„Uus maailmakord” -
ülevaade võimueliidist 1/2
Viimaste
aastate revolutsioonide keskne teema kogu maailmas on olnud nõudlus
demokraatia järele. Demokraatiat nõudvaid liikumisi on siiski
juhtinud veendunud globalistid, kes on suunanud kodanikuühiskonna
liikumise tegevust vabakaubanduse ja globalistide võidu kasuks.
Tekst:
Riikka Söyring
Lugude
sisu, osa 1/2:
1.
Sissejuhatus
2.
Mida tähendab uus maailmakord?
3.
Globalism - oht rahvusriikidele
4.
Kes või mis moodustab maailmavalitsuse?
5.
Kes on International Crisis Group (ICG) juhatuse liige?
6.
Brookings Institute
7.
CFR; Council of Foreign Relations (Välissuhete Nõukogu)
„Uus
maailmakord” - ülevaade võimueliidist 1
Ameerika Ühendriigid on juba
ammu kuulutanud globaalset hegemooniat, üksikvõimu eesmärki. Kuid
see üksi ei suuda ta seda teha: külma sõja ajal blokeerisid seda
Nõukogude väed, mis olid alati tugevamad kui USA väed, ja Varssavi
Liit, mis sisaldas Nõukogude satelliitriike Ida-Euroopas.
Üks Ameerika Ühendriikide ja
korporatsioonide iha on Euraasia, tsivilisatsiooni häll, mis on
rikas loodusvarade ja "maailma keskpunkti" poolest.
EL'il, selle liikmel nagu
Soome ja NATO liitlasriikidel on Washingtoni plaani kohaselt au
abistada Ameerika Ühendriike selle eesmärkide saavutamisel ja
Washingtoni "kõige hirmutavama stsenaariumi" teokssaamise
ennetusel.
Washington kardab Hiina ja
Venemaa liitumist. Seda hirmu on tugevdanud Shanghai Cooperation
Organisation'i loomine: SCO, on 2001. aastal loodud
koostööorganisatsioon, kuhu kuuluvad Hiina kõrval Venemaa,
Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Usbekistan.
George Bush vanem võttis sel
ajal kasutusele mõisted "uus maailmakord" ja "maailma
valitsus" ning seda on korduvalt korranud paljudki poliitikud ja
majanduse liidrid.
Soomes on neid mõisteid muu
hulgas kuuldud ka Aleksander Stubb'i ja Jyrki Katainen'i
parlamendi täiskogu istungitel ja kõnedes.
"Lääne"
võimupüramiid, mida domineerib väike majanduslik eliit (Illuminati
või "kõikenägev silm")
Mida tähendab uus
maailmakord?
Maailmavalitsus on suhteliselt
uus mõiste, kuigi see viitab vanale asjale: suveräänsete riikide
koostöö ühistes väljakutsetes. USA president George Bush ja
Barack Obama räägivad teisest küljest post-demokraatlikust
ühiskonnast, milles viidatakse uuele maailmakorrale.
Humanist, filosoofiaprofessor
Paul Kurtz on oma kirjutistes tuvastanud demokraatiajärgses
ühiskonnas juhtivaid tegijaid.
Selliste tegijate hulka
kuuluvad korpokraatia/plutokraatia, kasvav sissetulekute ebavõrdsus
ja päritav rikkurite aristokraatia, kus suured omanikepered
pärandavad raha oma järglastele, tagades neile mõju. Kurtz näeb
korruptsioonis suurt probleemi, mis toetab ebatervet arengut: raha
teeb poliitikute seaduste vastuvõtmisel lobitööd, mida rikkad
eelistavad; sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja vaeseimate inimeste
mõju väheneb. Raha ümberjaotamine kiirendab ja põhjustab
tõenäoliselt sotsiaalseid rahutusi.
Meedia osa selles arengus peab
Kurtz suureks. Kurtz räägibki rikaste kontrolli all olevast
meediast, mis hoiab inimesi pimedas.
Post-demokraatliku arengu ühe
sambana näeb Kurtz teokraatiat: Ameerika Ühendriikides on
üksikisiku põhiõigusi tugevasti piiratud ja puudub ka usuvabadus.
