Iisraeli pidu ja Palestiina surm II osa

                          Peatükk 14. Iisraeli kolmas sissetung Liibanoni

Iisrael on Liibanoni suhtes vaenulik ühel peamisel põhjusel - šiiitide Hezbollah partei. Pealegi, nagu kõigil muudel juhtudel, on selle liikumise tekkimises ja edasises tugevnemises süüdi iisraellased ise.

Hezbollah asutati Iraani kui sõjalise organisatsiooni kaasabil 1982. aastal vastusena esimesele Iisraeli sissetungile Liibanoni (agressor tahtis hävitada riigi lõunaosas end sisse seadnud Palestiina Vabastusorganisatsiooni). Sel ajal oli liikumine väikeste ja kohati hajutatud rakukeste võrgustik, kes võitlesid Iisraeli okupatsiooni vastu, kutsusid inimesi üles ülestõusule, tegelesid värbamise ja valgustamisega ning samuti olid vastu Palestiina okupatsioonile ja Palestiina rahva genotsiidile. Siis hakkasid need rakukesed koos tegutsema ja muutusid ühtseks organisatsiooniks.

Esimene dokument Hezbollah nimel avaldati 1984. aastal, siis omandas liikumine poliitilise komponendi. On tähelepanuväärne, et Hezbollah tõlgitakse vene keelde kui "Allahi partei". Aja jooksul juba poliitiline jõud arenes ja 1992. aastal osales esimest korda parlamendivalimistel. Hoolimata USA ja Iisraeli survest, võitis Hezbollah viimastel valimistel (mai 2018) 13 kohta (5. koht) ja sai valitsuses kolm ministriteeriumi* (viimases ministrite kabinetis oli kaks - tööstusminister ning spordi- ja noorsoominister). Peaaegu kõik vaatlejad märgivad organisatsiooni poliitilise mõju suurenemist.

Juba esimesest eksisteerimisaastast on Hezbollah'st saanud Iisraeli riikliku terrorismi objekt. Selle esimene juht, šeik Seyyid Mohammed Hussein Fadlallah pääses mõrvakatsest aga Iisraeli salateenistused tapsid 1992. aastal tema järeltulija Abbas al-Musavi**.

Täna kontrollib Hezbollah tegelikult Liibanoni lõunaosasid (Iisraeli piiril) ja Beiruti lõunaosa (Liibanoni pealinna šiiitide osa). Lisaks on Lõuna-Beirutisse jõudes tunne, et ületate riikide vahelist piiri, teid ootavad teetõke, sõjaväelased ja metallidetektorid. Riik on sisuliselt jagatud kaheks leeriks, mille taga on erinevad geopoliitilised mängijad.

*- Asharq Al-Awsat - "Hezbollah nõuab oma liikmetele kabinetikohtade andmist"

(https://aawsat.com/eng/home/article/1440581/%E2%80%98hezbollah%E2%80%99-insists-giving-cabinet-seats-its-members)

**- RIA Novosti - "Hezbollah" liikumine (https://ria.ru/20130610/942487146.html)

Liibanoni põhiseaduse kohaselt peab president olema kristlane aga valitsusjuht - sunniit. Sunniidid, peaminister Saad Hariri näol on orienteeritud Saudi Araabiale, president Michel Naim Aoun vaatab aga Hezbollah ja Iraani poole.

Organisatsioonil on oma meedia, haiglad, lastekodud ja muud sotsiaalsed rajatised. Analüütikud nimetavad Hezbollah'd kõige paremini relvastatud valitsusväliseks üksuseks maailmas, eriti hästi paistab see silma raketipotentsiaalis. Iisraeli andmete kohaselt oli tema teise Liibanoni sissetungi eelõhtul 2006. aastal sõjalise tiiva käsutuses umbes 15 tuhat reaktiivmürsku ja raketti, kuid täna on nende arsenal vahemikus 130 kuni 150 tuhat (maa-maa tüüpi) raketti. Näib, et paljud tuhanded raketid on võimelised Tel Avivini, kõikidesse suurematesse linnadesse ja kõigisse strateegilistesse paikadesse lendama. Hezbollah'i esimese peasekretäri asetäitja Naim Qasimi sõnul on nende raketid "võimelised sihtmärki tabama mis tahes Iisraeli piirkonnas".* Hezbollah raketid ja mürsud: maa-maa tüüpi, laevavastased raketid, tankitõrjerelvad, RPG-d, MANPADS-id jne. (paljud Nõukogude/Vene päritolu). Hezbollah juhtkond, keda esindab Hassan Nasrallah, märgib, et raketivõimekus on vajalik "Iisraeli pidurdamiseks" ja tsiviilelanike kaitsmiseks.

Hezbollah on tunnistatud terroristlikuks organisatsiooniks Iisraelis, USA-s, Kanadas, Egiptuses, Austraalias ja Suurbritannias, samuti Araabia Riikide Liigas (22 liiget) ja osaliselt EL'is (sõjaline tiib). Venemaa ja valdav enamus ÜRO liikmesriike ei pea Hezbollah'i terroristlikuks organisatsiooniks. Tegelikult ei ole Hezbollah terrorirühmitus, vaid vastupidi, aktiivne võitleja Süürias rahvusvahelise terrorismi vastu, mida toidavad USA, Iisrael, Türgi, Saudi Araabia, Katar ja AÜE. Võitluses kõrilõikajate vastu koos süürlaste, iraanlaste ja Venemaaga on Hezbollah kaotanud umbes 2000 inimest hukkunutena ja rohkem kui 50 haavatutena. Siiski on saadud hindamatu sõjaline kogemus ja tugevdatud märkimisväärselt oma kaitsearsenali. Lisaks puhastas Hezbollah koos Liibanoni armeega Liibanoni ISIS-est ja teistest terroristidest. Kõik see, aga ka see, et Iraan kaitseb oma riiklikke huve tihedas koostöös Hezbollah'ga, muudab Liibanoni patrioodid sionistidele igaveseks vaenlaseks.

                                                        *****

Riikliku Julgeoleku Uuringute Instituut avaldas 2017. aasta juulis ulatusliku uuringu Liibanoni Teise sõja kohta, milles eksperdid uurivad üksikasjalikult Iisraeli teist agressiooni 2006. aastal Liibanoni vastu ja selle tagajärgi Iisraelile.

*- RIA Novosti - "”Hezbollah” hindas olukorda Iisraeli piiril" (https://ria.ru/20181209/1547683869.html)

Aruande viimane peatükk kannab pealkirja “Järgmine sõda Hezbollah vastu: strateegilised ja operatiivsed kaalutlused”, kirjutasid kaks IDF-i brigaadikindralit: Ehud Dekel ja Asaf Orion. Tegelikult valmistavad nad eksperditasandil ette järgmist sõda Liibanoni vastu. Näib, et kindralid lollitavad inimesi ja ma esitan oma viis põhjust Iisraeli kolmandaks sissetungiks Liibanoni.

"IDF ei varja, et valmistub Liibanoni sõjaks," öeldakse selle mõjuka Iisraeli mõttevabriku aruandes.*

Iisraeli valitsus määratleb Hezbollah'd kui peamist sõjalist ohtu Iisraelile. Iisraeli kõrgemate sõjaväelaste sõnul on järjekordne kokkupõrge Hezbollah'ga vaid aja küsimus, öeldakse aruandes. Rõhutan, et Iisraeli propaganda kiidab sõjarditele takka. Mõjukas meedia avaldab perioodiliselt artikleid kõrgelennuliste pealkirjade all, õhutades Iisraeli ühiskonnas militaristlikku hüsteeriat.

"Pärast Süüria armee kokkuvarisemist, Iraagi armee kadumist ja Egiptuse armee muutumist sõbraks on Hezbollah tänapäeval ainus tõsise ohu tegur Iisraelile,"- Ari Shavit, "Järgmine Iisraeli sõda Liibanonis on aja küsimus," Haaretz, juuli 2016**.

Justkui vandenõuna kirjutavad ka RJUI kindralid, et “Süüria kodusõda” viis Süüria relvajõudude tõsise nõrgenemiseni ja põhiline oht Iisraelile tuleneb Hezbollah'st.

Kas siis lihtne iisraellane vajab sõda Liibanoniga? Ei. Inimesed tahavad rahulikku, rahumeelset elu. Ainult sionistlik režiim vajab sõda ja tavalisi iisraellasi peetakse pantvangis - ta ei kõhkle neid kahurilihaks sättimast, et oma kuritegelikke eesmärke saavutada.

Kas Hezbollah'le või Liibanonile on sõda Iisraeliga kasulik? Ei. Hezbollah on nüüd Süürias terrorismivastase võitluse tõttu eemale tõmmatud. Kuid isegi pärast terrorirühmituste lõplikku hävitamist ei mõtle ei Hezbollah ega Liibanon kunagi Iisraeli ründamisele, nad on liiga nõrgad. Kuid Iisraeli kindralid kibelevad ja nad leiutavad võimalikke stsenaariume, mis võivad Iisraeli Liibanoni sissetungini viia.

*- INSS - "The Quiet Decade: In the Aftermath of the Second Lebanon War, 2006-2016"

(http://www.inss.org.il/publication/quiet-decade-aftermath-second-lebanon-war-2006-2016)

**- Ari Shavit - "Israel's Next War in Lebanon Is a Matter of Time"

(https://www.haaretz.com/opinion/.premium-israel-s-next-war-in-lebanon-is-a-matter-of-time-1.5409939)

1. Iisrael annab Süüriale perioodiliselt lööke, selgitades oma agressiooni sellega, et üritab Iraanil takistada Hezbollah'd relvastada, kuid kui Liibanonis antakse selline löök relvi vedavale konvoile, võib Hezbollah vastata.

2. Alustatakse Iraani ja Hezbollah "terroristliku infrastruktuuri" kasutuselevõttu Golani kõrgendike lähedal. Iisrael on korduvalt teatanud, et ta ei salli oma piiridel Iraani vägesid ega Hezbollah'd ja peab sellele reageerima.

Dekel ja Orion, varjamata kahetsust, kirjutavad, et pärast teist Liibanoni sõda olid Iisraeli jaoks strateegilises olukorras toimunud muutused "dramaatilised". "Iisraeli draama" all mõistavad kindralid "Venemaa kohaloleku taastamist Süürias", mis on tulevase konflikti teatris võimalikuks takistuseks Iisraeli tegevusvabadusele õhus. Nad vihjavad Venemaa õhutõrjele ja ütlevad, et on vaja vähemalt toimingute kooskõlastamist. Teisest küljest soovitavad eksperdid, et Venemaa sekkuks kuidagi Iisraeli sõtta Hezbollah'ga ja et vältida "Süüria režiimi" langemist, leida konfliktile kiire lõpp. Samal ajal ennustavad eksperdid, et sõda võib põhjustada Liibanonis ebastabiilsust ja võib-olla isegi kiirendab Süüria, kui riigi lagunemist.

Meenutan teile, et Iisrael kaotas teise Liibanoni sõja puhtalt, seda tunnistavad isegi iisraellased ise. Kuidas nad nüüd Hezbollah ja Liibanoniga võidelda kavatsevad on mõistetamatu. 10 aasta jooksul pärast Iisraeli Liibanoni vastase agressiooni lõppu on Hezbollah märkimisväärselt tugevnenud, tal on ka Süürias ainulaadne sõjaline kogemus ja uus relvastus, sealhulgas õhutõrjesüsteemid, raketid ja Iraan koos läheduses asuvate šiiitide vägedega. Pärast sõjalise avantüüri käivitamist riskib Iisrael sellega, et tema tankid põlevad nagu tikud, lennukid sajavad vihmana alla ja laevad uppuvad nagu kivikesed. Või peab USA töösse rakendama.

Dekel ja Orion ise kahetsevad, et Hezbollah relvastuses on tuhandeid erinevat tüüpi rakette ja on võimalus, et Hezbolla kõrvale tõusevad ka Liibanoni relvajõud.

Tegelikult ei hooli režiim kümnetest tuhandetest Iisraeli surnukehadest - sõda Hezbollah ja Liibanoniga päästetakse valla täiesti teistel kaalutlustel. Nagu kogu oma piibli- ja tänapäeva ajaloos, ründavad nad esimestena ja sellepärast, et...

1. Rünnak Liibanoni vastu sunnib Hezbollah'd oma väed Süüria rindelt kõrvale tõmbama, mis lükkab edasi Süüria lõpliku terrorismist vabanemise, nõrgestab kohalikku julgeolekut ja raskendab oluliselt Iraani kavatsust rajada Vahemerele Iraani-Iraagi-Süüria-Liibanoni koridor.

