„Uus maailmakord” - ülevaade võimueliidist 1/2

„Uus maailmakord” - ülevaade võimueliidist 1/2

Viimaste aastate revolutsioonide keskne teema kogu maailmas on olnud nõudlus demokraatia järele. Demokraatiat nõudvaid liikumisi on siiski juhtinud veendunud globalistid, kes on suunanud kodanikuühiskonna liikumise tegevust vabakaubanduse ja globalistide võidu kasuks.

Tekst: Riikka Söyring

Lugude sisu, osa 1/2:

1. Sissejuhatus

2. Mida tähendab uus maailmakord?

3. Globalism - oht rahvusriikidele

4. Kes või mis moodustab maailmavalitsuse?

5. Kes on International Crisis Group (ICG) juhatuse liige?

6. Brookings Institute

7. CFR; Council of Foreign Relations (Välissuhete Nõukogu)

„Uus maailmakord” - ülevaade võimueliidist 1

Ameerika Ühendriigid on juba ammu kuulutanud globaalset hegemooniat, üksikvõimu eesmärki. Kuid see üksi ei suuda ta seda teha: külma sõja ajal blokeerisid seda Nõukogude väed, mis olid alati tugevamad kui USA väed, ja Varssavi Liit, mis sisaldas Nõukogude satelliitriike Ida-Euroopas.

Üks Ameerika Ühendriikide ja korporatsioonide iha on Euraasia, tsivilisatsiooni häll, mis on rikas loodusvarade ja "maailma keskpunkti" poolest.

EL'il, selle liikmel nagu Soome ja NATO liitlasriikidel on Washingtoni plaani kohaselt au abistada Ameerika Ühendriike selle eesmärkide saavutamisel ja Washingtoni "kõige hirmutavama stsenaariumi" teokssaamise ennetusel.

Washington kardab Hiina ja Venemaa liitumist. Seda hirmu on tugevdanud Shanghai Cooperation Organisation'i loomine: SCO, on 2001. aastal loodud koostööorganisatsioon, kuhu kuuluvad Hiina kõrval Venemaa, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Usbekistan.

George Bush vanem võttis sel ajal kasutusele mõisted "uus maailmakord" ja "maailma valitsus" ning seda on korduvalt korranud paljudki poliitikud ja majanduse liidrid.

Soomes on neid mõisteid muu hulgas kuuldud ka Aleksander Stubb'i ja Jyrki Katainen'i parlamendi täiskogu istungitel ja kõnedes.

"Lääne" võimupüramiid, mida domineerib väike majanduslik eliit (Illuminati või "kõikenägev silm")

Mida tähendab uus maailmakord?

Maailmavalitsus on suhteliselt uus mõiste, kuigi see viitab vanale asjale: suveräänsete riikide koostöö ühistes väljakutsetes. USA president George Bush ja Barack Obama räägivad teisest küljest post-demokraatlikust ühiskonnast, milles viidatakse uuele maailmakorrale.

Humanist, filosoofiaprofessor Paul Kurtz on oma kirjutistes tuvastanud demokraatiajärgses ühiskonnas juhtivaid tegijaid.

Selliste tegijate hulka kuuluvad korpokraatia/plutokraatia, kasvav sissetulekute ebavõrdsus ja päritav rikkurite aristokraatia, kus suured omanikepered pärandavad raha oma järglastele, tagades neile mõju. Kurtz näeb korruptsioonis suurt probleemi, mis toetab ebatervet arengut: raha teeb poliitikute seaduste vastuvõtmisel lobitööd, mida rikkad eelistavad; sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja vaeseimate inimeste mõju väheneb. Raha ümberjaotamine kiirendab ja põhjustab tõenäoliselt sotsiaalseid rahutusi.

Meedia osa selles arengus peab Kurtz suureks. Kurtz räägibki rikaste kontrolli all olevast meediast, mis hoiab inimesi pimedas.

