3 Riigi propaganda tsitaadid

3 Riigi propaganda tsitaadid

Mark Weber

Tsitaadid mis väidetavalt pärinevad 3Riigi (Saksamaa 1933/45) juhtkonna liikmete sulest ja suust on ringelnud populaarses kultuuris juba aastakümneid. Asja teeb huvitavaks see, et neid tsitaate on kasutanud nii „parempoolsed” kui ka „vasakspoolsed” oma oponentide mustamiseks – näitamaks, et oponent on vääritu isik olema poliitikas või muidu inimene. Taktika töötab kuna haridussüsteem ja üldine arusaam on, et 3Riigi juhid olid harimatud matsid kellede inimvaenulikus kõlas vastu igas nende ütluses ja tänapäeva haritud inimene ei saa olla samaväärse poliitilise seisukohaga. Järgnevalt vaatame mõningaid kõige levinumaid tsitaate ja valgustame nende algupära.

Goebbels: „Tõde on riigi vaenlane”

Hitleri propaganda ülem Goebbels ütles väidetavalt järgmised sõnad:

„Kui sa kordad valet mis on piisavalt suur ja kordad seda pidevalt siis lõpuks inimesed usuvad seda. Selline vale saab olla tõeks seni kuni riik suudab hoida inimesed teadmatuses ja eemal nii sõjalistest, majanduslikest kui sotsiaalsetest tagajärgedest mida selline vale esile toob. Seega on eluliselt tähtis, et Riik kasutaks kõiki vahendeid dissidentluse allasurumiseks kuna Tõde on Vale surmavaenlane ja seega ka Riigi suurim vaenlane.”

Rush Limbaugh, populaarne Ameerika raadikommentaator on kasutanud selle tsitaadi variatsoone korduvalt oma saadetes. 2007 aasta saates väitis ta, et see tsitaat on pärit Hitleri sõjaruumist ja selle ütles välja Goebbels. Samuti väitis Limbaugh, et Ameerika Demokraatliku Partei juhid kasutasid tsitaadis toodud taktikat oma vastaste mahategemiseks. Ja jaanuaris 2011 USA Kongressi liige Steve Cohen – demokraat, süüdistas vabariiklasi „suure vale propageerimises just nagu Goebbels” kui käisid debatid Meditsiini seaduse ümber.

Reaalsuses olid aga Goebbelsi vaated ja ütlused lausa vastupidised. Ta väitis korduvalt ja käitus vastavalt, et Riigi propaganda peab põhinema täpsusel ja tõepärasusel.

Oma kõnes Nürnbergis 1934 aastal ütles Goebbels: „Hea propaganda ei tarvitse valet – veelgi enam see - EI TOHI valetada. Sellel ei ole mingit põhjust karta tõde. See on vale, et inimesed ei suuda kuulda tõde. Nad suudavad. Asi on vaid selles, et esitada tõde inimestele, et nad suudavad sellest aru saada. Propaganda mis valetab omab halba eesmärki. Pikemas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik.”

Oma artiklis, mis kirjutatud 1941 aastal tsiteeris Goebbels Briti sõjaaegseid väiteid ja süüdistas Briti meediat „suure vale” propageerimises. Sellise praktika oli esile toonud ja maha laitnud Hitler oma raamatus Minu Võitlus. Goebbels kirjutas: „Inglased järgivad printsiipi (oma propagandas 3Riigi vastu), et kui valetada siis suurelt ja mitte kunagi sellest taganeda isegi siis kui vale välja tuleb ja nad naerualusteks saavad.”

(Tõlkija märkus: antud tsitaat pärineb Hitleri raamatust Minu Võitlus kus märgiti, et korrumpeerunud Lääne meediad kasutavad „suure vale” taktikat oma propagandas neile mitte meeldivate või oma vastaste suhtes. Hitler väitis, et natsionaalsotsialistid ei tohi kunagi sellist taktikat kasutada.)

Hitler ja relvakontroll

Oma kõnes, mis väidetavalt esitati kuskil 1935 aastal olevat Hitler märkinud: „See aasta läheb ajalukku! Esimest korda omab tsiviliseeritud rahvas täielikku relvakontrolli. Meie tänavad saavad olema turvalised, meie Politsei efektiivsem ja maailm järgib meie eeskuju.”

See tsitaat on olnud populaarne ameeriklaste seas kes nende Põhiseaduslikku õigust „omada ja kanda relva” tunnistavad ülimuslikuks. Seda kasutatakse, et diskrediteerida kavandatud seadusi mis piiravad tulirelvade omamist ja kasutamist. Samuti kasutatakse antud tsitaati, et näidata nagu oleks Hitler piiranud relvade omamist Saksamaal ja konfiskeerinud eraisikute käes olevaid relvi.