Lisaks peab keegi Hezbollah võitlejad täielikult või osaliselt asendama aga see tähendab Venemaa ja Iraani veelgi suuremat kaasatust, mis on piisavalt riskantne, kuna Lääs hakkab siseolukorra destabiliseerimiseks sõjavastast propagandat kasutama.

2. Liibanoni sõda, mille võib lämmatavaks konfliktiks muuta, paneb Süüria unustama põhjapoolsete piirkondade suveräänsuse tagastamisest ja Iisrael võib igal ajal okupeerida või isegi annekteerida talle vajalikud territooriumid.

3. Süüria konflikt kasvatab Iisraelile Liibanonis täiendava paise, mis võib saada Iraani ja Iisraeli vägede otsese kokkupõrke põhjuseks. USA rünnakuks Iraani vastu, nagu seda tahab Iisraeli lobbi Washingtonis, paremat põhjust leida ei ole.

4. Võimalik, et suurte mitmepoolsete sõjaliste operatsioonide või Ameerika ulatusliku sissetungi korral Iraani sunnitakse Venemaad Süüriast lahkuma või vähemalt nõrgestatakse märkimisväärselt tema positsioone.

5. Kolmandat Liibanoni sõda saab kavandada ja ellu viia nii, et sõjalised tegevused liiguvad Süüria pealinna Damaskuse suunas - see oleks Bashar al-Assadi valitsusele ja Venemaale katastroof.

                                                           *****

Ametlik Tel Aviv ei varja, et valmistub järgmiseks rünnakuks Liibanonile. Sõjavägi viis 5. septembrist kuni 15. septembrini 2017 läbi viimase 19 aasta suurimad õppused, mille käigus kümned tuhanded sõdurid (lennundus, merevägi, eriväed) harjutasid tõenäolist sissetungi Liibanoni ja “tõrjusid” Hezbollah rünnakuid. Lisaks viis Iisrael samadel päevadel läbi riigi ajaloo suurimad lennuõppused seitsme välisriigi osalusel: USA, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Poola, Prantsusmaa ja India, õppustel tegutses üle tuhande piloodi. Ainuüksi Hezbollah peale ei saa seda maha kanda: tundub, et Iraani sissetungimiseks töötatakse välja koalitsioonitegevusi. Ma ei ütle, et kõik need riigid kaasatakse Iraani-vastasesse bandesse, kuid selliste rahvusvaheliste õppuste fakt on väga kahtlane, nad on ka oluline toetuse sümbol Lähis-Ida kõige agressiivsemale riigile.

"Mis tahes stsenaariumi korral on see üks sõjaliste operatsioonide teater, mis haarab Liibanoni ja Süüria territooriumi aga vastu hakkavad seisma nii Assadi režiim ja Hezbollah kui ka selle režiimi kõikvõimalikud kaasosalised" - Iisraeli kaitseminister Liberman, 10. oktoober 2017*.

*- RIA Novosti - "Iisraeli kaitseminister rääkis uuest võimalikust sõjast riigi põhjaosas" (https://ria.ru/20171010/1506558869.html)

Iisraeli rünnaku korral Liibanonile on huvitav, kuidas Iisraeli õhutõrje tööle hakkab, sest kaitstes end agressiooni eest, tulistab Hezbollah rakette. Hiljutised Gaza sektorist lastud Qassam rakettide plahvatused näitasid, et "Raudse kupli" süsteem on 19% efektiivne (IDFi järgi tulistatud ja hõivatud rakettide arv), mõnede analüütikute sõnul hävitab "kuppel" kuni 12% sihtmärke (võimalik, et vähem kui 5%), kuid see on Hezbollah rakettide vastu ebaefektiivne või üldse kasutu. Teisest küljest väidab Iisraeli propaganda, et enam kui 90% HAMAS'i mürskudest ja "rakettidest" peeti kinni karistusoperatsiooni "Purunematu kalju" ajal.

                   Hezbollah kaitsepotentsiaal, „maa-maa” tüüpi raketid

Iisraelil on Ameerika "Patriot" süsteemid, kuid selle tõhusust kritiseeritakse isegi USA-s endas. Näiteks kirjutab ekspert Jeffrey Lewis Foreign Affairs'i lehtedel: puuduvad tõendid selle kohta, et Saudi Araabia oleks Jeemenist Patriot'i poolt õhku lastud raketid kinni pidanud, selgub, et saudide ja USA õhutõrjesüsteem on “täielik koli”*. Hiljuti kasutasid iisraellased esimest korda oma uut „Davidi ling” õhutõrjesüsteemi, kuid see ei suutnud kahte vana Nõukogude "Точка" raketti** kinni pidada.

Lisaks sõjalistele ettevalmistustele ja hirmutamisele viib Iisrael läbi aktiivset propagandakampaaniat Hezbollah vastu. Värske näide. Iisraeli peaminister Netanyahu ütles 27. septembril 2018 ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et Hezbollah loob Iraani abiga maa-aluseid võimsusi "maa-maa" tüüpi rakettide täiustamiseks Beiruti lennujaama piirkonnas, Ahedi staadionil ja Uzay äärelinnas. Need jampsid varustati fotodega, millest polnud midagi aru saada. Vastuseks Netanyahu hüsteeriale kogus Liibanoni välisminister Jebran Basil vale hajutamiseks grupi välissuursaadikuid ja organiseeris väljasõidu Beiruti äärelinnas asuvale staadionile. Pärast sündmust ütles Venemaa suursaadik Aleksandr Zasõpkin, et Liibanoni poole teave oli veenev ja ta ei näinud Beiruti piirkonnas Hezbollah sõjaväeladusid. Aga Liibanoni välisminister Jebran Basil ütles, et rakettidega ladudest rääkides "üritab Iisrael õigustada uut Liibanoni vastast agressiooni" ***.

Huvitav on ka lugu "Hezbollah tunnelitest". IDF käivitas 4. detsembril 2018 operatsiooni "Northern Shield", et avastada ja hävitada Liibanonist Iisraeli viivad tunnelid. Sõjaväe esindaja sõnul on neid tunneleid vaja Hezbollah võitlejate ümberpaigutamiseks. Kuu lõpus andsid sõjardid aru viie tunneli hävitamisest. Samal ajal virisesid kavalad iisraellased ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ja oma riigi suveräänsuse rikkumise üle. Mis puutub esimesse, siis Iisrael sülitas ja sülitab jätkuvalt kümnetele ÜRO resolutsioonidele. Teiseks, alates Süüria vastase sõja algusest rikub Iisraeli lennuvägi regulaarselt Liibanoni õhuruumi, just Liibanoni taeva kaudu lendab Iisraeli õhuvägi ja annab Süüria territooriumile lööke. Raskendav asjaolu seisneb selles, et Liibanoni suveräänsust on agressiooni sooritamiseks rikutud sadu või tuhandeid kordi.

*- InoSMI.RU - "Patriot" raketid: valmistatud Ameerikas, ei tööta kuskil" (https://inosmi.ru/military/20180330/241857165.html)

**- RBC - "Meedia teatas Iisraeli õhutõrjekatse «Точка» rakettide kinnipidamise läbikukkumisest" (https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5b570eb29a79479125e6ca59)

***- RIA Novosti - "Iisrael otsib Liibanoni vastasele agressioonile uut ettekäänet, teatati Beirutis" (https://ria.ru/20181001/1529726736.html)

Siiani pole selge, kelle tunnelid need tegelikult olid ja kas need tegelikkuses ka olid. Hezbollah vaikis Netanyahu süüdistuste peale ja on võimalik, et maa-alused käigud kaevasid Iisraeli salakaubavedajad.

"Millisest ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkumisest nad räägivad (iisraellased), kui nad tungivad iga kuu 150 korda meie õhu- ja mereruumi," sõnas Hariri, vastates paneeldiskussiooni ajal küsimustele. Kuid maailm eelistab sellest kõigest vaikida, selmet Liibanoni suveräänsust Iisraeli sissetungide eest kaitsta. Mitu korda oleme saatnud kaebusi ÜRO Julgeolekunõukogule ja mis nendest sai?", Liibanoni peaminister Saad Hariri*.

*- Dmitri Zelenin - ""Hezbollah" tunnelid. Kes saavad kasu pingetest Liibanoni ja Iisraeli piiril" (https://tass.ru/opinions/5925603)

                       Peatükk 15. Jordani Läänekallas ja Ida-Jeruusalemm

"Samal ajal peab meil olema selge ettekujutus Jordani Läänekaldal toimuvast. Iisraeli peaminister toetab avalikult kahe riigi lahendust, kuid tema praegune koalitsioon on Iisraeli ajaloo kõige parempoolsem, millel on päevakorras kõige äärmuslikumate elementide poolt määratav. Tulemuseks on see, et selle valitsuse poliitika, mis, nagu peaminister ise äsja märkis, on „rohkem pühendunud asundustele kui ükski teine valitsus Iisraeli ajaloos” liigub vastupidises suunas. See viib ühe riigini. Lisaks konsolideerib Iisrael oma isiklikel eesmärkidel üha enam kontrolli enamiku Läänekalda üle, pöörates sisuliselt tagasi Palestiina tsiviilvõimudele laiemate volituste üleandmise protsessi, mis olid ette nähtud Oslo kokkulepetes," USA riigisekretär John Kerry, detsember 2016*.

Iisrael hõivas Kuuepäevase sõja järel Jordani jõe Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma, enne seda oli see Jordaania kontrolli all ja palestiinlased olid Kuningriigi alamad ja neil olid Jordaania passid. 1995. aastal Oslos sõlmitud kokkuleppe alusel jaotati Jordani Läänekallas kolmeks tsooniks: A, B ja C, kaks aastat hiljem jagati Hebroni linn Palestiina ja juudi osadeks. Sellest ajast alates viib Iisrael läbi aktiivset kampaaniat Läänekalda asustamiseks - konfiskeeritakse maid, ehitatakse asundusi, arendatakse tööstust ja põllumajandust, julgustatakse Iisraeli elanikke okupeeritud territooriumile kolima aga Palestiina kodud hävitatakse. Okupatsioon rikub Oslo kokkuleppeid, rahvusvahelist õigust ja arvukaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone. Iisraeli režiimi võib liigitada sõjakurjategijaks. 2018. aasta lõpus oli Läänekalda (sealhulgas Ida-Jeruusalemma) juudi elanikkond kokku umbes 700 tuhat inimest või rohkem, palestiinlastel - 3 miljonit**, neist kuni kolmandik elab kahekümnes põgenikelaagris.

Iisraeli asunduste loomine Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas pole midagi muud kui "roomav annektsioon" - vähkkasvaja, mis:

- rikub palestiinlaste enesemääramisõigust

- pärsib Palestiina majanduse arengut

- rebib Palestiina territooriumi getodeks või tükkideks-bantustanideks***

- nõrgendab Palestiina riigi elujõulisust

- muudab pöördumatult ja radikaalselt Palestiina demograafiat

- takistab konflikti rahumeelset lahendamist

- raskendab märkimisväärselt inimkapitali arengut ja ohustab mõnikord palestiinlaste elu ja tervist.

*- Medium (USA vene keeles) - "USA riigisekretäri John Kerry kõne Lähis-Ida rahu teemal"

(https://medium.com/@USApoRusski/выступление-госсекретаря-сша-джона-керри-по-вопросу-мира-на-ближнем-востоке-9bc473f42e15)

**Middle East monitor - "2018. aasta lõpuks on maailmas üle 13 miljoni palestiinlase" (https://www.middleeastmonitor.com/20190101-more-than-13-million-palestinians-in-the- world-by-end- of 2018)

***- Bantustanid - reservatsioonid Lõuna-Aafrika põliselanike jaoks apartheidi režiimi ajal.

Vähesed inimesed teavad, kuid Jordani Läänekalda täieliku hõivamise ja Palestiina tapmise strateegia on fikseeritud Iisraeli poliitiliste parteide programm-dokumentides. Tsiteerin 1977. aasta Likudi parteiplatvormi. Lubage mul teile meelde tuletada, et selle juured on pärit terroristlikust organisatsioonist Irgun. Kahel viimasel parlamendivalimisel tõusis Likud enesekindlalt esikohale ning erakonna juht Netanyahu on olnud Iisraeli peaminister alates 2009. aastast.