Post-demokraatliku arengu ühe sambana näeb Kurtz teokraatiat: Ameerika Ühendriikides on üksikisiku põhiõigusi tugevasti piiratud ja puudub ka usuvabadus.

Globalism on oht rahvusriikidele

Algselt tähendas mõiste uus maailmakord koostööd rahu ja julgeoleku valdkonnas, kuid selle tähendus on aastate jooksul muutunud ja laienenud. See mõiste hõlmab nüüd tollimaksude kaotamist, põllumajandust, intellektuaalomandi õigusi, vastuseid majanduslikele ja rahalistele väljakutsetele, keskkonnaküsimusi ja bioloogilist mitmekesisust, terrorismivastast võitlust, tuumadesarmeerimist, migratsiooni, uimasti- ja inimkaubandust ning pandeemiat.

Tegelikkuses areneb koostöö eespool nimetatud valdkondades ametlike institutsioonide (ÜRO, WTO, EL) ja vähem ametlike kohtumiste kaudu, nagu G8-G20 kohtumised või valitsustevahelised kohtumised.

Ameerika NIC (US National Intelligence Council) ja Euroopa Liidu Julgeoleku Instituut (EU Institute for Security Studies) määratlevad maailma halduse laiemalt kui "kõik institutsioonid, valitsused, protsessid, partnerlused ja võrgustikud, mis töötavad ja lahendavad probleeme rahvusvahelisel tasandil."

Selle tee üks vältimatuid tulemusi on rahvusriikide hävitamine.

2009. aasta novembris ametisse asudes nimetas president Herman van Rompuy, keda Euroopa Liit ei valinud, 2009. aastat "esimeseks maailmavalitsuse aastaks" - selle aasta finantskriisi ajal kutsuti kokku G20 tippkohtumine. Van Rompuy märkis ka, et „Kopenhaageni kliimakonverents on samm planeedi ülemaailmse juhtimise suunas”.

Van Rompuy hinnangul on see "lootuse missioon, mida toetab tegevus."

Veebruaris ÜRO-ga rääkides kaitses Catherine Ashton, teine Euroopa Liidu valimata esindaja ja kõneisik , ülemaailmse valitsuse loomist, mille keskmeks oleks ÜRO. Ashtoni sõnul on kohalikud ja endised valitsused „maailma valitsuse ehituskivid, mille esimene ülesanne on edendada oma territooriumil julgeolekut, arengut ja inimõigusi. Teine ülesanne on toetada ÜRO’d ja aidata ÜRO-l neid jõupingutusi kogu maailmas edendada”.

Maailmavalitsuse toetaja on ka Prantsusmaa president Nicholas Sarkozy.

Belglane, ALDE-rühma Euroopa Parlamendis liige Guy Verhofstadt nõuab, et kohalikud organisatsioonid oleksid paremini esindatud: "Kui me tahame kohaneda ülemaailmse juhtimisega, peavad need kohalikud juhtimisstruktuurid olema paremini esindatud ÜRO Julgeolekunõukogus, IMFis ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis WTO's. Ainult nii saame ehitada globaalset süsteemi, mis on valmis tegelema poliitiliste, majanduslike, kaubanduslike, maksu- ja keskkonnaprobleemidega. "

Jeremy Rifkin on kirjanik ja sihtasutuse Foundation on Economic Trends esimees. Rifkin arvab, et "me oleme minemas G20-lt G8-le ja G2-le; see on viimane lootus rahvusriikidele kui iseseisvatele üksustele. Rahvusriigid ei kaoks, kuid nad oleksid paremini ühendatud". Rifkini sõnul oleks Euroopa Liidul võimalus arendada sõltumatute riikide koostöömudelit, kui nad seda sooviksid.

Kes või mis moodustab maailmavalitsuse?

Teadusajakirjanik, geopoliitiline uurija ja Liberty News'i raadioajakirjanik Tony Cartalucci on loetlenud koostöövõrgustikke erinevate korporatsioonide, rühmituste ja valitsuste vahel.