Tõde on aga natuke erinev. Kui Hitler ja NSDP tulid võimule said nad pärandiks „kodanliku” Weimari Vabariigi vägagi piirava relvaseaduse mis võeti vastu 5 aastat varem. Aastal 1938 muutis Hitler antud seadust ja muutis ära enamuse piiravatest seaduse pügalatest sellega lihtsustades sakslaste võimalusi omada ja kasutada tulirelvi. Ainukene relvade konfiskeerimine mis Saksamaal viimase paarisaja aasta jooksul läbi on viidud toimus okupatsiooni võimude poolt 1945 aastal ja peale seda.

Hitler ning „Seadus ja Kord”.

Oma 1932 aasta kõnes – natuke varem kui temast sai Kantsler olevat Hitler ütelnud järgmist:

„Meie linnade tänavad on rahutud. Ülikoolid on täis tudengeid, kes mässavad. Kommunistid otsivad võimalust purustada meie riik. Venelased ähvardavad meid idast ja Vabariik on ohus. Meid ähvardab oht nii seest kui väljast. Meie vajame Seadust ja Korda. Ilma selleta ei suuda meie rahvas alles jääda. Valige meid ja me taastame Seaduse ja Korra. Läbi Seaduse ja Korra saame me olema austatud maailma rahvaste seas. Ilma Seaduse ja Korrata meie Vabariik langeb.”

See tsitaat oli eriti populaarne nooremate ameeriklaste hulgas ja seda eriti 1960/70 aastatel. See isegi jõudis palakatitele ja ka 1971 a. filmi „Billy Jack.”

Oma paljudes valimiskampaania kõnedes väljendus Hitler teemadel nagu õiglus, vabadus ja tööhõive mitte kordagi aga ei kasutanud sõnadepaari „seadus(t) ja kord(a)”. 1932 aasta Saksa ülikoolid ei olnud täis mässavaid üliõpilasi pigem vastupidi – pealegi olid enamik üliõpilasi jäägitult pooldaval seisukohal NSDP seiskohtade suhtes.

Goering ja kultuur.

Hermann Goering üks kõrgemaid 3Riigi ametnikke olevat öelnud: „Kui ma kuulen sõna kultuur, haaran ma oma revolvri järele.” Reaalsuse pole aga leitud ühtegi tõendit tollest ajast, et Hermann Goering, kes oli Riigi Õhujõudude Marssal oleks kunagi midagi sellist öelnud. Nagu paljud teised 3Riigi juhid oli ta kunstiarmastaja ning hindas kultuuri kõrgelt.

Antud tsitaat pärineb näidendist Schlagates mille kirjutas Hanns Jost. Algne versioon näeb välja selline: „Kui ma kuulen (sõna) kultuur... vabastan ma oma püstoli kaitseriivi”. Lisaks kasutati seda tsitaati – mis selle ka „massikultuuri” viis, USA Valitsuse sõjaaegsest propaganda fimist näitamaks, et „keskmine nats” on kultuuritu mühkam.

Hitler ja südametunnistus

„Ma vabastan inimese teda närivast koletisest, tuntud kui südametunnistus” olevat Hitler öeldnud. See laialt kasutatud tsitaat pärineb näiteks raamatust „Suured Tsitaadid” mis peaks olema põhjapanev teos ning pärineb Ameerika juudist ajakirjaniku George Seldes’i sulest. Sinna on see sattunud Hermann Rauschningi raamatust „Hävingu hääl (Vestlused Hitleriga)” mis on omakorda aluseks paljudele tsitaatidele mida omistatakse Hitlerile ja mis välja öeldud tema poolt privaatvestlustes autoriga, mis aga pole reaalsuses kunagi toimunud.

Selle tsitaadi „originaal” Rauschningi sulest kõlab nii: „Ettemääratus on pannud paika, et minust saab inimkonna suur vabastaja. Ma vabastan Inimese intelligentsuse piirangutest mis on haaranud ta oma kütkesse: vabastan koletistest nagu moraalsus ja südametunnistus ja ka vabaduse ning iseseisvuse kütkeist mida vaid üksikud suudavad taluda.”

Reaalsus on jällegi hoopis teine – Hitler korduvalt rõhutas südametunnistuse järgi käitumise olulisust ja vajadust. Ainult näiteks juba kolmes kõnes 1941 aastal rõhutas ta südametunnistuse järgi käitumise olulisust. Rudolf Hess kes oli Hitleri üks lähimaid kaasvõitlejaid ütles, et tema ustavuse üheks alustalaks oli just südametunnistuse olulisus millele asetas rõhu Hitler. Oma 1934 aasta kõnes ütles Hess,” ... et südametunnistus on riigiametnikule ja poliitikule kordades olulisem kui see nn „demokraatlik printsiip” võimude lahususest. Ma ei tea kedagi suurema südametunnistusega kui Adolph Hitler. Füüreri kõrgeim kohus on tema südametunnistus ja vastutus rahva ja riigi ees.”