"Juudi rahva õigus Iisraeli maale on igavene ja vaieldamatu... Juudamaad ja Samaariat (näit. Läänekallas) ei anta üle ühelegi välisriigi administratsioonile; mere ja Jordaania vahele jääb ainult Iisraeli suveräänsus. Plaan, mille kohaselt on ette nähtud Eretz-Iisraeli lääneosa mahajätmine kahjustab meie õigust riigile, viib vältimatult "Palestiina riigi loomiseni", seab ohtu juudi elanikkonna turvalisuse, ähvardab Iisraeli riigi olemasolu ja takistab mis tahes väljavaateid rahule."*

                       Väljavõtted Likudi platvormist aastast 1999**:

- Palestiina riigi ühepoolne väljakuulutamine on Iisraeliga sõlmitud lepingute rikkumine Oslos ja Wye Jõe Memorandumis, sel juhul võtab valitsus viivitamatult ranged meetmed Gaza sektori, Juudamaa ja Samaaria juudi kogukondades, see on sionistlike väärtuste realiseerimiseks. Likud jätkab nende kogukondade tugevdamist ja arendamist ning takistab nende ümberasustamist.

- Iisraeli valitsus lükkab kindlalt tagasi Araabia Palestiina riigi loomise Jordani jõest läänes. Palestiinlastel on vabadus elada omavalitsusüksustes, kuid mitte iseseisva ja suveräänse riigina, näiteks rahvusvaheliste suhete, julgeoleku, sisserände ja keskkonna küsimustes, nende tegevust piiravad Iisraeli riiklikud huvid.

*- Jewish Virtual Library - "Likud Party: Original Party Platform"

(http://www.jewishvirtuallibrary.org/original-party-platform-of-the-likud-party)

**- Likud – Platform 199

(https://web.archive.org/web/20070930181442/https://www.knesset.gov.il/elections/knesset15/elikud_m.htm)

- Jeruusalemm on Iisraeli riigi igavene, ainus pealinn ja ainult Iisraeli, valitsus lükkab kategooriliselt tagasi palestiinlaste ettepanekud Jeruusalemma jagamiseks, Likud jätkab juudi kvartalite ja Iisraeli suveräänsuse tugevdamist linna idaosas.

- Jordani jõe org ja seda ümbritsevad territooriumid peaksid olema Iisraeli suveräänsuse all, Jordaaniast saab Iisraeli idapiir.

- Valitsus jätkab juudi asunduste tugevdamist Golani kõrgendikel.

Partei ja Knesseti veebisaitidelt eemaldati 2009. aasta Likudi uuem poliitiline programm, tõenäoliselt selleks, et mitte ärritada Obama administratsiooni, palestiinlasi ja vahendajaid lahendamast Palestiina probleemi*. Programmi põhisätted on siiski kättesaadavad rahvusvahelise liikumise Likud veebisaidil. Arusaadaval põhjusel toon need täielikult.

                                             Poliitiline platvorm**

Väljavõtted 2006. aastal kirjutatud Ülemaailmse Likudi strateegiaplaanist.

Faktid:

1. Juudi rahval on õigus eksisteerida turvalistes piirides.

2. Ainult tugev Iisrael võib ellu jääda

3. Palestiina põgenikud on nii Iisraeli kui ka Araabia riikide ühine probleem.

4. Palestiina riigi loomine olemasoleva Iisraeli territooriumi raames pole võimalik.

Plaan: Esimene etapp

1. Palestiina riigi loomise läbirääkimiste viivitamatu lõpetamine.

*- Aleksandr Krõlov. USA analüütiline märkus - Lähis-Ida reguleerimine. USA Lähis-Ida kriis

**- Üleaailmne Likud - "Poliitiline platvorm"

(http://www.worldlikud.org.il/et/?page_id=209) [originaali õigekiri ja kirjavahemärgid]

2. Iisrael deklareerib oma õiguse eksisteerida oma praegustes piirides, pidamata läbirääkimisi territooriumilt taandumise ja selle loovutamise üle.

3. Iisrael annekteerib suurema osa Juudamaast ja Samaariast.

4. Iisrael ja tema naabrid kannavad ümberpaigutamise kulud.

5. Araabia omavalitsus saavutab teatud territooriumide üle täieliku kontrolli.

6. Võrdsed kodanikuõigused seovad kogu elanikkonna võrdsete kohustustega riigi suhtes.

7. Iisraeli ja iisraellasi ähvardava ohu korral tuleb tegutseda otsustavalt ja vastavalt reageerida.

Pikaajaline plaan: rahu ja julgeolek

1. Rahu püsimine Lähis-Idas on meie pikaajaline eesmärk.

2. Araablased peavad tunnistama Iisraeli õigust eksisteerida.

3. Rahu Lähis-Ida riikide partnerluse kaudu.

Pikaajaline plaan: sotsiaalkindlustus ja majandus

1. Suuremahulised investeeringud infrastruktuuri nii riigi keskosas kui ka äärealadel.

2. Turismi kasutuselevõtt.

3. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine.

4. Maksustamise vähendamine.

5. Erastamine.

6. Aliyahi (juutide ränne Iisraeli) stimuleerimine.

7. Riigi maavalitsuse reform ja elanikkonnale maa eraldamise laiendamine.

Nagu näeme, valab Likud oma äärmuslikud plaanid täielikult Läänekallas vallutada tühjalt vabale, asendades „Juudamaad ja Samaariat ei anta üle ühelegi välisriigi administratsioonile“ sõnadega „Iisrael annekteerib suurema osa Juudamaast ja Samaariast“ ning „Araabia omavalitsused saavad täieliku kontrolli teatud territooriumide üle". Üheski kolmes programmdokumendis ei tunnustata siiski Palestiinat iseseisva riigina ning pole isegi vihjet kopromissist okupeeritud Iisraeli asundustest Jordani Läänekaldal. Likudlased tahavad hoida palestiinlaste peamisi ressursse sionistide kontrolli all, mis teeb Palestiinast poliitilise invaliidi. Likud peab Palestiina iseseisvaks kujunemist nagu autonoomiaks või föderatsiooni subjektiks. Kuid isegi need palad võivad olla trikk.

Samal ajal on Gaza sektoris valitsev HAMAS'i partei, mida Iisrael, USA ja teised riigid peavad terroristlikuks organisatsiooniks ning mida Iisraeli poliitikud ja Lääne meedia kujutavad koos ISIS-ega põrgukuradina, kes on valmis tunnustama Iisraeli ja Palestiinat enne 1967. aasta Kuuepäevase agressiooni piirides kui "rahvuslikku konsensuse valemit."

Iisraeli, vastavalt ÜRO Palestiina eraldamise kavale, naasmine piiridesse on välistatud - see on sionistide suur võit ja teene. HAMAS rõhutab oma poliitilises programmis väga olulist punkti, et ta ei võitle juutide vastu, vaid üksnes Palestiina okupeerivate sionistide vastu*. Selles mõttes seisab HAMAS'i partei ÜRO seisukohtadel, likudlased ja Netanyahu režiim on neile vastu ning seda tehakse agressiivsel kujul - okupatsioon, annekteerimine ja sõda Palestiina vastu.

                                          Jordani jõe Läänekallas

A-tsoon moodustab umbes 18% Läänekaldast ja on täielikult palestiinlaste kontrolli all. Hoolimata sellest korraldavad Iisraeli sõjaväelased sinna reide otsides "terroriste", kahjustades vara, purustades korraga kümneid poode**. Samuti hõlmab A-tsoon 80% Hebronist (linna lääneosa). Selle sektori pindala on umbes 1000 km², kogu Läänekallas on 5,7 tuhat km² ja Palestiina vastavalt ÜRO plaanile - 11,1 tuhat km². Võimaliku Palestiina riigi territooriumi vähendamine 11 korda on Iisraeli okupatsiooni laienemise ja maailma üldsuse tegevusetuse tagajärg. Täna see ongi “Palestiina riik”, kuna Gaza sektor on sinna formaalselt kaasatud, on see tegelikult isoleeritud oma valitsusega enklaav ja Palestiina juhtkond ei kontrolli mitte kuidagi seal valitsevat olukorda. A-tsooni, nagu ka tsooni B rahvaarvu kohta ametlikke ega usaldusväärseid andmeid pole, kuid usutakse, et suurem osa Läänekalda palestiinlastest elab seal. Iisrael ja IDF tuginevad Palestiina statistikabüroo andmetele, kuid on organisatsioone, kes üritavad tõestada, et palestiinlased liialdavad oma rahvaarvuga märkimisväärselt - kuni miljoniga. Palestiina ja Iisraeli konflikti kontekstis on demograafia manipuleerimise objekt.

B-tsooni hallatakse ühiselt: sõjaväe- ja politseikontrolli viib läbi Iisrael, tsiviilhaldus on palestiinlaste poolt, piirkonna osa Läänekaldast on 22%.

C-tsoon kuulub täielikult Iisraelile ja see moodustab 60% Läänekaldast ja 20% Hebronist (linna idaosa), selle moodustab 66% Palestiina karjamaadest ja peaaegu kõigist olulistest ressursidest, sealhulgas veest. Siin elab 300 tuhat palestiinlast ja umbes 450 tuhat Iisraeli tsiviilokupanti ning sõjaväe okupantide täpne arv on varjatud.

*- Hamas - "A Document of General Principles and Policies" (http://hamas.ps/en/post/678/a-document-of-general-principles-and-policies)

**- NEWSru.co.il - "Ужасы оккупации": палестинцы не позволили генералам ЦАХАЛа

посетить Бейт-Лехем (http://newsru.co.il/mideast/30dec2013/lehem_a203.html)

Teiste allikate kohaselt on 2000. aastast tänapäevani C-tsooni araablaste elanikkond vähenenud 11% võrra 150 tuhandeni, millest 18,5 tuhat on beduiinid (nomaadid), kes elavad selles piirkonnas mittealaliselt. Palestiina statistika keskbürool ja Jordani Läänekalda ametivõimudel pole sellele sektorile juurdepääsu ning Iisraeli pool on huvitatud olukorra varjamisest, seega on C-tsooni araablaste tegelik arv vaieldav.

Kolme tsooni piirid ja alad ei ole vankumatud, Iisraeli C-tsooni pindala kasvab pidevalt ning sektorid A ja B kahanevad. Näiteks konfiskeeris Iisrael 2014. aastal vähemalt 4 km² Palestiina maad, 2015 - 3,7 km², 2016 - 3,8 km², 2017 - 3 km², 2018 - 10,3 km². Alates 1967. aastast on okupatsioonivalitsus konfiskeerinud üle 1000 km² maad ehk peaaegu 20% Läänekaldast, sealhulgas Ida-Jeruusalemm*.

“Jordani Läänekaldast saab peagi Iisraeli osa,” Iisraeli haridusminister ja diasporaa suhete minister Naftali Bennett, juuni 2018**.

Idast on Jordani Läänekalda piiriks tihe Iisraeli sõjaline tsoon, palestiinlastel on sinna sisenemine keelatud. Seega on Iisraeli asunikel Jordani jõe kasutamise monopol. Nagu märgib ajalooteaduste doktor Aleksandr Krõlov, on sõjaväe varjus laialt levinud maade asunikele võõrandamise praktika, mida varem peeti suletud tsooniks. Iisrael kontrollib ka ainust töötavat kontrollpunkti Jordani jõe Läänekalda ja Jordaania vahel (Allenby sild).

Kaks kurba uudist 2017. aasta sügisest. Esiteks: oktoobris teatas Netanyahu, et Jordani jõega külgnevad alad "jäävad igavesti Iisraeli osaks". Nii kinnitas režiim taas Likud-programmi ja Palestiina strateegiliselt tähtsa territooriumi de facto annekteerimist. Teiseks: novembri keskel tunnistas Iisraeli valitsus Palestiina eramaa konfiskeerimise seaduslikuks ja Läänekalda okupatsiooniasunike kasuks.

*- ООН, Палестинское центральное бюро статистики, Институт прикладных исследований - Иерусалим и СМИ (https://documentsny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N16/132/82/PDF/N1613282.pdf,

http://www.ldf.ps/documentsShow.aspx?ATT_ID=34197,

https://www.middleeastmonitor.com/20181010-israel-confiscates-2036-acres-of-palestinian-land-in-west-bank jt.)