Loetelu ei ole täielik, kuid see on hea suunaandja, kui püüad mõista, kui palju mõju - kuidas kõik nende liitude tegevused läbivad tavaliste ameeriklaste ja eurooplaste elu.

International Crisis Group: kriisilahendaja - ja looja.

Rahvusvaheline Kriisirühm (ICG) kirjeldab ennast kui "pühendunud surmavate konfliktide takistamisele ja lahendamisele". Kulisside taha piilumine näitab siiski, et ICG-l on ka roll konfliktide loomisel.

ICG osalemine kriisilahenduses on tavaliselt ettevõtete huvides.

Cartalucci ütleb: "ICG liige Kenneth Alderman toetas Tai peaministrit Thaksin Shinwatra't, kuni ta võimult kõrvaldati. Hetkel, mil ta võimult kõrvaldati, pidas Shinwatra kõnet CFRis, Välissuhete Nõukogus (Council on Foreign Relations). Shinwatra oli varem Carlyle Groupi nõustaja. Pärast võimuvahetust sekkus Shinwatra Tai asjadesse "punasärkide-värvirevolutsiooni" kujul, mida on toetanud Carlyle Groupi õigusnõustajad, James Baker, Robert Blackwill ja Chatham House'i kuuluv Amsterdam & Peroff -ettevõtte liige Robert Amsterdam".

"Egiptuse revolutsiooni juhtis omakorda ICG liige Mohamed El Baradei, keda toetas ja rahastas 6. aprilli noorteliikumine ning selle liikmeid värbas USA välisministeerium ja koordineeris Google'i Wael Ghonim. Meile on öeldud, et Egiptuse rahvaülestõus on olnud spontaanne ja inspireeritud Tuneesia ülestõusust, kuid tegelikult ICG ElBaradei ja Ghonim olid juba 2010. aastal Egiptuses korraldamas rahvusliku muutuse rinnet (National Front of Change). Kui El Baradei purjus Hosni Mubaraki võimult, astus miljonärinvestor George Soros rahastajana sisse. Soros rahastab kuulekate valitsuste moodustamist Egiptuses nüüd, kui ElBaradei ettevalmistatud kriis puhkes ."

Kes kuuluvad ICG juhatusse?

Paljude teiste tuttavate nimede hulgas on George Soros, Kenneth Adelman, Samuel Berger, endine NATO ülem Wesley Clark, Mohamed El Baradei ja Carla Hills.

Soomlastest on seal Martti "Pommitage kuulekaks" Ahtisaari ja endine välisminister Per Stenbäck.

ICG nõustajatena tegelevad: Richard Armitage, presidendi nõunik ja Grand Chessboardi autor Zbigniew Brzezinski, Stanley Fischer, Shimon Peres, Surin Pitsuwan ja Fidel V. Ramos.

ICG tegevust toetavad ettevõtted ja sihtasutused on New Yorgi Carnegie Corporation, Hunt Alternative Fund, George Sorose Open Society Institute ning Sorose Fund Mangement LCC, Rockefeller Brothers Fund, pangad Morgan Stanley ja Deutsche Bank Group, naftahiiglane Shell, Chevron ja McKinsey & Company , kes Soome valitsuste nimel on koostanud Soome valitsuse programme peaministri Matti Vanhaneni ja Mari Kiviniemi ajal.

                                Sõna on võtmas Brookings Instituudi direktor Strobe Talbott

Brookings Institute

See on nende konsortsiumide peamine osaleja. Brookings Instituudi Raamatukogust võib leida teavet iga konflikti kohta, milles Lääs on osalenud. Juba aastaid on Brookings Institute'i aruandes "Milline tee viib Pärsiasse" üksikasjalikult kirjeldatud käimasolevaid Iraani vastaseid meetmeid, sealhulgas USA poolt toetatud "värvilisi revolutsioone" naaberriikides ja Iraani sees olevaid USA's kooolitatud terroriste, "ütleb Cartalucci.