Globalism
on oht rahvusriikidele
Algselt tähendas mõiste uus
maailmakord koostööd rahu ja julgeoleku valdkonnas, kuid selle
tähendus on aastate jooksul muutunud ja laienenud. See mõiste
hõlmab nüüd tollimaksude kaotamist, põllumajandust,
intellektuaalomandi õigusi, vastuseid majanduslikele ja rahalistele
väljakutsetele, keskkonnaküsimusi ja bioloogilist mitmekesisust,
terrorismivastast võitlust, tuumadesarmeerimist, migratsiooni,
uimasti- ja inimkaubandust ning pandeemiat.
Tegelikkuses areneb koostöö
eespool nimetatud valdkondades ametlike institutsioonide (ÜRO, WTO,
EL) ja vähem ametlike kohtumiste kaudu, nagu G8-G20 kohtumised või
valitsustevahelised kohtumised.
Ameerika NIC (US National
Intelligence Council) ja Euroopa Liidu Julgeoleku Instituut (EU
Institute for Security Studies) määratlevad maailma halduse
laiemalt kui "kõik institutsioonid, valitsused, protsessid,
partnerlused ja võrgustikud, mis töötavad ja lahendavad probleeme
rahvusvahelisel tasandil."
Selle tee üks vältimatuid
tulemusi on rahvusriikide hävitamine.
2009. aasta novembris ametisse
asudes nimetas president Herman van Rompuy, keda Euroopa Liit
ei valinud, 2009. aastat "esimeseks maailmavalitsuse aastaks"
- selle aasta finantskriisi ajal kutsuti kokku G20 tippkohtumine. Van
Rompuy märkis ka, et „Kopenhaageni kliimakonverents on samm
planeedi ülemaailmse juhtimise suunas”.
Van Rompuy hinnangul on see
"lootuse missioon, mida toetab tegevus."
Veebruaris ÜRO-ga rääkides
kaitses Catherine Ashton, teine Euroopa Liidu valimata
esindaja ja kõneisik , ülemaailmse valitsuse loomist, mille
keskmeks oleks ÜRO. Ashtoni sõnul on kohalikud ja endised
valitsused „maailma valitsuse ehituskivid, mille esimene ülesanne
on edendada oma territooriumil julgeolekut, arengut ja inimõigusi.
Teine ülesanne on toetada ÜRO’d ja aidata ÜRO-l neid
jõupingutusi kogu maailmas edendada”.
Maailmavalitsuse toetaja on ka
Prantsusmaa president Nicholas Sarkozy.
Belglane, ALDE-rühma Euroopa
Parlamendis liige Guy Verhofstadt nõuab, et kohalikud
organisatsioonid oleksid paremini esindatud: "Kui me tahame
kohaneda ülemaailmse juhtimisega, peavad need kohalikud
juhtimisstruktuurid olema paremini esindatud ÜRO Julgeolekunõukogus,
IMFis ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis WTO's. Ainult nii saame
ehitada globaalset süsteemi, mis on valmis tegelema poliitiliste,
majanduslike, kaubanduslike, maksu- ja keskkonnaprobleemidega. "
Jeremy Rifkin on
kirjanik ja sihtasutuse Foundation on Economic Trends esimees.
Rifkin arvab, et "me oleme minemas G20-lt G8-le ja G2-le; see on
viimane lootus rahvusriikidele kui iseseisvatele üksustele.
Rahvusriigid ei kaoks, kuid nad oleksid paremini ühendatud".
Rifkini sõnul oleks Euroopa Liidul võimalus arendada sõltumatute
riikide koostöömudelit, kui nad seda sooviksid.
Kes
või mis moodustab maailmavalitsuse?
Teadusajakirjanik,
geopoliitiline uurija ja Liberty News'i raadioajakirjanik Tony
Cartalucci on loetlenud koostöövõrgustikke erinevate
korporatsioonide, rühmituste ja valitsuste vahel.