**- Middle East monitor - "Bennett: ‘The West Bank will soon become part of Israel’"

(https://www.middleeastmonitor.com/20180613-bennett-the-west-bank-will-soon-become-part-of-israel/

Applied Research Institute of Jerusalem (http://poica.org/2016/03/israel-unlawfully-exploits-the-current-political-situation/)

2002. aasta juunis alustas Iisraeli režiim Jordani Läänekalda tarastamist niinimetatud "eraldusbarjääriga", mida tuntakse paremini kui Apartheidi müür. Projekti järgi on müüri kogupikkus 712 km, hetkel ehitust ei tehta, vaid viiakse lõpule, suurem osa on tehtud mitmekihilise tarasüsteemi vormis (okastraat, piirdeaed, kraavid, patrulltee), kuid mõned lõigud on 8 meetri kõrguste betoonseintega. Alates 2017. aasta algusest teatasid "ehitajad" 52 betooniseinast*, see on lisaks 25 km olemasolevale. Pole kahtlust, et aja jooksul tarastab Iisrael betooniga kogu piiri ulatuses Jordani jõe Läänekaldaga.

"Lõppude lõpuks tuleb Iisraeli riigis, nagu ma seda näen, tara, mis ümbritseb kogu territooriumi. Esitan küsimuse. Kas seda saab kasutada Villa kaitsmiseks? Jah. Kas me ümbritseme kogu Iisraeli aedadega ja taradega? Jah. Selles piirkonnas, kus me elame, peame end kaitsma metsloomade eest,"- Netanyahu**.

Apartheidimüüri peamised probleemid on selles, et paljudes kohtades ulatub see väga kaugele "rohelisest joonest" - demarkatsioonijoonest pärast esimese Araabia-Iisraeli sõja lõppu (1948–1949), 85% müürist asub Läänekaldal, see lõikab palestiinlased ära ühiskondlikust infrastruktuurist ja majandusmaast, samuti tükeldatakse palestiinlaste elav kogukond Ida-Jeruusalemmas. Lisaks, kui müüri ehitamine plaanipäraselt lõpetatakse, eraldatakse lisaks 11 tuhandele palestiinlasele, kes on juba n-ö tagumises tsoonis isolatsioonis, kuni 25 tuhat.

2003. aasta oktoobris vetostas USA ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, millega taheti müüri ehitamine hukka mõista, kuid hiljem kuulutas Haagi Rahvusvaheline Kohus selle ebaseaduslikuks. 9. juulil 2004 otsustasid kohtunikud 14 poolthäälega ühe vastu: "Iisraeli, okupatsioonivõimu poolt ehitatava müüri ehitamine okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas ja selle ümbruses, ning sellega seotud režiim on vastuolus rahvusvahelise õigusega."***

*- Iisrael ehitas Läänekalda piiri äärde uue müüri (https://ria.ru/world/20170803/1499655835.html), Israel reinforces 10km gap in West Bank

separation barrier (https://www.rt.com/news/376413-israel-separation-wall-west-bank)

**- Haaretz - "Netanyahu: We'll Surround Israel With Fences 'To Defend Ourselves Against

Wild Beasts'" (http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.702318)

***- ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu A/72/90 – E/2017/71

Lisaks kuulutas kohus:

- Iisraeli poolt Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma ümber püstitatud müür riivab tõsiselt palestiinlaste õigusi, mida ei saa õigustada vajadusega kaitsta riiklikke julgeolekuhuve

- müüri ehitamine okupeeritud Palestiina aladele on vastuolus rahvusvahelise õigusega

- kõik maailma riigid peavad endale võtma kohustuse mitte tunnustada müüri ehitamise seaduslikkust

- maailma üldsus peab püüdma Iisraeli rakendama 12. augusti 1949. aasta Genfi neljandat konventsiooni tsiviilelanike kaitse kohta sõja ajal

- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, eriti Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu, peavad võtma asjakohaseid meetmeid müüri ehitamise tagajärjel tekkinud ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks*.

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (UN ESA) täpsustab, et tarastamiseks mõeldud maa konfiskeeritakse palestiinlastelt sõjaliste korralduste abil** ja kui eraldusseina ehitamine on lõpule viidud, annekteerib Iisrael umbes 15% Läänekalda territooriumist. Juba ehituse esimeses etapis kaotas enam kui 30 tuhat talunikku täielikult oma elatisvahendid.

Müür on varustatud tornide, kontrollpunktide ja väravatega, mille töögraafik on vahel väga segane, pole läbipaistev ja kujutab Palestiina põllumeeste elule ohtu, kellel on veel lubatud oma maad kasutada. Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes rõhutatakse, et "puhvertsoonis" ei võimaldata põllumeestel juurdepääsu erakorralisele arstiabile***.

Nagu juba mainitud, siseneb tara Jordani jõe Läänekaldasse ja eraldab asulaid nii üksteisest kui ka välismaailmast, millel on majandusele laastav mõju. Ida-Jeruusalemma läbiv müür lõikab ära 140 tuhat palestiinlast**** ehk 40% elanikkonnast.

*- Lähis-Ida Instituut - Iisraeli “eraldusmüür”: MCC otsus Haagi ja ÜRO Peaassamblee resolutsioon "(http://www.iimes.ru/?p=3229)

**- ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, A /70/82 - E /2015/13

(http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=558924574)

***- Maailma Terviseorganisatsioon, A69/INF./6

(http://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA69/A69_INF6.ru.pdf)

****- Iisraeli Kodanikuõiguste Ühendus - "Ida-Jeruusalemm: faktid ja arvandmed 2017"

(http://www.acri.org.il/et/wp-content/uploads/2017/05/Facts-and-Figures-2017.pdf)

"Apartheidi sein võtab palestiinlastelt ära ka nende majandusressursid või kahjustab nende võimalusi neid ressursse tõhusalt kasutada. Müüri ehitamise tulemusel osutusid Palestiina majandusressursid, sealhulgas vesi, tööjõud ja elanike omandatud oskused konfiskeerituks või ei saa neid kasutada, kuna inimesed on kaotanud juurdepääsu oma maaosadele või töökohtadele”, - Maailma Terviseorganisatsioon, 20. mai 2016*.

                 Apartheidi müür ja 1949. aasta Roheline relvarahu joon**

Pöörake tähelepanu, kuidas sissetungija kiilub apartheidi müüriga Palestiina Palestiina saarele sisse, justkui tahaks ta seda jagada kaheks või kolmeks enklaaviks.

Müürist on saanud Iisraeli ajaloo suurim taristuprojekt, selle maksumus on üle 2,1 miljardi dollari. Arvestades, et müüri esialgseks ehitamiseks hinnati miljard dollarit, võib lõppsumma olla mitu korda suurem.

Ehituse lõpuleviimisega surutakse müüri ja Rohelise joone vahele umbes 285 tuhat palestiinlast, umbes 125 tuhat inimest ümbritseb müür kolmest küljest ja 26 tuhat neljast küljest (Aleksandr Krõlov. USA poliitikaülevaade - Lähis-Ida reguleerimine. USA Lähis-Ida poliitika kriis).

*- Maailma Terviseorganisatsioon, A69 /INF./6

(http://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA69/A69_INF6.ru.pdf)

**- (https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BarrierMay2005.png)

John Dugardi ÜRO inimõiguste nõukogule esitatud raporti kohaselt sattuvad müüri valmimise korral 60,5 tuhat palestiinlast 42 linnast ja külast "suletud territooriumidele" ja järgnedes oma alalisse elukohta vajavad nad luba, rohkem kui 500 tuhat palestiinlasel elades barjäärist ida pool kilomeetri laiusel territooriumil on talumajapidamistesse ja töökohtadesse jõudmiseks ning peresuhete säilitamiseks vaja selle ületamiseks eriluba*.

Oslo lepingud, millest esimene allkirjastati 1993. aastal, teine 1995. aastal, olid viieaastase üleminekuajaga, eeldati, et Iisrael annab suurema osa C-tsooni territooriumist Palestiina jurisdiktsiooni alla, kuid seda ei juhtunud. Iisraellased viisid läbi eraldamise ainult ühes etapis. 1998. aastal liideti 2% tsoonist C tsooniga B ja 7% tsoonist B anti üle tsoonile A**. Alates 90ndate algusest on Iisraeli elanikkond Ida-Jeruusalemmas ja Jordani Läänekaldal kahekordistunud, ulatudes enam kui 650 tuhandeni. Eeldatavasti kasvab okupantide arv jätkuvalt, kuna asulaid ehitatakse enneolematus tempos ning Iisraeli valitsus julgustab rändajaid soodustustega veelgi.

Režiimi tegevust Läänekaldal võib pidada sõjakuriteoks. Sõja ajal tsiviilelanike kaitset käsitleva Genfi konventsiooni artiklis 49 on öeldud: "Okupeeriv riik ei või oma okupeeritaval territooriumil tsiviilelanikkonna osa riigist deporteerida ega ümber paigutada." Samuti keelavad rahvusvahelised seadused okupeeritud territooriumilt elanike sunniviisilise ümberpaigutamise või deporteerimise, sõltumata ettekäänetest. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikkel 8 „Sõjakuriteod” on sõnastatud järgmiselt:

"Kohus omab jurisdiktsiooni sõjakuritegude üle, eriti kui need on toime pandud plaani või poliitika osana või selliste kuritegude suuremahulisel toimepanemisel. Selle põhikirja tähenduses tähendavad sõjakuriteod... tsiviilelanikkonna osade okupatsioonivõimu poolt okupeeritaval territooriumil otseselt või kaudselt ümberpaigutamine või selle osade elanike väljasaatmine või ümberpaigutamine sellel territooriumil või väljaspool seda."

*- Palestiina ja ÜRO küsimus (http://www.refworld.org.ru/category,REFERENCE,,,PSE.54eedf774.0.html)

**- RIA Novosti - "Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseste läbirääkimiste ajalugu"

(https://ria.ru/spravka/20130730/953115533.html)

Hoolimata mitmetest ÜRO resolutsioonidest 2017. ja 2018. aastal, on ebaseaduslike asunduste ehitamine nähtavalt kasvanud. Siin on viimaste aastate andmed: 2015. aastal väljastati 12,6 tuhat luba uute elamuühikute ehitamiseks, 2016 - 5 tuhat, 2017 - 16,8 tuhat, 2018 - 10,3 tuhat. Okupatsiooni agressiooniga kaasneb palestiinlaste vara, sealhulgas elutähtsa infrastruktuuri, koolide ja elumajade halastamatu hävitamine. Iisrael on investeerinud üle 19 miljardi dollari* asunduste ehitamisse ja vastavate kommunikatsioonide rajamisse. Siinkohal tuleb märkida, et neisse investeeritakse mitteresidente, eraisikuid, fonde jne, nii et tegelik summa võib olla palju suurem.

2017. aasta järsku aktiivsuse kasvu Palestiina aladel võib pidada ülbeks vastuseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 2334 (2016), milles nõutakse Iisraelilt okupeeritud aladel ehituse peatamist. Kokku võttis Julgeolekunõukogu sarnaseid resolutsioone vastu enam kui kümmekond. Vetoõigust kuritarvitades blokeerib USA tavaliselt selliste dokumentide vastuvõtmise, kuid seekord hoidus Ameerika esindaja Samantha Power hääletamisest. Obamal olid Iisraeli ja Netanyahu režiimiga halvad suhted, tal jäi tähtaja lõpuni vaid kuu aega ja Obama mängis iisraellastele mäkra, kartmata edasisi tagajärgi.

Iisrael on kogu oma ajaloo vältel rikkunud rahvusvahelist õigust, ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee resolutsioone. Viimati kinnitas Julgeolekunõukogu asundustegevuse ebaseaduslikkust 23. detsembril 2016, mille peale Netanyahu valitsus teatas koheselt ulatuslikest Läänekalda koloniseerimise plaanidest.

"Julgeolekunõukogu, [...] kinnitades uuesti Iisraeli, okupatsioonivõimu kohustust täita täpselt oma Genfi neljandast konventsioonist tulenevaid juriidilisi kohustusi ja kohustusi seoses tsiviilelanike kaitsega sõja ajal 12. augustist 1949, ning meenutades Rahvusvahelise Kohtu 9. juulil 2004 esitatud nõuandvat arvamust, mõistab hukka kõik meetmed, mis on suunatud 1967. aastast alates okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemma demograafilise koostise, iseloomu ja staatuse muutmiseks, sealhulgas asunduste ehitamine ja laiendamine, Iisraeli asunike ümberasustamine, maade konfiskeerimine, majade lammutamine ja Palestiina tsiviilisikute ümberpaigutamine, rikkudes Rahvusvahelist Humanitaarõigust ja asjakohaseid resolutsioone;

*- ÜRO - "UNCTADi (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents) abiaruanne Palestiina elanikele: okupeeritud Palestiina territooriumi majanduse olukord", TD/B/65(2)/3 (https://unctad.org/en/PublicationsLibrary/tdb65_2_d3_en.pdf)

väljendades tõsist muret, et Iisraeli jätkuv asustamistegevus ohustab tõsiselt kahe riigi vahelise kooseksisteerimise põhimõtte elujõulisust 1967. aasta joonte alusel [...]

