Otse põhisisu juurde

Arhiiv

Kuva rohkem

„Uus maailmakord” - ülevaade võimueliidist 2/2





                „Uus maailmakord” - ülevaade võimueliidist 2/2


2 osa sisu

8. Chatman House
9. Arvamuse nõustamise taga olevad ettevõtted
10. Toimetaja kommentaar
11. Lisa: Turul näeme, 15. oktoobril 2011!
12. Lisaartikkel 1: Kaitsekohustus
13. Suveräänsus määratletakse uuesti
14. Lisaartikkel 2: Euroala ja majandus
Allikad

Chatham House - ettevõtete üldjuhtimise koordinaator

Briti Chatham House, samamoodi nagu CFR'gi ja Brookings Institute, on keskendunud koordineeritud planeerimis-, visioonijuhtimisoperatsioonidele ja Chatham House moodustavate korporatsioonide liikmete edendamisele.

Chatham House'i nõustajad on ettevõtte juhid. Chathami poolt kasutatavad eksperdid on korjatud akadeemilisest maailmast ning nende ekspertide artiklid avaldatakse Chatham House'i liikmetele kuuluvates meediakanalites, sealhulgas meditsiinialaseid artikleid lugedes.

Ravimihiiglastest GlaxoSmithKline ja Merck on mõlemad Chathami House liikmed.




Tony Cartalucci ütleb: "Briti ajakiri The Telegraph avaldas Tai protestide analüüsi, mille on kirjutanud Gareth Price ja Rosheen Kabraji. Analüüs toetab maoistliku ideoloogia läänepoolset toetatavat vägivaldseid proteste Taimaal."

("Punaste särkide" küüditatud peaminister Thaksin Sinawatra püüdis teha oma valitsemisajal põhiseaduslikke muudatusi ja vaidlustas Tai traditsiooniliselt tugeva kuningriigi. "Kollased särgid" asusid kuninglikku koda toetama ja peaminister heideti pagulusesse.peatoimetaja märkus)

The Telegraph mainib kirjanikke - Price'i ja Kabraji't - kes kuuluvad Chatham House'i nõustajate hulka , kuid ei ütle, et nad kuuluvad eraettevõtjaina Chatham House'i, ega ka seda, et Tai-protestide pooldaja Robert Amsterdam on Chatham House liige.

Chathan House'i liikmete hulka kuuluvad:

  • advokaadifirma Amsterdam & Peroff
  • Tv-kanal BBC
  • majandusuudiste agentuur Bloomberg
  • Coca-Cola Great Britain
  • majandusajaleht Economist
  • GlaxoSmithKline ja Merck & Co Inc.
  • Goldman Sachs International
  • Standard Bank London Limited
  • Standard Chartered Bank
  • Morgan Stanley
  • Royal Bank of Scotland
  • HSBC Holdings plc
  • Lockheed Martin UK
  • Mitsubishi Corporation
  • Saudi Petroleum Overseas Ltd
  • kaubandushiid Tesco
  • uudistetoimetus Thomson Reuters
  • United States of America Embassy
  • Vodafone Group

Teised liikmed on:

  • Inimõiguste organisatsioon Amnesty International
  • BASF
  • Boeing UK
  • CBS News
  • Daily Mail
  • General Trust plc
  • De Beers
  • G3 Good Governance Group
  • Google
  • ajaleht The Guardian
  • Hess Ltd
  • kindlustusselts Lloyd's of London
  • McGraw-Hill Companies
  • Prudential plc
  • World Bank Group
  • Telegraph Media Group
  • Times Newspapers Ltd.

Chatham House'i äripartnerid on:

  • British Petroleum
  • Chevron Ltd
  • Deutsche Bank
  • Exxon Mobil Corporation
  • Royal Dutch Shell
  • Statoil
  • Toshiba Corporation
  • Total Holdings UK Ltd
  • Unilever plc.