Hitler: „Purustada iga hinna eest”.

USA valitsuse 2MS aegne propaganda film nimega „Miks me võitleme” tsiteerib Hitlerit nii: „Minu deviis on ‚purustada iga hinna eest ja kõigi vahenditega’. Natsionaalsotsialism muudab maailma teiseks.” See repliik on juba eelnevalt tuttava Rauschiningi raamatust. Tema algne versioon oli selline: „Ma tahan sõda. Kõik läheb selle eesmärgi saavutamiseks.... Minu deviis on „Tee mida vajalik vaenlase häirimiseks! Minu deviis ‚purustada iga hinna eest ja kõigi vahenditega’ Mina olen see kes teeb sõda!” Teine versioon antud „tsitaadist” pärineb raamatust Hitler ja Natsism (1961) mis kirjutatud ajaloolase Louis Leo Snyderi poolt kes oli professor New Yorgi linna kolledzis.

Hitler ja terrorism.

Ka tihti kasutatud tsitaat mis kõlab nii: „Terrorism on parim poliitiline relv, miski ei motiveeri inimesi paremini kui kiire ja ootamatu surma hirm.”

Ka see nn „tsitaat” pärineb Hermann Rauschningi juba tuttavast raamatust „Purustamise hääl”.

Hitler: „Me oleme barbarid”.

„Nad viitavad mulle kui harimatule barbarile. Jah me oleme barbarid. Me tahame olla barbarid, see on meile austavaks tiitliks. Meie noorendame selle maailma sest ta on oma lõpu ligidal.”

Ka see nn „tsitaat” pärineb Hermann Rauschningi juba tuttavast raamatust „Purustamise hääl”.

Hitler ja brutaalne noorus.

„Vägivaldne, aktiivne, brutaalne ja kartmatu noorus – see on minu eesmärk. Ma soovin näha tema silmis uhkuse ja iseseisvuse sädet ning jahi instinkti. Tal ei ole mingit intelligentsuse alget. Teadmine on see mis ruineerib noored mehed.”

„Universaalne haridus on suurim korrodeeriv vägi ja mürk mida liberalism on välja mõtelnud enda hukatuseks.”

Sellegi tsitaadi juured ulatuvad juba mainitud raamatutesse nagu Hermann Rauschning ja tema „Hävingu hääl (Vestlused Hitleriga)”, George Seldes „Suured Tsitaadid” ja ka John Guenter raamatust „Rahvus”.

Need väited ei esita Hitleri tegelikke vaateid. Tegelikult oli Natsionaal Sotsialistlik Saksamaa maailma juhtiv jõud teadustes, hariduses, meditsiinis ja tehnoloogiate leiutamises, avastamises ja elluviimises. Seda on kinnitanud korduvalt ja üheselt terve plejaad tollaseid suurkujusid nagu Knut Hamsun, Ezra Pound, Louis-Ferdinand Celine ja Martin Heidegger.

Täiendavaks lugemiseks ja algallikad.

Randall Bytwerk, "False Nazi Quotations" (http://bytwerk.com/gpa/falsenaziquotations.htm)

Paul F. Boller, Jr. and John George, They Never Said It: A Book of Fake Quotes, Misquotes, & Misleading Attributions (New York: Oxford, 1989).

Joseph Goebbels, "From Churchill's Factory of Lies," ("Aus Churchills Lügenfabrik"), January 1941. Reprinted in Zeit ohne Beispiel (http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/goeb29.htm) (1941)

Joseph Goebbels, "Propaganda" (Nuremberg: 1934) (http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/goeb59.htm)

William L. Pierce, Gun Control in Germany 1928-1945 (1994)

John Toland, Adolf Hitler (1976)

Mark Weber, "Goebbels and World War II Propaganda," 2011, (http://www.ihr.org/other/goebbels2011weber.html)

Mark Weber, "Goebbels' Place in History," The Journal of Historical Review, 1995. (http://www.ihr.org/jhr/v15/v15n1p18_Weber.html)

Mark Weber, "Hitler as 'Enlightenment Intellectual': The Enduring Allure of Hitlerism," 1997, (http://www.ihr.org/jhr/v16/v16n5p34_Weber.html)

Mark Weber, "Rauschning's Phony 'Conversations With Hitler': An Update," 1985, (http://www.ihr.org/jhr/v06/v06p499_Weber.html)