1. kinnitab veel kord, et Iisraeli asustatud asunduste loomine 1967. aastast alates okupeeritud Palestiina territooriumile, sealhulgas Ida-Jeruusalemma, ei oma mingit õiguslikku jõudu ja see on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine ning üks peamisi takistusi kokkuleppe saavutamisele vastavalt kahe riigi kooseksisteerimise põhimõttele ja õiglase, püsiva ja kõikehõlmava rahu loomisele;

2. nõuab taas, et Iisrael lõpetaks viivitamata ja täielikult okupeeritud Palestiina aladel, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, kõik asundustegevused ja täidaks sellega seoses kõiki oma juriidilisi kohustusi;

3. rõhutab, et ta ei tunnusta muudatusi 4. juuni 1967. aasta seisuga, sealhulgas Jeruusalemmaga seotud suundades, välja arvatud need, mille pooled leppisid kokku läbirääkimiste teel;

4. rõhutab, et kõigi Iisraeli asundustegevuste täielik lõpetamine on eeltingimus, et säilitada lahendus kahe riigi kooseksisteerimise põhimõtte kohaselt ja nõuab viivitamatuid positiivseid samme negatiivsete suundumuste tagasipööramiseks põhjusel, et see ohustab lahenduse leidmist vastavalt kokkuleppele; kahe riigi kooseksisteerimise põhimõttega...", - ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 2334.

Talle omase ebaviisakusega nimetas ametlik Tel Aviv resolutsiooni "bandiitlikuks" ja "tühiseks" ning Obamat süüdistati vandenõus "bandiitidega"*. Mis tunne see on? Selliste halvustavate sõnade kuulmine okupeerivalt struktuurilt rahu eest võitlevale organisatsioonile. Ja selle vahel tagab ÜRO Iisraeli kahtlase legitiimsuse. Režiim teatas välkkiirelt, et ei hakka okupatsiooni peatamise nõudmisele alluma, lisaks teatati võimalikest sanktsioonidest kahe riigi vastu. Kas te kujutate seda ette? Okupant teatab agressiooni hukka mõistnud ÜRO liikmesriigile piirangutest! Muide, sellele resolutsioonile eelnes sionistide hüsteeria, isegi üritati avaldada survet Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja mõni kuu enne selle olulise dokumendi vastuvõtmist teatas Netanyahu jultunult, et Jordani Läänekalda asulate täielik likvideerimine on “etniline puhastus” **.

*- Barak Ravid - "Netanyahu: 'Obama Colluded Against Israel' at Security Council"

(http://www.haaretz.com/israel-news/1.761011)

**- Cursorinfo.co.il - "USA toetab juutide etnilist puhastamist"

(http://cursorinfo.co.il/ssha-podderzhali-etnicheskie-chistki-evreev)

Nagu märkisid Välissuhete Nõukogu eksperdid, katab USA aktiivselt diplomaatilisel rindel Iisraeli. Alates lepingute sõlmimisest Oslos kuni 2016. aastani panid ameeriklased veto ÜRO Julgeolekunõukogu neljale resolutsiooni projektile, millega mõisteti Iisrael hukka ebaseaduslike asunduste ehitamisel*. Iisraeli propaganda tegeleb omakorda kõvasti tegelikkuse moonutamisega: praegu ei näe 62% iisraellastest Jordani Läänekallast okupeeritud territooriumina**.

2017. aasta juulis Euroopa välissuhete nõukogu veebisaidil avaldatud Omar Dazhani ja Hugh Lovatti aruanne sisaldab kolme peamist tunnust, mis iseloomustavad Jordani Läänekallast pärast Oslo kokkuleppeid: 1). Iisraeli annektsioon (de jure ja de facto) Jordani Läänekalda killukestes; 2). Iisraeli diskrimineeriva režiimi loomine okupeeritud Palestiina territooriumil; 3). Palestiinlaste poliitilise ja majanduselu kasvav killustatus***.

Eksperdid märgivad ka, et Oslo lepingud aitasid okupatsiooni tugevdada, marginaliseerides rahvusvahelise õiguse. See on mõistetav, sest sellised keelatud asjad nagu asundustegevus ja ressursside kasutamine on okupeeritud objekti osas muutunud arutelude, järeleandmiste ja kompromisside teemaks. Nüüd on selge, et iisraellased lihtsalt petsid palestiinlasi. Võib-olla töötati need lepingud algselt välja varjatud okupatsiooni jaoks ja need olid ühtlasi manööver, mille eesmärk oli aega venitada ja lollitada vahendajariike, mille hulka kuulus ka Venemaa.

ESMO analüütikud rõhutavad, et lepingu allkirjastamisest tulenev optimism on tinginud selle, et okupeeritud Palestiina ala on suurima arenguabi saaja elaniku kohta maailmas. Kokku on EL eraldanud praeguseks 6 miljardit dollarit, Ameerika Ühendriigid - 5 miljardit dollarit ****.

*- Alates 1982. aastast pani USA veto 32 Iisraeli kritiseeritud resolutsioonile, mis on rohkem kui kõigi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete vetojuhtumite arv.

**- Iisraeli Demokraatia Instituut - "62% juudi elanikkonnast: Samaarias asuvate Juudamaa territooriumide valdamine pole okupatsioon" (https://en.idi.org.il/press-releases/15728)

***- ECFR - "Oslo ümbermõtestamine: kuidas Euroopa saaks edendada rahu Iisraelis ja Palestiinas" (http://www.ecfr.eu/publications/summary/rethinking_oslo_how_europe_can_promote_peace_in_israel_palestine_7219)

****- Kongressi uurimistalitus - "USA välisabi palestiinlastele" (https://fas.org/sgp/crs/mideast/RS22967.pdf)

Kuid rahvusvaheline toetus ei saa peatada Palestiina lagunemist ja Palestiina rahva vaesumist. Töötus Läänekaldal on umbes 20%, täistööajaga töötajate osakaal on 36%. Palestiina statistika keskbüroo viimaste andmete kohaselt on 2017. aastal Palestiinas vaesus 29%: Jordani Läänekaldal - 14%, Gaza sektoris - 53%, samas kui 6% ja 34% elab vastavalt äärmise vaesuse tingimustes*. Allpool vaesuspiiri on 82% Ida-Jeruusalemma araabia lastest. ÜRO metoodika järgi on Palestiinas vaesuse määr palju kõrgem kui ülaltoodud hinnang - 34,5% **.

ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi raportis öeldakse, et Läänekalda raske majandusliku olukorra peamiseks põhjuseks on maa, vee ja muude loodusvarade konfiskeerimine, inimeste ja kaupade liikumise piirangud, Iisraeli asunduste kasv, siseturu killustatus ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu keelamine. Paljude kunstlikult loodud tegurite tagajärjel on palestiinlased sunnitud sõltuvuses Iisraelist***.

C-tsoon jaguneb Iisraeli okupatsioonirežiimi järgi järgmiselt: 39% - juutide asundused ja nende edaspidine laienemine (vastavalt Iisraeli nimetusele "riigimaa"), 20% - suletud sõjaväerajatised (baasid, sõjaväelaste paigutamise kohad, polügoonid, sõjalised tehased ja külgnev territoorium), 13% on looduskaitsealad, kuid palestiinlastele on “heldelt” eraldatud 0,5%. Aastatel 1979–1992 hõlmasid „riigimaad“ 750–900 km².

C piirkonnas ehitamiseks vajavad põliselanikud okupandilt erilube ja kinnitus on vajalik isegi tara, lahtise kuuri või lambiposti jaoks. On kurioosne, et aastatel 2010–2014 üritasid 2020 inimest hankida ehituslubasid, kuid vaid 33**** neist,ehk 1,6% taotlus rahuldati. 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul lükati tagasi 421 taotlusest 391 ehk 91%. Keskmine taotluste heakskiitmise protsent on alla 4%.

*- Palestiina Statistika Keskbüroo - "Palestiina arvudes 2017" (http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf)

**- ÜRO arenguprogramm - "Palestiina okupeeritud territooriumi kohta"

(http://www.ps.undp.org/content/papp/en/home/countryinfo)

***- ÜRO uudistekeskus - okupatsioon jätab palestiinlased arengust ilma

(http://www.un.org/russian/news/story.asp?NewsID=26544#.WZey39SLSHv)

****- RT - "Palestiina struktuuride Iisraeli poolt lammutamine Jordani Läänekaldal on kolmekordistunud - ÜRO aruanne "(https://www.rt.com/news/338875-west-bank-israel-demolition)

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel seisavad palestiinlased ehituse ajal silmitsi „Iisraeli tekitatavate ületamatute takistustega“, nende hulgas suured lõivud, nõuded rajatiste ühendamiseks side- ja avalike võrkudega, millele juurdepääs on sageli võimatu*. Iisraeli võimud on huvitatud oma ebaseaduslike asunduste laiendamisest ja on selge, et Palestiina majade ehitamine nende plaanidesse ei mahu. On täiesti selge, et lihtne palestiinlane ei saa legaalselt maja ehitada. Sellistes oludes sunnitakse inimesi ilma loata ehitama ja nende majad hiljem hävitatakse, kuid lammutatakse ka hooned, mis ehitati enne okupatsiooni. Aastatel 2009–2018 oli lammutatud hoonete arv 5,8 tuhat ja väljatõstetud inimesi oli enam kui 9 tuhat**. Lisaks hävitas okupatsioonivalitsus samal perioodil 958 objekti (sealhulgas koolid), mille ehitamine toimus filantroopsete riikide arvelt, neist 236 eest maksis Euroopa Liit***.

„Aastatel 1967–1993 tõrjusid Iisraeli võimud okupeeritud Palestiina territooriumilt de facto enam kui veerand miljonit palestiinlast välja elamisloa tühistamisega... Ida-Jeruusalemmas olid 2014. aasta lõpuks kehtetuks tunnistatud 14 416 palestiinlase elamisload. Alates 2007. aastast on Iisrael seisukohal, et Jordani Läänekaldal elavad Gaza palestiinlased sellel territooriumil "ebaseaduslikult", kui neil luba pole, mis on välja antud sõjaväe juhtkonna poolt. Iisraeli armee andis 2010. aasta aprillis välja dekreedi, mille kohaselt loetakse Iisraeli loata Jordani Läänekaldal viibivad suvalised isikud "ebaseaduslikeks sissetungijateks" ja neid võib vangistada, isegi kui see isik elab alaliselt Jordani Läänekaldal. Selle tulemusel on kümned tuhanded Jordani Läänekaldal elavad palestiinlased, sealhulgas üliõpilased, muutunud automaatselt õigusrikkujateks. Iisraeli armee pressiteenistus selgitas, et see korraldus ei kehti iisraellaste kohta. Vastupidi, iisraellasele, kes otsustavad okupeeritud Palestiina aladele asuda, kohaldatakse majanduslikke ja muid ergutavaid meetmeid", - ÜRO ****.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

(https://unispal.un.org/DPA/DPR/unispal.nsf/0/A6BAAFBCB0A4A2098525813F005B1376)

**- OCHA oPt - "andmed lammutamise ja ümberasustamise kohta Läänekaldal"

(https://www.ochaopt.org/data/demolition)

***- ÜRO ja UNCTAD'i (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents) abiaruanne Palestiina rahvale: okupeeritud Palestiina territooriumi majanduslik olukord" (https://unctad.org/en/PublicationsLibrary/tdb65_2_d3_ru.pdf)

****- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /70/82 - E /2015/13

                 Palestiina hoonete lammutamine ja inimeste väljatõstmine

                         Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas kokku (ilma Gaza sektorita)

                                                              

                                                               

                                                               Läänekallas

                                                           Ida-Jeruusalemm

Pärast üheksa-aastast vaheaega 2014. aastal hakkasid Iisraeli ametivõimud taas kasutama kollektiivse karistusmeetmena Palestiina perekondade majade lammutamist niinimetatud "terrorismi" vastu, mida paljud nimetavad meeleheite žestiks. Selle tulemusel satuvad "terroristide" vanemad, naised ja lapsed tänavale. Olgu kuidas on, aga juudi terroristide perede kodude lammutamisest ei tea me midagi.