Arvamusjuhtimise taga olevad ettevõtted:

Cartalucci järeldab: "Need ettevõtted ja organisatsioonid, nende palgafondide ja liikmeskonnaga, on maailma suurimad korporatsioonid ning nende poolt juhitavad asjad aitavad kaasa ettevõtete huvidele. See rühm on võimeline tööstuses, rahanduses ja meedias avalikkust soovitud suunas suunama."

Või nagu kongressi liige Mia-Petra Kumpula-Natri ütleb kõnes Euroopa tuleviku kohta, "... kriis tahab võtta selle pankureile ja teistele, kes osalevad parimate poiste seas jne ..."

Kas Kumpula-Natri peab silmas raha, demokraatiat, võimu või kõiki, ta ei täpsusta.

Chatham House, ICG ja teised rühmitused tagavad ka oma võimu, toetades poliitikute kampaaniaid nii Soomes kui ka mujal maailmas.

Investeerimispank Goldman Sachs oli presidendikampaania ajal üks Barack Obama peamisi rahastajaid.

(Tema enda teadaande kohaselt ei kulutanud praegune Euroopa minister Alexander Stubb kevadel toimuvatel parlamendivalimiste kampaanial sentigi oma raha. Kuid tema kampaania koos peavoolu tagatud nähtavuse toetusega oli üks suuremaid, kui mitte suurimaid. Peatoimetaja märkus)

Kui hääletamine oleks oluline, oleks see seadusega keelatud.

Toimetaja kommentaar:

Olen selle artikli kokku pannud, sest mulle on tehtud mitmeid taotlusi. Selle tegemiseks ja üksikasjade kontrollimiseks kulus peaaegu aasta.

Loodan, et see täidab oma missiooni: mida mul teha paluti; midagi, mis annaks üldise pildi praegustest suundumustest ja miks see nii on.

Vähemalt oleks selge, et iseseisvus võimalikult paljudel tasanditel tagab isegi veidi vähem ettevõtte juhitud ja päevakorrast sõltuva elu.

Töö ei oleks olnud nii kiire, kui ma ei oleks saanud teabeotsingut, jagamise ja kommenteerimise taustal pühendumust ja teadmisi. Tänu neile: nad ise teavad, kes nad on.

Lisa: Turul näeme 15. oktoobril 2011!

Me oleme väsinud, et ei kuulata meie häält. Oleme väsinud, et meil ei ole lubatud mõjutada meie enda asju. Lisaks tunneme, et me ei ole ainsad.

Eelmisel kevadel lõid Hispaanias inimesed internetis võrgustiku, mis hakkas nõudma paremat demokraatiat suurte ettevõtete ja poliitilise eliidi diktatuuri asemel. Võrgustik kohtub turgudel ja on sõltumatu kõigist poliitilistest parteidest.

Me tahame luua Soomes sarnase võrgustiku, nii et lõppkokkuvõttes saavad tavalised inimesed öelda, mida nad ütlevad ja et poliitikud peaksid meid kuulama.

Selleks sobib hästi 15. oktoober 2011, mille Hispaania Demokraatlik Liikumine on kuulutanud rahvusvaheliseks demokraatia päevaks. Me nõuame avatud arutelu kärbete ja euro kriisi üle. Nõuame, et korrumpeerunud eliidi asemel antakse sõna nüüd tavalistele inimestele - nagu sina või mina.

Korraldame 15.10. kell 12.00 Kamppi Narinkkatoril Helsingis turukoosoleku, kus igaüks võib osaleda. Koht on juba broneeritud, kuid programm pole veel lukku pandud. Kui teil on häid ideid või keegi võib aidata üritust korraldada, siis palun andke meile teada!

Nüüd on võimalus rääkida meie suu puhtaks. Koos.

Lisaartikkel 1: "Kaitsekohustus"

Näiteks poliitilise ja majandusliku olukorraga seotud seoste tõhususest maailmas võib kasutada president Obama Liibüa poliitikat. Hanan Ashrawi on palestiinlasest kristlik seadusandja, aktivist ja uurija, kes töötab Palestiina Seadusandlikus Nõukogus.