Loetelu ei ole täielik, kuid
see on hea suunaandja, kui püüad mõista, kui palju mõju - kuidas
kõik nende liitude tegevused läbivad tavaliste ameeriklaste ja
eurooplaste elu.
International
Crisis Group: kriisilahendaja - ja looja.
Rahvusvaheline Kriisirühm
(ICG) kirjeldab ennast kui "pühendunud surmavate konfliktide
takistamisele ja lahendamisele". Kulisside taha piilumine näitab
siiski, et ICG-l on ka roll konfliktide loomisel.
ICG osalemine kriisilahenduses
on tavaliselt ettevõtete huvides.
Cartalucci ütleb: "ICG
liige Kenneth Alderman toetas Tai peaministrit Thaksin
Shinwatra't, kuni ta võimult kõrvaldati. Hetkel, mil ta võimult
kõrvaldati, pidas Shinwatra kõnet CFRis, Välissuhete Nõukogus
(Council on Foreign Relations). Shinwatra oli varem Carlyle
Groupi nõustaja. Pärast võimuvahetust sekkus Shinwatra Tai
asjadesse "punasärkide-värvirevolutsiooni" kujul, mida on
toetanud Carlyle Groupi õigusnõustajad, James Baker,
Robert Blackwill ja Chatham House'i kuuluv Amsterdam
& Peroff -ettevõtte liige Robert Amsterdam".
"Egiptuse revolutsiooni
juhtis omakorda ICG liige Mohamed El Baradei, keda toetas ja
rahastas 6. aprilli noorteliikumine ning selle liikmeid värbas USA
välisministeerium ja koordineeris Google'i Wael Ghonim.
Meile on öeldud, et Egiptuse rahvaülestõus on olnud spontaanne ja
inspireeritud Tuneesia ülestõusust, kuid tegelikult ICG ElBaradei
ja Ghonim olid juba 2010. aastal Egiptuses korraldamas rahvusliku
muutuse rinnet (National Front of Change). Kui El Baradei
purjus Hosni Mubaraki võimult, astus miljonärinvestor George
Soros rahastajana sisse. Soros rahastab kuulekate valitsuste
moodustamist Egiptuses nüüd, kui ElBaradei ettevalmistatud kriis
puhkes ."
Kes
kuuluvad ICG juhatusse?
Paljude teiste tuttavate
nimede hulgas on George Soros, Kenneth Adelman, Samuel
Berger, endine NATO ülem Wesley Clark, Mohamed El
Baradei ja Carla Hills.
Soomlastest on seal Martti
"Pommitage kuulekaks" Ahtisaari ja endine
välisminister Per Stenbäck.
ICG nõustajatena tegelevad:
Richard Armitage, presidendi nõunik ja Grand Chessboardi
autor Zbigniew Brzezinski, Stanley Fischer, Shimon
Peres, Surin Pitsuwan ja Fidel V. Ramos.
ICG tegevust toetavad
ettevõtted ja sihtasutused on New Yorgi Carnegie Corporation,
Hunt Alternative Fund, George Sorose Open Society Institute
ning Sorose Fund Mangement LCC, Rockefeller Brothers Fund,
pangad Morgan Stanley ja Deutsche Bank Group,
naftahiiglane Shell, Chevron ja McKinsey & Company
, kes Soome valitsuste nimel on koostanud Soome valitsuse programme
peaministri Matti Vanhaneni ja Mari Kiviniemi ajal.
Sõna on võtmas Brookings
Instituudi direktor Strobe Talbott
Brookings Institute
See on nende konsortsiumide
peamine osaleja. Brookings Instituudi Raamatukogust võib leida
teavet iga konflikti kohta, milles Lääs on osalenud. Juba aastaid
on Brookings Institute'i aruandes "Milline tee viib Pärsiasse"
üksikasjalikult kirjeldatud käimasolevaid Iraani vastaseid
meetmeid, sealhulgas USA poolt toetatud "värvilisi
revolutsioone" naaberriikides ja Iraani sees olevaid USA's
kooolitatud terroriste, "ütleb Cartalucci.