2016. aasta lõpus asus okupeeritud Läänekaldal 425 Iisraeli asundust, sealhulgas 150 asulat*, 41 asustustsooni (tööstus-, turismi-, teeninduskompleksid)**, 93 sõjaväeobjekti*** ja 107 nn eelposti-asulat. Iisraeli ametlike andmete kohaselt on Palestiina eramaadel 3455 asustuskohta. Asulate arv on varieeruv ja võib muutuda, näiteks 2017. aastal kiideti heaks nelja asula ehitamine ning eelpostid võivad muutuda täieõiguslikeks asulateks. Eelpostid on ebaseaduslikud isegi Iisraeli seaduste järgi: need luuakse C-tsoonis nii "riigimaale" kui ka palestiinlaste erakruntidele. Eelpostide elanike arv kõigub mõnest kuni 500 inimeseni, organiseerib neid peamiselt äärmusliikumine Amana****. Eelpostid ehitatakse sageli Iisraeli asulatest eemal asuvale Palestiina eramaale, kuid vaatamata sellele pakub okupatsiooni administratsioon neile sõjalist kaitset ja vajalikku suhtlust ning seejärel annavad Iisraeli võimud neile õigusliku staatuse.

Eelpostide legaliseerimine algas Netanyahu valitsuse ajal 2012. aastal. Iisraeli parlament võttis 2017. aasta veebruari alguses vastu seaduse eelpostide suuremahulise legaliseerimise kohta, mis puudutab umbes 4000 ühikut eluasemeid. Nii konfiskeeris režiim eramaa ja innustas sissetungijaid edasistele kuritegudele. On kindel seisukoht, et Iisraeli režiim ja äärmuslased-asunikud on sama ahela lülid.

*- Palestinian Central Bureau of Statistics - "Press Release by the Palestinian Central Bureau of Statistics (PCBS) on the eve of the Forty Two annual commemoration of Land Day, March 30, 2018" (http://www.pcbs.gov.ps/post.aspx?lang=en&ItemID=3102)

**- WHO - "Meditsiinilis-sanitaarsed tingimused okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, samuti okupeeritud Süüria Golani kõrgendikel", A69/INF./6

***- Okupatsioonivõimude loodud sõjaväebaaside ja spetsiaalsete suletud tsoonide süsteem hõivab viiendikku Läänekaldast (Aleksandr Krõlov, "Iisraeli asundused okupeeritud Araabia aladel (1967–2007)).

****- Amana - Iisraeli asustusorganisatsioon, asustusliikumise Gush Emunim üksus, immigrandid, kellest loodi terroristlik organisatsioon Juudi põrandaalune.

"Kui iisraellased haaravad maad Jordani jõe läänekalda südames, ühendavad omavahel üle kahesaja asula teedega ja keelavad siis palestiinlastel seda kasutada või isegi ületada, siis pole see midagi muud kui uue ajastu algus Palestiina ajaloos, mis muutub veelgi hirmsamaks, kui apartheid Lõuna-Aafrika rahvale"- USA 39. president Jimmy Carter*.

Uute asulate ehitamine ja vanade laiendamine, eelpostide võrk ja infrastruktuuri loomine, sealhulgas neid omavahel ja Iisraeliga ühendavad teed, purustab Läänekalda enam kui 150 erineva suurusega killuks.

Tsiteerin tuntud teadlase ja tõeliselt silmapaistva intellektuaalse mõtleja Noam Chomsky mahukat tsitaati tema raamatust “Saab olema nii, nagu me ütleme!”:

"Iisraeli inimõiguslaste liikumise esindajate sõnul on Iisrael muutnud Gaza sektori suurimaks vanglaks maailmas. Samas rakendab Iisrael Jordani jõe Läänekaldal (nagu tavaliselt, USA toetusel) programmi, mida silmakirjalikult nimetatakse "lähenemiseks", aga USA nimetab seda “Iisraeli vägede väljaviimiseks”. Tegelikult on see annekteerimise ja niinimetatud kantoneerimise programm, mille kohaselt Iisrael haarab väärtuslikud maad ja peamised loodusvarad, eelkõige vee, ning plaanib rajada asulaid ja infrastruktuuri selliselt, et purustada niigi kahanenud Palestiina alad elujõuetuteks isoleeritud kantoniteks. Need kantonid on üksteisest eraldatud ja sellest Jeruusalemma pisikesest nurgakesest praktiliselt lahutatud, mis kavatsetakse palestiinlastele nende äri-, haridus- ja kultuurielu keskuseks jätta. Iisrael loob taas USA toetusel kontrolli Jordani oru üle. Nii et lisaks tohutule Gaza sektori vanglale organiseeritakse Jordani jõe Läänekaldal veel mitmeid teisi hiiglaslikke vanglaid."

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Läänekaldal asuvates asundustes ja Iisraeli tööstusvööndites üle 160 tehase, mis toodavad: kemikaale, alumiiniumi, nahka, patareisid, plastikut, kummi, pesemisvahendeid ja pestitsiide. Töötavad samuti karjäärid ja salajased sõjalised tehased.**

*- James Zogby - "Jimmy Carter Iisraeli apartheidist" (https://www.islamnews.ru/news-6256.html)

**- ECFR - "Oslo ümbermõtestamine: kuidas Euroopa saaks edendada rahu Iisraelis ja Palestiinas" (http://www.ecfr.eu/publications/summary/rethinking_oslo_how_europe_can_promote_peace_in_israel_palestine_7219)

Tootmine ja jäätmed ohustavad keskkonda ja palestiinlaste tervist, ammendunud loodusressursse ja reostuvad Palestiina vett ning samuti degradeeruvad põllumajandusmaad. Lisaks põhjustavad 34 Iisraeli prügilat keskkonnakahju - mürgistub vesi ja rikutakse maad.

"Kõigil asundustel, välja arvatud Jeruusalemma omavalitsuse territooriumile rajatud asundustes, puudub kanalisatsioonisüsteem. Seetõttu suunavad asundused oma heitvee Palestiina kanalisatsiooni ja Palestiina maadesse, mis veelgi süvendab Palestiina keskkonnareostust ja põhjustab põllumajanduse veeallikate halvenemist."- WHO*.

2016. aasta lõpus oli Läänekaldal liikumisel ligi 500 takistust: kontroll-läbilaske punktid, maapinna puisted, teesulud, tarad, tõkkepuud, kümned liikuvad kontrollpunktid ja eriload. Isegi riigisekretär Kerry tunnistas tõsiasja, et nende takistuste pidev ületamine muudab igapäevaelu talumatuks. Kuid ta kasutas leebemat sõnastust: "... kontroll-läbilaske punktid, mis võivad muuta ka kõige tavalisemad igapäevased töö- või koolireisid raskeks katsumuseks."** Paljud palestiinlased (60 kogukonda) on sunnitud ümbersõidu marsruute kasutama - kaks või isegi viis korda pikemaid kui otsemarsruut.

               Kontroll-läbilaske punkt Petlemma linnas Müür Anata linnas (Foto: Yotam Ronen)

                                                                    (Foto: Anne Paq)

*- Maailma Terviseorganisatsioon, A69/INF./6

**- Medium (USA vene keeles) - "USA riigisekretäri John Kerry kõne Lähis-Ida rahu teemal"

(https://medium.com/@USApoRusski/выступление-госсекретаря-сша-джона-керри-по-вопросу-мира-на-ближнем-востоке-9bc473f42e15)

Maailmapanga ekspertide arvutuste kohaselt läksid Palestiina tööturul 2007. aastal kaupade ja inimeste liikumise piirangud maksma 0,23 miljardit dollarit*. 2007. aasta tulemuste kohaselt moodustas Jordani Läänekalda SKP umbes 3,2 miljonit dollarit.

"Iisrael on järk-järgult loonud Jordani Läänekaldal kaks erinevat režiimi, mis tähendavad kohalike elanike diskrimineerimist usu alusel. Režiim, mida kohaldatakse kohalike juudi-elanike suhtes, kes on tavaliselt Iisraeli kodanikud ja kelle elukoht okupeeritud territooriumi asundustes on juba iseenesest rahvusvahelise õiguse rikkumine, võimaldab neil kasutada kõiki Iisraeli kodanikele antud õigusi. Palestiinlaste suhtes tegutseb teine režiim ja selles režiimis elab okupeeritud elanikkond sõjaväe komandatuuri juhtimisel rasketes tingimustes, mis esmajärgus teenib Iisraeli ja asunike huve,"- Segregatsioon ja diskrimineerimise, ÜRO**.

Palestiinlased okupeeritud aladel ripuvad õiguslikus vaakumis, neilt võetakse okupatsiooni all elavate inimeste rahvusvahelise õigusega tagatud õigused ja neil pole Iisraeli kodanike õigusi. Rääkisime ülalpool ehitustest ja niisiis on B- ja C-tsoonis palestiinlastel keelatud püstitada kõrgemaid maju, kui kaks korrust, asunike piirang on 6 korrust***. Reisimine Gaza sektori ja Jordani Läänekalda vahel on keelatud, väljaarvatud harvadel juhtudel.

Kinnipeetud araablaste arvult kehtivad neile rangemad standardid kui iisraellaste suhtes. Näiteks puudutavad erinevused: maksimaalset kinnipidamisaega enne kohtuprotsessi, ajavahemikku, mille jooksul kahtlustataval võib keelata kohtumine advokaadiga, meetmeid süüdistatava kaitsmiseks kohtuprotsessi ajal, karistuse kõrgeimat piiri ja varasemat kinnipidamiskohtadest vahi alt vabastamist, Iisraeli sõjaseadus näeb ette vastutuse täiendavat tüüpi süütegude puhul, mida Iisraeli kriminaalõiguses ei esine****.

*- West Bank and Gaza - Area C and the future of the Palestinian economy

(http://documents.worldbank.org/curated/en/137111468329419171/pdf/AUS29220REPLAC0EVISION0January02014.pdf)

**- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /70/82 - E /2015/13

***- Aleksandr Krõlov - "Iisraeli asundused okupeeritud Araabia territooriumidel (1967–2007)

****- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

Lisaks Iisraeli julgeolekujõudude süstemaatilisele vägivallale kannatavad palestiinlased ka asunike toime pandud koduvägivalla all. Agressiooniaktid on järgmised: saagi hävitamine, ründed karjakasvatajate ja põllumeeste vastu, varakahjustamine, jalakäijatele, sealhulgas lastele tahtlik otsasõitmine*, majade, mošeede, aedade, autode ründamine ja süütamine, eramaa töötlemine, tulirelvadega relvastatud inimeste ebaseaduslik sissetung eraomandisse, äärmusluse ja etnilise vaenu õhutamine jne. Sarnaseid juhtumeid toimub mitu korda päevas, sealhulgas saatjateks ka okupeeriv armee, mis kaitseb asunikke. Iisraeli inimõiguslaste sõnul on selliste rikkumiste korral umbes 7% süüdistusi.

Aastal 2018 registreeriti ÜRO-s (OCHA) 265 juhtumit, kus Iisraeli asunikud vigastasid või sandistasid palestiinlasi, aga rikkusid ka nende vara. Juhtumite hulka kuulub: 3 hukkunut, 115 haavatut, peaaegu 8 tuhat hävitatud puud ja 540 autot. Vägivald võrreldes 2017. aastaga kasvas 70%**.

Viimastest koletuist terrorirünnakutest tuleks mainida Palestiina perekonna põletamist Läänekaldal Duma külas. 31. juunil 2015 süütasid okupantidest tsiviilelanikud maja, mille tagajärjel hukkusid 18-kuune laps, tema isa ja ema ning ellu jäi 4-aastane poiss***.

Järgmine statistika näitab vägivalla taset ja iseloomu. 2018. aastal tapeti Jordani Läänekaldal „Palestiina-Iisraeli“ konflikti konteksti käigus 39 palestiinlast ja ainult 12 olid iisraellased, haavati vastavalt 6068 ja 87. Ajavahemikul 2008–2018 tapeti tuhat palestiinlast, haavata sai 48,3 tuhat, samal perioodil tapeti iisraellesi 84, vigastada sai 1641****.