Cartalucci juhib tähelepanu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile Liibüa kohta 1973. aastal, mis sarnaneb 9. märtsil 2011. aastal Kenneth Pollacki poolt avaldatud Brookings'i raportile "The Real Military Options in Libya".

Brookings-instituudi tegevust rahastavad ettevõtted.

Brookings-instituudi liikmed on:

• McKinsey & Co:n Dominic Barton
• Eton Park Capital Managementin Alan R. Batkin
• Blum Capital Partnersin Richard C. Blum
• Goldman Sachs’i esindajad Abby Joseph Cohen, Suzanne Nora Johnson, Richard A. Kimball Jr. ja Tracy R. Wolstencroft.

Teised on:

• Paul Desmarais Jr. (Power Corporation of Canada)
• Kenneth M. Duberstein (The Duberstein Group, Inc.)
• Benjamin R. Jacobs (The JBG Companies)
• Nemir Kirdar (Investcorp)
• Klaus Kleinfeld (Alcoa, Inc.)
• Philip H. Knight (Nike, Inc.)
• Carlyle Group’i asutajaliige David M. Rubenstein
• Sheryl K. Sandberg (Facebook)
• Larry D. Thompson (PepsiCo, Inc.)
• Michael L. Tipsord (State Farm Insurance Companies)
• Andrew H. Tisch (Loews Corporation)

Brookings-instituudi nõustajad on muuhulgas:

• Kenneth Pollack
• Daniel L. Byman
• Martin Indyk
• Suzanne Maloney
• Michael E. O'Hanlon
• Bruce Riedel
• Shadi Hamid

Brookings-instituudi tegevust toetavad pooled on:

• Ford Foundation
• Bill & Melinda Gates Foundation
• The Rockefeller Foundation
• Araabia Ühendemiraatide valitsus
• Carnegie Corporation of New York
• Rockefeller Brothers Fund

Enamik neist ettevõtetest toetab majanduslikult ka ÜRO ja selle allorganisatsioone, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvaheline Aatomienergia Komisjoni (IAEA) tegevust.

Mõned neist organisatsioonidest tegutsevad ka Soomes: Soome Tervise- ja Hoolekande Instituudi (THL) tegevus, eriti vaktsiiniuuringud, toetatakse IANPHI kaudu Bill & Melinda Gates Foundation’i (BMFG) poolt.

Muud tuttavad nimed, kes tegutsemas on:

• Bank of America ja Citi
• H&R Block, Kohlberg Kravis Roberts & Co.
• Jacob Rothschild
• Nathaniel Rothschild
• Standard Chartered Bank
• Temasek Holdings Limited
• Visa Inc.
• Exxon Mobil Corporation
• Shell Oil Company

Tööstust ja sõjatööstust esindavad:

• Daimler
• General Dynamics Corporation
• Lockheed Martin Corporation
• Northrop Grumman Corporation
• Siemens Corporation
• The Boeing Company
• General Electric Company
• Westinghouse Electric Corporation
• Raytheon Co.
• Hitachi, Ltd.
• Toyota

Telekommunikatsiooni, tehnoloogiat, meediat ja visiooni juhtimist esindavad:

• AT&T
• Hewlett-Packard
• Microsoft Corporation
• Panasonic Corporation
• Verizon Communications
• Xerox Corporation
• Skype
• News Corporation (Fox News)

Samuti on esindatud farmaatsiatööstus, nagu ka karastusjoogihiiglased:

• GlaxoSmithKline (GSK)
• Target
• Pepsi Co Inc.
• The Coca-Cola Company

Soomes on ravimite hiiglane GSK tuntud mitte ainult THL-i vaktsiiniuuringute sponsorina, vaid ka narkolepsiat põhjustanud sigade katku vaktsiini tootjana.

                         USA välisminister Hillary Clinton välispoliitika juhtrühma eesotsas.

CFR; Council on Foreign Relations

(Välissuhete nõukogu)

Peaaegu iga karjääripoliitik koos oma nõustajatega on CFRi liige.