Cartalucci juhib tähelepanu
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile Liibüa kohta 1973. aastal,
mis sarnaneb 9. märtsil 2011. aastal Kenneth Pollacki poolt
avaldatud Brookings'i raportile "The Real Military Options in
Libya".
Brookings-instituudi tegevust
rahastavad ettevõtted.
Brookings-instituudi
liikmed on:
- McKinsey & Co:n Dominic Barton
- Eton Park Capital Managementin Alan R. Batkin
- Blum Capital Partnersin Richard C. Blum
- Goldman Sachs’i esindajad Abby Joseph Cohen, Suzanne Nora Johnson, Richard A. Kimball Jr. ja Tracy R. Wolstencroft.
Teised
on:
- Paul Desmarais Jr. (Power Corporation of Canada)
- Kenneth M. Duberstein (The Duberstein Group, Inc.)
- Benjamin R. Jacobs (The JBG Companies)
- Nemir Kirdar (Investcorp)
- Klaus Kleinfeld (Alcoa, Inc.)
- Philip H. Knight (Nike, Inc.)
- Carlyle Group’i asutajaliige David M. Rubenstein
- Sheryl K. Sandberg (Facebook)
- Larry D. Thompson (PepsiCo, Inc.)
- Michael L. Tipsord (State Farm Insurance Companies)
- Andrew H. Tisch (Loews Corporation)
Brookings-instituudi
nõustajad on muuhulgas:
- Kenneth Pollack
- Daniel L. Byman
- Martin Indyk
- Suzanne Maloney
- Michael E. O'Hanlon
- Bruce Riedel
- Shadi Hamid
Brookings-instituudi
tegevust toetavad pooled on:
- Ford Foundation
- Bill & Melinda Gates Foundation
- The Rockefeller Foundation
- Araabia Ühendemiraatide valitsus
- Carnegie Corporation of New York
- Rockefeller Brothers Fund
Enamik neist ettevõtetest
toetab majanduslikult ka ÜRO ja selle allorganisatsioone, näiteks
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvaheline Aatomienergia
Komisjoni (IAEA) tegevust.
Mõned neist
organisatsioonidest tegutsevad ka Soomes: Soome Tervise- ja
Hoolekande Instituudi (THL) tegevus, eriti vaktsiiniuuringud,
toetatakse IANPHI kaudu Bill & Melinda Gates Foundation’i
(BMFG) poolt.
Muud
tuttavad nimed, kes tegutsemas on:
- Bank of America ja Citi
- H&R Block, Kohlberg Kravis Roberts & Co.
- Jacob Rothschild
- Nathaniel Rothschild
- Standard Chartered Bank
- Temasek Holdings Limited
- Visa Inc.
- Exxon Mobil Corporation
- Shell Oil Company
Tööstust
ja sõjatööstust esindavad:
- Daimler
- General Dynamics Corporation
- Lockheed Martin Corporation
- Northrop Grumman Corporation
- Siemens Corporation
- The Boeing Company
- General Electric Company
- Westinghouse Electric Corporation
- Raytheon Co.
- Hitachi, Ltd.
- Toyota
Telekommunikatsiooni,
tehnoloogiat, meediat ja visiooni juhtimist esindavad:
- AT&T
- Hewlett-Packard
- Microsoft Corporation
- Panasonic Corporation
- Verizon Communications
- Xerox Corporation
- Skype
- News Corporation (Fox News)
Samuti
on esindatud farmaatsiatööstus, nagu ka karastusjoogihiiglased:
- GlaxoSmithKline (GSK)
- Target
- Pepsi Co Inc.
- The Coca-Cola Company
Soomes on ravimite hiiglane
GSK tuntud mitte ainult THL-i vaktsiiniuuringute sponsorina, vaid ka
narkolepsiat põhjustanud sigade katku vaktsiini tootjana.
USA välisminister Hillary
Clinton välispoliitika juhtrühma eesotsas.
CFR; Council on Foreign
Relations
(Välissuhete nõukogu)
Peaaegu iga karjääripoliitik
koos oma nõustajatega on CFRi liige.