*- Middle East Monitor - "Iisraeli asunik "rammis tahtlikult" autoga Palestiina lastesse"

(https://www.middleeastmonitor.com/20170811-israeli-settler-deliberately-rammed-car-into-palestinian-children)

**- OCHA oPt - "2018: More casualties and food insecurity, less funding for humanitarian aid"

(https://www.ochaopt.org/content/2018-more-casualties-and-food-insecurity-less-funding-humanitarian-aid)

***- ÜRO, Palestiina rahva võõrandamatute õiguste kasutamise komitee aruanne (http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=564051594)

****- OCHA oPt - "Data on casualties" (https://www.ochaopt.org/data/casualties)

„Mure on selles, et riigi poolt sanktsioneeritud maa haaramine, eelpostide tagasiulatuv legaliseerimine, Palestiina kodude ja hoonete lammutamine, palestiinlastele ehituslubade väljastamisest keeldumine, liikumis- ja elatusvahenditele juurdepääsu piirangud, asunike vägivald ja karistamatus viivad kõik koos Iisraeli kontrolli all olevates piirkondades sunniviisilise õhkkonna loomiseni, sundides palestiinlasi lahkuma C-tsooni ja Ida-Jeruusalemma teatavatest tsoonidest", - ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu*.

Palestiina okupatsiooni igapäevaelu kirjeldatakse eraldi peatükis, kuid siinkohal tuleb mainida tsiviilelanikest okupantide majandusterrorit, nimelt oliivipuude hävitamist ja saagi kahjustamist. Ma annan tõendi. Oliivid on Jordani Läänekaldal kõige levinum talutoode. Oliivisalud hõivavad 86 tuhat hektarit aga see on peaaegu pool kogu haritavast põllumajandusmaast ja umbes 10 miljonit puud. Oliivikasvatuse sektorist sõltub kuni 100 tuhande leibkonna** sissetulek.

                             Oliivid, hävitatud tsiviilelanikkonnast okupantide poolt

*- ECOSOC - "Economic and social repercussions of the Israeli occupation on the living conditions of the Palestinian people in the Occupied Palestinian Territory, including East

Jerusalem, and of the Arab population in the occupied Syrian Golan", A/72/90–E/2017/7 (https://unispal.un.org/DPA/DPR/unispal.nsf/0/A6BAAFBCB0A4A2098525813F005B1376)

**- OCHA oPt - "Olive harvest marked by access and protection concerns"

(https://www.ochaopt.org/content/olive-harvest-marked-access-and-protection-concerns)

Iisraellased süütavad ja saevad mootorsaagidega aedu, murravad täiskasvanud puudel oksi ning samuti rikuvad ja varastavad saaki, murravad noori oliivipuid ja seemikuid või tõmbavad neid juurtega välja. Püüdes palestiinlasi tugevasti vihastada, viiakse rünnakud läbi peamiselt saagikoristusele eelneval perioodil. Selliste kuritegude puhul ei algatata kriminaalasju praktiliselt kunagi. Alates 1967. aastast on hävitatud umbes 800 tuhat oliivipuud ja viimase kümne aasta jooksul üle 80 tuhande oliivipuu.

Rünnakud aedadele on süstemaatiline tegevus ja provokatsioon, neid viivad läbi Palestiina asulate lähedal asuvast illegaalsest asundustest pärit inimesed. Asunikud tegutsevad tõenäoliselt koordineeritult ja kooskõlastatult sõjaväega. Karistamatus ja mahitamine kannustavad agressorit ning palestiinlased saavad vaid kaotusi kanda ja hävingut kannatada. Kuid, kui keegi julgeb siiski sümmeetrilise vastuse anda, on see suurepärane põhjus karistavaks operatsiooniks või režiimi süvendamiseks.

                                                   Ida-Jeruusalemm

Pärast Ida-Jeruusalemma Iisraeli poolt okupeerimist Kuuepäevase sõja käigus 1967. aastal konfiskeeriti enam kui kolmandik territooriumist Iisraeli asunduste rajamiseks. Praegu elab Ida-Jeruusalemmas umbes 220 tuhat iisraellast ja 350 tuhat palestiinlast. Probleemi süvendab asjaolu, et erinevalt Jordani Läänekaldast asuvad Iisraeli kvartalid tihedalt asustatud Palestiina aladel või piirnevad nendega tihedalt, mis põhjustab pingeid ja agressiooni ilminguid. Enne sissetungi ja okupatsiooni oli selles linnaosas ainult mõnisada juuti.

Oslo lepingute alusel lükati Jeruusalemma teema edasi. Iisrael laiendab oma jurisdiktsiooni Ida-Jeruusalemmas 1967. aastast tänapäevani, annekteerides seda, mida ei tunnusta rahvusvaheline õigus ega ka paljud ÜRO resolutsioonid: Peaassamblee - nr 181, 29. november 1947, nr 72/15, 30. november. 2017, A /RES/ES-10/19, 21. detsember 2017, ÜRO Julgeolekunõukogu - 1967. aasta nr 242, 1968. aasta nr 252, nr 267, 1969. aasta 271, 1971. aasta nr 298, 1973. aasta nr 338. , 1979, nr 446, 1980, nr 465, 476, 478, 2016. aasta nr 2334.

Umbes 140 tuhat palestiinlast (40% Araabia elanikkonnast) elab kaheksas linnaosas, mis kuuluvad Jeruusalemma omavalitsuse alla (Iisrael kontrollib täielikult), kuid neid eraldab apartheidimüür Ida-Jeruusalemma teisest osast. Neis kvartalites puudub praktiliselt infrastruktuur ja turvaagentuurid (politsei, tuletõrjujad). Okupatsiooniseadustest lähtudes käib peaaegu kogu ehitus ebaseaduslikult ja iga maja võib igal ajal lammutada, omavalitsus praktiliselt ehituslube ei väljasta. Viimastel aastatel toimub umbes 80% Jeruusalemma uusehitusest apartheidi müüri taga asuvates piirkondades.

NGO Bimkom (valitsusväline organisatsioon) andmetel on 320 000 palestiinlase jaoks vaid 32 000 legaalset elamuüksust, kõik seetõttu, et Jeruusalemma omavalitsus on alates 1967. aastast väljastanud vaid 5000 ehitusluba. Selgub, et kolmandik palestiinlaste majadest Ida-Jeruusalemmas püstitati ilma režiimi loata ja okupatsioonivõimud võivad neid hävitada, seega ähvardab väljatõstmine enam kui 100 tuhat inimest*.

Okupatsiooni algusega hakkas režiim järgima linna füüsilise, majandusliku ja poliitilise eraldamise poliitikat ülejäänud Palestiinast, milles see saavutas suuri tulemusi. Ida-Jeruusalemma hõivamisstrateegia sarnaneb Jordani Läänekalda tegevusega, nimelt: annekteerimise, konfiskeerimise ja ehitiste hävitamisega, asundusliikumise suurenemisega (tuhanded elamuühikud aastas), ehituslubade kättesaamatus ja vara äravõtmine kohtuotsuste kaudu omandiõiguse alusel, mis nagu kuulusid 1948 aastani juutidele (palestiinlased ei tunnusta seda õigust), segregatsioon, Palestiina kogukonna jagamine kümneteks getodeks, diskrimineerimine, mõnitamine ja karistavad operatsioonid suunatud väljaajamisele, juriidiline ja õiguslik ebakindlus, majanduslik ja sotsiaalne lämmatamine. Viimase kohta piisab, kui öelda, et kogu Ida-Jeruusalemmas on ainult 5 laste mänguväljakut. Tulenevalt asjaolust, et meil on tegemist tihedalt asustatud linnaga, kasutab sissetungija rõhumiseks erimeetodeid. Nende hulgas on:

• Füüsilise ruumi vähendamine ja sotsiaal-kultuurilise maastiku kitsendamine (alates 2001. aastast on likvideeritud 24 kultuuriorganisatsiooni süüdistatuna suhetes Palestiina parteide ja Jordani Läänekalda võimudega)

• Diskrimineeriv ja rahvusvahelise õiguse nõuetele mittevastav territoriaalse planeerimise režiim (palestiinlaste kavandamisload ja eluasemetsoonid hõlmavad ainult 13% Ida-Jeruusalemmast, millest märkimisväärne osa on juba üles ehitatud).

• Praegust olukorda Ida-Jeruusalemma aladel väljaspool Apartheidi müüri võib iseloomustada süsteemse kriisina: sotsiaalne, majanduslik, hariduslik, meditsiiniline, infrastruktuurne ning sanitaar- ja epidemioloogiline (suured probleemid kanalisatsiooni äravoolus ja olmejäätmete kõrvaldamisel). Pealegi pole selles linnaosas praktiliselt Iisraeli korrakaitsjaid ja tuletõrjujaid (peaaegu kõik viidi pärast müüri ehitamist minema) aga Jordani Läänekaldal asuval Palestiina politseil pole õigust linnas töötada, mis tekitab julgeolekukriisi ja raskendab kriminogeenset olukorda.

*- ÜRO - "Iisraeli asundused okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas ja okupeeritud Süüria Golanidel, A /HRC/37/43 (http://undocs.org/ru/A/HRC/37/43)

Sellegipoolest maksavad palestiinlased kõik omavalitsuse maksud, mille kviitungeid nõuavad mis tahes külastusel Siseministeerium, Iisraeli riiklik kindlustusinstitutsioon ning teised riiklike ja kohalike omavalitsuste organisatsioonid. Kui palestiinlane ei esita maksude tasumist tõendavat dokumenti, siis võidakse temalt linna alalise elaniku (Jeruusalemma elaniku) staatus ära võtta, see tähendab Iisraeli tööturul töötamise õiguse ja muude võimaluste kaotamist. Jeruusalemma linnavalitsuse andmetel maksavad Ida-Jeruusalemmas tervikuna omavalitsusmaksu 83% Araabia elanikud.

Ida-Jeruusalemmas on vaesus palju suurem kui teistes Palestiina osades. Iisraeli sotsiaalkindlustusteenistuse andmetel (arvud langevad peaaegu kokku ÜRO andmetega) elab umbes 80% palestiinlastest allpool vaesuspiiri, Iisraeli elanikkonna vaesus on 25–28%.

Ida-Jeruusalemmas saavad palestiinlased reeglina "linna elaniku" staatuse ja neil on spetsiaalne isikutunnistus "Jeruusalemma ID-kaart", mida võib tõlkida kui "Jeruusalemma elaniku isikutunnistust" ("sinine kaart" ja Jordani Läänekaldal on "roheline kaart"). Umbes 250 tuhandel palestiinlasel on selline dokument olemas: see võimaldab neil vabalt reisida ja siseneda linna, töötada ja õppida Iisraelis, omandada seal kinnisvara, osta ravikindlustust, saada maksusoodustusi ja kasutada sotsiaalteenuseid*. Sinine isikutunnus pole võimaluste poolest siiski võrdne Iisraeli passiga, näiteks sellega on võimatu välismaale reisida, puudub hääleõigus jne.

Teoreetiliselt võib palestiinlane saada Iisraeli passi, kuid näiteks alates 2003. aastast on 15 000 taotlusest heaks kiidetud vähem kui 6000. Ja Iisraeli kodanikuks saada soovijaid pole nii palju. Sinine tunnistus tühistatakse mitmesugustel ettekäänetel, näiteks maksudest kõrvalehoidumisel või elades linnast väljas seitse või enam aastat. Nagu eespool mainitud, kutsuti alates 1967. aastast elaniku staatus tagasi 14,5 tuhandel inimesel. Üks palestiinlane ütles ajakirjale Human Rights Watch sellest, et okupatsiooni administratsioon keeldus väljastamast sünnitunnistusi tema viiele lapsele, kusjuures kõik olid sündinud Jeruusalemmas. Nii püüavad Iisraeli võimud saavutada "juutide enamuse" moodustamise eesmärki, algul tahtsid nad jõuda 70% iisraellasteni ja 30% palestiinlasteni, kuid muutsid siis eesmärgi 60/40-ks**.

*- UN Office for the Coordination of Humanitarian Affairs - "OPT: The humanitarian impact of the West Bank Barrier on Palestinian communities June 2007 update no. 7"

(https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/0DB4D7E319E2B74685257329006B6761-Full_Report.pdf)

**- Human Rights Watch - "Israel: Jerusalem Palestinians Stripped of Status"

(https://www.hrw.org/news/2017/08/08/israel-jerusalem-palestinians-stripped-status)

Nagu selgitab orientalist Nadezda Kevorkova, pole ühelgi palestiinlasel täisväärtuslikku passi, praeguse Palestiina autonoomia passiga on võimatu välismaale reisida ning tunnistus ise kehtib ainult koos Iisraeli isikutunnistusega (roheline kaart). Kuid ka sel juhul peate välisreisi jaoks saama "Iisraeli spetsiaalse punase passi" ja iga kord selleks loa hankima. On huvitav, et punase passiga* neid Liibanoni ei lubata. Palestiinlased püüavad tavaliselt Jordaania passi saada, kuid see antakse välja ainult viieks aastaks. Kartes sisemist destabiliseerumist, on Jordaania viimasel ajal hakanud erinevatel põhjustel oma passe tühistama.

