1939. aasta kevadel Poolale,
mis viis selleni, et Suurbritannia pidi 3. septembril 1939, kaks
päeva pärast Saksamaa sissetungi Poolasse, sõja välja kuulutama.
Kuidas see Suurbritannia ja impeeriumi jaoks toimis?
Oma
hüvastijätukõnes hoiatas president George Washington oma
kaasmaalasi "püsivate liitude" eest. Meie esimese
presidendi teadliku kaja kohaselt hoiatas Thomas Jefferson
"takerduvate liitude" eest.
NATO on sõjaline
liit, mis on eksisteerinud alates 1949. aastast. Kui alguses oli see
Ameerika Ühendriikide, Kanada ja 10 Euroopa riigi osalusel, siis
külma sõja ajal lõpetas see 16 riigiga. Pärast seda on lisandunud
veel 14.
Külma sõja järel NATOsse lisandunud riikidest
kuus - Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Slovakkia, Bulgaaria ja
Rumeenia - olid NSVLi Varssavi Pakti liikmed. Kolm uusimat NATO
liiget - Eesti, Läti, Leedu - on endised Nõukogude Liidu
vabariigid.
Viimase veerandsajandi jooksul on NATO
tungimine Venemaa ruumi ja Venemaa eesliinile olnud üks peamisi
põhjusi, miks maailma kahe suure tuumariigi suhted on
halvenenud.
Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr
Zelenski korduv keeldumine välistada Ukraina NATO liikmelisus
oli peamine põhjus Venemaa sissetungil Ukrainasse.
See ei
vabasta Putinit süüst Ukraina sõja alustamises, kuid see peaks
meile ütlema, et iga uus NATO liige Venemaa "lähivälismaal",
eriti uus NATO liige, kellel on 830 miili pikkune piir Venemaaga
Läänemere äärest Arktikani, on reaalne risk ja tõstab sõja
võimalust.
Tõepoolest, kuna Venemaa sõda Ukrainas on
patiseisus, kuna ta ei ole saavutanud oma eesmärke Kiievis, Harkovis
ja Odessas, on Venemaa ametnikud korduvalt tõstatanud väljavaate,
et verejooksu peatamiseks tuleb meeleheitlikult kasutada taktikalisi
tuumarelvi. "Eskaleerida, et deeskaleerida" on
loosung.
Rootsi ja Soome kaasamine NATOsse, mis on juba
tekitanud Moskvas viha ja pahaendelised ähvardused, ei vähenda
tõenäoliselt praegust survet eskaleerumiseks kuni
tuumasõjani.
Põhiküsimus vajab vastust: Miks me 30
aastat pärast külma sõja lõppu ikka veel laiendame
NATOt?
Venemaa ei ähvarda Ameerika Ühendriike. Mis
puutub mis tahes ohtu, mida ta kujutab oma Euroopa naabritele, siis
las nad tegelevad sellega. NATO Euroopa on koos palju suurema
rahvaarvuga ja majanduslikult võimsam kui Venemaa ning sõjaliselt
võimeline tagama oma kaitset.
Miks peaks see olema meie
kohustus rohkem kui 30 aastat pärast külma sõja lõppu - ja see on
veel alles ees?
Väikeste, kuid moderniseeritud sõjaliste
jõududega suudab Soome, kui teda rünnatakse, Venemaale vastupanu
osutada. Miks peaksime siis laskma end kohustada Soome nimel sõdima,
sõda, mille tulemuseks võib olla tuumasõja eskaleerumine, mille
vältimine oli iga presidendi eesmärk Harry Trumanist Ronald
Reaganini?
Türgi hoiatab nüüd, et ta võib kasutada oma
õigusi NATO liikmena, et panna veto Rootsi ja Soome liikmelisusele.
Kas keegi arvab, et Türgi president Recep Erdogan kuulutaks
Venemaale sõja, kui see tungiks Soome?
https://geopolitics.co/2022/05/20/why-would-us-give-a-war-guarantee-to-finland/
Kommentaarid
Postita kommentaar