Maailma rikkaimad inimesed, sealhulgas Fortune 500 nimekiri, on samuti CFRi liikmed. Paljud raamatud, artiklid, aruanded ja veerud on kirjutatud CFR-i liikmete poolt.

See omavahelise seotuse võrgustik võimaldab suures ulatuses üldsust petta .

Tony Cartalucci ütleb: "Eelmisel aastal toimus intensiivne avalik arutelu WTC tornide asukohta ehitatav Ground Zero-mošee või Cordoba-maja. Arutelus selle üle osalesid nii USA parem- kui vasakpoolsed. Tegelikult rajas Cordoba House'i CFR'i liige Feisal Abdul Rauf, keda rahastas näiteks CFR'i finantsosakond, sealhulgas Carnegie Corporation ja mitmed Rockefelleri sihtasutused. Carnegie-korporatsiooni juhatab näiteks 9/11 uurimiskomisjoni juht Thomas Kean.

Mainitud Thomas Kean kirjutas koos 9/11-komisjoni ametliku aseesimehe ja õigusnõustajaga raamatu, milles nad taganesid oma ütlustest 9/11-komisjoni aruandes selle vale pärast.

Raamatus väidavad komisjoni esimees Thomas Kean ja aseesimees Lee Hamilton, et 9/11-komisjon oli loodud „ebaõnnestumiseks”. Vanemnõunik John Farmer Jr ütleb: "USA valitsus on otsustanud mitte öelda tõde" ja et "NORADi lindid rääkisid teravalt erineva loo, kui meile ja avalikkusele räägiti," ütleb USA endine aserahandusminister Paul Craig Roberts.

Järgmised ettevõtted toetavad CFR'i tegevust:

• American Express
• Barclays Capital
• Citi
• Morgan Stanley
• Blackstone Group L.P.
• Deutsche Bank AG, New York
• Life International, Inc.
• Prudential Financial
• reitinguagentuur Standard & Poor's
• Rothschild North America, Inc.
• Visa Inc.
• Soros Fund Management
• Standard Chartered Ban
• Bank of New York Mellon Corporation
• Veritas Capital LLC
• Kohlberg Kravis Roberts & Co.
• reitinguagentuur Moody's Investors Service

Naftandus on hästi esindatud:

• Chevron Corporation
• Exxon Mobil Corporation (Esso)
• BP p.l.c.
• Shell Oil Company
• Hess Corporation
• ConocoPhillips Company
• TOTAL S.A.
• Marathon Oil Company
• Aramco Services Company

Tööstuse ja sõjatööstuse huve CFR-i toimingutes jälgivad:

• Lockheed Martin Corporation
• Airbus Americas Inc.
• Boeing Company
• DynCorp International
• General Electric Company
• Northrop Grumman
• Raytheon Company
• Hitachi Ltd
• Caterpillar
• BASF Corporation
• Alcoa Inc.

Advokaadibürood, avalikkus ja lobitöö CFR'i ühise tugiraamistiku piires ja sees:

• McKinsey & Company, Inc.
• Omnicom Group Inc.
• BGR Group
• majanduslik uudisteagentuur Bloomberg
• Economist Intelligence Unit
• News Corporation (Fox News)
• Thomson Reuters
• Time Warner Inc.
• McGraw-Hill Companies

Tarbekaupu turustavad ettevõtted, kes kuuluvad CFRi:

• Walmart
• Nike Inc.
• Coca-Cola Company
• PepsiCo Inc.
• Hewlett Packard
• Toyota Motor North America Inc.
• Volkswagen Group of America Inc.
• De Beers

Telekommunikatsiooni ja tehnoloogiat esindavad:

• AT& T
• Google Inc.
• IBM Corporation
• Microsoft Corporation
• Sony Corporation of America
• Xerox Corporation
• Verizon Communications

Ravimihiiglaste esindamise eest hoolitsevad:

• GlaxoSmithKline (GSK)
• Merck & Co Inc.
• Pfizer Inc.

Jätkub 2 osas