Hanan Ashrawi sõnul on rahamaailma mustrid tihedalt seotud geopoliitiliste küsimustega.

Alljärgnevas artiklis räägib Ashrawi rünnakust Liibüa vastu. Mida kujundas Obama Liibüa-poliitika? USA presidendi Obama otsus Liibüat rünnata on õigustatud "kaitsekohustusega".

Üks kujundamise doktriini loojaid Ramesh Thakur esitas hiljuti "maailma tasakaalustamise, uue ümberjagamise ja Uue maailmajaotuse loomiseks". Samas paketis tõstatas Thakur kliimakokkuleppe, et edendada rahvusvahelist ümberjaotamist.

USA president sai Nobeli rahupreemia. Üritus, mis ikka veel äratab laialt levinud hämmastust: Obama eesistumise ajal peavad Ameerika Ühendriigid juba 7 erinevat sõda.

"Kohustus kaitsta"


Termin "kaitsekohustus" on filantroobiks ja investorgeeniuseks kutsutav George Sorose rahastatud Global Centre for Responsibility to Protect- firma lööklause-õpik. GCRP võttis omakorda selle lööklause International Commission on Intervention and State Sovereignty- firmalt .

Organisatsiooni liikmed on endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, keda mäletatakse kõige paremini sellest, et ta lõpetas ÜRO'd puudutavad avalikuks tulnud arhiivikapi taga olevad altkäemaksu skandaalid ning Lõuna-Aafrika piiskop Desmond Tutu.

Annani sõnul "defineeritakse uuesti riikide suveräänsus - seda eriti globaliseerumise ja rahvusvahelise koostöö kaudu."

Samas suunas töötavad mitmed organisatsioonid. Nende hulka kuuluvad: USA endise presidendi Bill Clintoni ülemaailmne algatus, mis teeb koostööd ka ÜRO’ga, et luua maailma valitsus.

Rahvusvaheline International Governance Innovation Centre (IGIC) on kontaktis majandusinstituut INET'’iga. Soros rahastab ka selle tegevust. Hiljuti kohtus INET Bretton Woods'iga Washingtoni-hotellis. Koos olid üks maailma peamisi tippökonomiste ja majandusteadlane. Business Insideri sõnul oli "eesmärk kujundada maailmamajandus selliseks, nagu nad tahavad."

International Crisis Group on rahvusvaheline "kriisiohjamise organisatsioon", mida juhib George Soros. Rühma kuulub ka Egiptuse opositsiooni liider Mohamed El Baradei.

Erinevad Sorose organisatsioonid, näiteks Soros Open Society Institute, on rahastanud opositsioonirühmi nii Lähis-Ida kui Põhja-Aafrika protestide praeguses kaoses. Centre for International Governance Innovation, mis keskendub ka majandustegevusele, rahastab ka Soros.

Kaitsmise kohustuse doktriini on tugevalt pakutud mitmesugustes "inimesesõbra-foorumites", näiteks 2008 Global Philanthropy Forum'il ja rahvusvahelisel Preventing Genocide and Mass Atrocities sümpoosionil. Doktriini esitati ka ÜRO Peaassambleel 2009. aastal.

Suveräänsus defineeritakse uuesti

Responsibility to Protect või Kohustust kaitsta -doktriini on selle asutajad ja loojad kirjeldanud, kui kohustust kaitsta doktriini kui vahendit, mille abil edendada maailma valitsust, võimaldades samal ajal rahvusvahelisel üldsusel tungida sõltumatute riikide piiridesse teatud tingimuste täitumisel.

Mistahes riigi suveräänsust saab relvajõudude poolt pahupidi rullida. ÜRO on ka doktriini taha saadud. Idee seisneb selles, et riike ei kaitse suveräänsus, vaid neil on teatud vastutus. Kui nad seda ei tee, võib seda rünnata.