Maailma rikkaimad inimesed,
sealhulgas Fortune 500 nimekiri, on samuti CFRi liikmed. Paljud
raamatud, artiklid, aruanded ja veerud on kirjutatud CFR-i liikmete
poolt.
See omavahelise seotuse
võrgustik võimaldab suures ulatuses üldsust petta .
Tony Cartalucci ütleb:
"Eelmisel aastal toimus intensiivne avalik arutelu WTC tornide
asukohta ehitatav Ground Zero-mošee või Cordoba-maja. Arutelus
selle üle osalesid nii USA parem- kui vasakpoolsed. Tegelikult rajas
Cordoba House'i CFR'i liige Feisal Abdul Rauf, keda
rahastas näiteks CFR'i finantsosakond, sealhulgas Carnegie
Corporation ja mitmed Rockefelleri sihtasutused.
Carnegie-korporatsiooni juhatab näiteks 9/11 uurimiskomisjoni juht
Thomas Kean.
Mainitud Thomas Kean kirjutas
koos 9/11-komisjoni ametliku aseesimehe ja õigusnõustajaga raamatu,
milles nad taganesid oma ütlustest 9/11-komisjoni aruandes selle
vale pärast.
Raamatus väidavad komisjoni
esimees Thomas Kean ja aseesimees Lee Hamilton, et 9/11-komisjon oli
loodud „ebaõnnestumiseks”. Vanemnõunik John Farmer Jr ütleb:
"USA valitsus on otsustanud mitte öelda tõde" ja et
"NORADi lindid rääkisid teravalt erineva loo, kui meile ja
avalikkusele räägiti," ütleb USA endine aserahandusminister
Paul Craig Roberts.
Järgmised
ettevõtted toetavad CFR'i tegevust:
- American Express
- Barclays Capital
- Citi
- Morgan Stanley
- Blackstone Group L.P.
- Deutsche Bank AG, New York
- Life International, Inc.
- Prudential Financial
- reitinguagentuur Standard & Poor's
- Rothschild North America, Inc.
- Visa Inc.
- Soros Fund Management
- Standard Chartered Ban
- Bank of New York Mellon Corporation
- Veritas Capital LLC
- Kohlberg Kravis Roberts & Co.
- reitinguagentuur Moody's Investors Service
Naftandus
on hästi esindatud:
- Chevron Corporation
- Exxon Mobil Corporation (Esso)
- BP p.l.c.
- Shell Oil Company
- Hess Corporation
- ConocoPhillips Company
- TOTAL S.A.
- Marathon Oil Company
- Aramco Services Company
Tööstuse
ja sõjatööstuse huve CFR-i toimingutes jälgivad:
- Lockheed Martin Corporation
- Airbus Americas Inc.
- Boeing Company
- DynCorp International
- General Electric Company
- Northrop Grumman
- Raytheon Company
- Hitachi Ltd
- Caterpillar
- BASF Corporation
- Alcoa Inc.
Advokaadibürood,
avalikkus ja lobitöö CFR'i ühise tugiraamistiku piires ja sees:
- McKinsey & Company, Inc.
- Omnicom Group Inc.
- BGR Group
- majanduslik uudisteagentuur Bloomberg
- Economist Intelligence Unit
- News Corporation (Fox News)
- Thomson Reuters
- Time Warner Inc.
- McGraw-Hill Companies
Tarbekaupu
turustavad ettevõtted, kes kuuluvad CFRi:
- Walmart
- Nike Inc.
- Coca-Cola Company
- PepsiCo Inc.
- Hewlett Packard
- Toyota Motor North America Inc.
- Volkswagen Group of America Inc.
- De Beers
Telekommunikatsiooni
ja tehnoloogiat esindavad:
- AT& T
- Google Inc.
- IBM Corporation
- Microsoft Corporation
- Sony Corporation of America
- Xerox Corporation
- Verizon Communications
Ravimihiiglaste
esindamise eest hoolitsevad:
- GlaxoSmithKline (GSK)
- Merck & Co Inc.
- Pfizer Inc.
Jätkub 2 osas
Kommentaarid
Postita kommentaar