USA ja rahvusvahelise kogukonna õhurünnakut Liibüale peetakse Kaitse kohustuse-doktriini testiks: kas üldsus aktsepteerib seda? Igaüks võib rünnata, kui rahvusvaheline üldsus otsustab, et peab tegutsema genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või etnilise puhastuse vältimiseks.

Selgitades rahvale, miks USA ründas Liibüat, viitas Obama mitmel korral kaitsekohustusele. Eriti siis, kui rünnak tehti ebaseaduslikult ilma kongressi nõusolekuta.

Probleem on selles, et nagu ÜRO'gi, kasutab ICC, Rahvusvaheline Kriminaalkohus (International Criminal Court) terminoloogiat väga lõdvalt ja oma eesmärkidel.

Lisaartikkel 2: Euroala ja majandus

Finantsprofessor Michael Pettis, kes on spetsialiseerunud võlakriisidele, on omandanud oskusteabe Wall Streeti suuremates pankades. Ta on osalenud ka mitmetes riigi võlakriisides ja -korraldustes Ladina-Ameerikas, nö varjupaigas. Täna on Pettis Pekingi ülikooli rahanduse professor ja Carnegie Fondi vanemteadur.

Euroala kriis ei tulnud talle üllatusena.

Pettis kirjeldas peamisi rahaliidu struktuuriga seotud probleeme ja pingeid, mida nad oma tagajärgedega põhjustasid juba ammu enne finants- või võlakriisi andmete ilmumist. See oli siis, kui ta andis euroala elueale kakskümmend aastat. Need aastad on nüüd lõppemas.

Professor Pettis hindab, et euroala majandusolukorral on vaid kaks alternatiivi: föderatsioon või eurode erinevus. Tema sõnul oleks majanduspoliitika sõltumatusest loobumine samaväärne rahaliidu viimine kuni föderaalriigini.

Soome valimiskõneluste küsimus, mida parlamendivalimistel oli kuni viimseni välditud, oli just küsimus majandusliku suveräänsuse üleandmisest mõnele föderaalsele riigile. Just see, mida Pettis ütleb, oli põhimõtteliselt kogu "ELi projekti" kohta.

- On väga raske ennustada, kas kõik liikmesriigid painduvad seda viimast sammu tegema. Samuti on raske otsustada, kas kõige tugevamad liikmesriigid lähevad lõpuni ainult tingimusel, et kõige nõrgemad raputatakse maha, mõtiskleb Pettis Taloussanomates.

Pettis ütleb ka, et kardab majanduspakettide arutelu, mis viis kriisi ja selle tagajärgede väärarusaamiseni. Ta usub, et pettus ei ole juhus.

- Minu arvates on euroala võlakriis põhiliselt seotud Saksamaa ja Prantsuse pankade liigse krediidiriskiga ning lõpuks maksab nende pankade kapitalisatsioon, ütleb Pettis Taloussanomates.

Kriisiolukordade „päästepaketid” Saksamaa ja Prantsusmaa pankades on ähvardavad krediidikahjud praktiliselt jagatud kõigi euroala riikide vahel, kriisiolukordade päästmises ei ole kahtlust ja pole kunagi olnud.

Selliste maksjariikide nagu Soome riskid on seotud ajutise EFSF'i ja ESM'i-stabiilsusmehhanismiga alates 2013. aastast.

- Stabiilsusfondidega seotud vastutused ja kohustused on väga suured ning lisaks on neil ettearvamatud omadused. Võimalik, et Euromaad vedasid koos teistega Soome tegelikku võla lõksu, ütleb Pettis.

Mõlemad lepingud - nii EFSF kui ka ESM - on vastuolus Lissaboni ja Maastrichti lepinguga ning on seega ehitatud väljaspoole EL'i kui eraldi äriühing. Eesmärk on nende struktuur pärast seda legaliseerida.

Seega võib mõnes mõttes EFSF'i ja ESM'i lepinguid pidada föderaalse arengu vahenditeks, aga ka post-demokraatliku ühiskonna ilminguteks.

Mõned kasutatud allikad:

Kommentaarid