Igasugune poliitiline tegevus linnas on keelatud, Palestiina populaarseimate parteide HAMAS ja FATAH esindused puuduvad. Läänekalda tavalised palestiinlased peavad saama sisenemisload, sama kehtib ka Palestiina autonoomse omavalitsuse kohta. Gaza sektori elanikud pääsevad Ida-Jeruusalemma ainult mõjuval põhjusel - ravile või islami pühapaikade külastamisel, kuid nende arv on väike.

Linna majanduse kohta on väga vähe teavet, kuna okupatsioonivõimud ei esita olulisi andmeid ja juurdepääs Palestiina statistikabüroole on väga problemaatiline. Ja üldiselt on keeruline kirjutada sellest, mida pole. ÜRO raport (ÜRO kaubanduse ja arengu konverents) pealkirjaga “Ida-Jeruusalemma majandus: järjepidev annekteerimine, isolatsioon ja lagunemine”** on vabalt kättesaadav, see sisaldab mõnda olulist näitajat, kuid selles on väga palju vett ja pealekauba pärineb dokument 2013. aastast ja kõik andmed on vananenud - enamik 2000. aasta ja vanemate kohta. Sellest hoolimata õnnestus leida Palestiina majanduspoliitika teadusuuringute instituudi värske aruanne 2017. aasta juulist***. Allpool on lühike ülevaade.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Iisrael suurendanud oma jõupingutusi, et isoleerida Ida-Jeruusalemm ülejäänud okupeeritud Palestiinast; linna füüsiline, demograafiline ja usuline olemus on kunstlikult muutumas. Ida-Jeruusalemma arengut takistavad kolm peamist tegurit:

*- Nadezda Kevorkova - "Iisrael ei hakka võtma passe nimega" Palestiina", kuna ta ei tunnista selle olemasolu" (https://realnoevremya.ru/articles/29138)

**- UNCTAD - "The Palestinian economy in East Jerusalem: enduring annexation, isolation and disintegration" (https://unctad.org/en/PublicationsLibrary/gdsapp2012d1_en.pdf)

***- Palestine Economic Policy Research Institute - "Executive Summary. Local Economic Development (LED) for the State of Palestine. Economic mapping of East Jerusalem"

(http://www.mas.ps/files/server/UNDP/Summary%20-%20East%20JerusalemEN.pdf)

- Annekteerimine. Linna majandus on muutunud Iisraeli seaduste ja palestiinlaste diskrimineerimise poliitika pantvangiks.

- Isolatsioon. Segregatsioonimüüri ja Iisraeli ebaseaduslike asunduste kaudu eraldatakse linn Palestiina sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust keskkonnast, liigne sõltuvus Iisraeli tööturust (peamine sissetulekuallikas, kuid palestiinlased saavad kaks korda vähem).

- Lagunemine. Sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste näitajate alandamine, majanduse killustamine.

Ida-Jeruusalemma SKP-sse panustab peamiselt kaubandus, kusjuures selles sektoris on suurim elanikkonna hõivatus. Pärast 1967. aasta okupatsiooni kannatas kõige rohkem turismiharu, aastatel 2009–2016 kaotas Jeruusalemma provints (linn ja ümbritsevad külad) 41% hotellidest. Diskrimineerivate tingimuste, piirangute ja kõrgete maksude tõttu pole Palestiina turismisektor konkurentsivõimeline ja inimesed eelistavad hotelle Lääne-Jeruusalemmas. Linnas pole tööstust, seal on mitu käsitöö tööstust: keraamika, tikkimine, peenmööbel, proteesid, kotid ja muud väikesed asjad. Jeruusalemma provintsi majanduslikult aktiivse (15-aastastest vanemad) töövõimega elanikkonna osakaal on 30%. Iisraelis ja Iisraeli ebaseaduslikes asundustes töötas 2015. aastal 33% palestiinlastest, 2011. aastal oli see 43%.

"Kõik see viib meid tagasi Jeruusalemma. Trump väidab, et selle linna tunnustamine Iisraeli pealinnana oli "samm, mille pidi juba ammu tegema, et aidata rahuprotsessi ja pikaajalise lepingu väljatöötamisel." Kuid üha selgemaks saab, et Trumpi otsusel on täpselt vastupidine mõju." - Richard Haass*, Välissuhete nõukogu juht.

Pärast Trumpi laastavat otsust tunnistada Jeruusalemm Iisraeli pealinnaks, agressioon ja demograafilised muutused linnas ainult intensiivistuvad. Ida-Jeruusalemmas aitab režiim vähendada araablaste arvu ja suurendada iisraellaste-okupantide arvu. Seda tehakse viiel peamisel viisil:

1). Isikutunnistuste andmisest keeldumiste ja küüditamiste arvu suurenemine.

2). Palestiina hoonete hävitamine mitmesugustel ettekäänetel ja nende asemele okupatsioonirajatiste ehitamine.

3). Palestiina hoonete bandiitlik hõivamine.

4). Okupatsioonirežiimi tugevdamine ja pingete tekitamine.

5). Palestiinlastele suunatud provokatsioonid ja repressioonid.

*- Richard Haass - “Trumpi loogika Jeruusalemmas ja selle tagajärjed” (https://www.project-syndicate.org/commentary/trump-jerusalem-recognition-flawed-assumptions-by-richard-n--haass-2017-12/russian?barrier=accesspaylog)

Samuti on üks okupandi taktika sundida põliselanikke jõulisele reageerimisele, mis kuulutatakse kohe "terrorismiks". Seejärel hävitatakse karistavatel ja röövellikel eesmärkidel nii "terroristide" endi kui ka nende perekondade majad. Vägivald sünnitab vägivalda ja kaotavad sellest ainult palestiinlased.

                         Olukord Ida-Jeruusalemmas 2018. aasta alguses*

2017. aasta detsembri lõpus arutati laialdaselt ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles lükati tagasi kõik otsused ja toimingud, mis "muudavad Jeruusalemma iseloomu ja staatust". Dokumendi vastuvõtmise poolt hääletas 128 riiki, vastu oli 9, erapooletuks jäi 35. Resolutsiooni ei toetanud Iisrael, USA, Guatemala, Honduras, Marshalli saared, Mikroneesia, Nauru, Palau ja Togo.

*- Ir Amim - "Greater Jerusalem 2018" (http://www.ir-amim.org.il/en/node/2153)

Teisisõnu, riigid, kus elab kokku 34 miljonit inimest (välja arvatud Iisrael ja USA), propageerisid Trumpi seadusevastasust. See tähendab, et maailm osutas Trumpi ja sionistide jaoks ühemõtteliselt Jeruusalemma "Iisraeli pealinnana" tunnustamise ebaseaduslikkuse. Kuid minu jaoks põhjustab see otsus siiski topeltreaktsiooni. Ühelt poolt püüdleb rahvusvaheline üldsus Õigluse poole, teiselt poolt - see on tühi jututuba. Alustades Iisraeli reeturlikust agressioonist oma naabrite vastu 1967. aastal, võttis Julgeolekunõukogu vastu enam kui kümme resolutsiooni, milles osutati okupatsiooni vastuvõetamatusele. Ja mis siis? Sionist sülitas kogu maailma peale, kuid karistusi pole mingisuguseid. Vastupidi, me näeme okupatsiooni kasvu, solvanguid ja ÜRO liikmemaksu tasumata jätmist. Vastusena ÜRO Julgeolekunõukogu 23. detsembri 2016. aasta resolutsioonile (nr 2334) nimetas Netanyahu Julgeolekunõukogu liikmeid "bandiitideks" ja pärast seda nimetas ÜRO-d "valede majaks". Sellist ülbust lubab ainult Iisraeli režiim. Tuletan korruptsioonis kahtlustatavale Netanyahule (teda kuulati üle rohkem, kui kümme korda) meelde, et Iisrael loodi 1947. aastal tänu ÜRO Peaassamblee resolutsioonile ja iga iisraellane peab austama ÜRO otsuseid.

Isegi kui ei võeta arvesse sõjakuritegusid, okupatsiooni, genotsiidi, apartheidi, perioodilisi karistusoperatsioone, agressiooni Süürias ja muid kuritegusid, samuti humanitaarõiguse süstemaatilist rikkumist, on Iisrael kogunud nii palju ÜRO hukkamõistvaid resolutsioone, et kerkib küsimus tema mõjutamisest või tegelikust karistamisest. Kas riigid sunnivad Iisraeli režiimi rahu saavutama? Ei. Sellist tühiasja nagu sanktsioonid okupeeritud Palestiina ja Süüria territooriumil tegutsevate ettevõtete vastu, seda isegi ei tehta. Aga Ameerika Ühendriikides võite Iisraeli boikoteerimise üleskutsetele kaotada oma avaliku positsiooni, töö või materiaalse toetuse. Selle põhjuseks on asjaolu, et ametlikult, mitte sisenedes ÜRO hierarhiasse, viibib Iisrael tegelikult Julgeolekunõukogus oma USA tihendi kaudu, seega saab ta endale lubada absoluutselt kõike ja kartmata reaalset karistust. Seetõttu ei toimu isolatsioone, ei näe me Palestiinas sanktsioone ja rahusobitajaid ning Iisrael pigem lahkub ise ÜRO-st kui et heidetakse välja.

Trump ja tema esindaja ÜRO-s Nicky Haley ähvardasid jätta resolutsiooni poolt hääletanud riigid ilma rahastamiseta, on võimalik, et mõnda neist ohtudest rakendatakse, näiteks kärbete alla võib sattuda Pakistan ja mõni teine Ameerika klientuur. Siin tegutseb USA täpselt nagu Iisrael - ülbed ähvardused, väljapressimine ja korruptsioon.

Ida-Jeruusalemma peamine probleem seisneb religioossel tasandil. Jeruusalemma niinimetatud vanalinn asub linna idaosa territooriumil - see on väike maalapike, mille pindala ei ületa ühte ruutkilomeetrit, kuhu on koondunud arvukalt ristiusu, islami ja judaismi pühakohti. Antud juhul jätame esimese välja ja räägime ainult moslemitest ja juudi sektantidest.

Templimägi asub vanalinnas, mis on moslemite jaoks tähtsuselt kolmas ja juutidele esimene püha paik. Templimäe territooriumil asuvad islami pühapaigad, Al-Aqsa mošee ja Kalju toomkirik ning juudi objekt - "Nutumüür" toimib Templimäe lääneseinana, just siia veavad iisraellased absoluutselt kõiki poliitikuid ja riigipäid, selleks et nad pigimütsides austust avaldaksid.

Juudi väljamõeldiste järgi asus iidsetel aegadel Templimäel Esimene ja seejärel Teine Jeruusalemma Tempel, millest viimase hävitasid väidetavalt aastal 70 m.a.j. roomlased. Niisiis, Nutumüür jäi pärast Teise Templi hävitamist terveks ja tulevikus peaks ilmuma Kolmas Tempel, muidugi tuleb selleks hävitada moslemite pühapaigad Al-Aqsa mošee ja Kalju toomkirik, millest juudi fanaatikud ja Iisraeli parempoolsed poliitikud avalikult kuulutavad, niisiis kõik. Ja siin jõuamegi lahendamatu usukonfliktini, mille võib võita ainult tugevaim.

Moosese Vana Testamendi seadus nõuab, et juudid tooksid ohverdusi, mida saab läbi viia ainult Jeruusalemma templis ja kuna see hävitati 2000 tuhat aastat tagasi, ei saa juudid ohverdusi tuua ja oleksid nagu oma "religiooni" kaotanud, seetõttu on kõik jõupingutused suunatud Kolmanda Templi ehitamisele. Juudi sekti juhtkond innustas oma järgijaid, et Kolmas Tempel "saadetakse taevast alla, kui Messias Maa peale tuleb"*. Huvitav, et kristluses nimetatakse seda "messiat" hoopis "antikristuseks" - ta ehitab Kolmanda Templi ning taasalustab seal ohverdusi ja teenistusi, mis on üks märk Kristuse teisest tulemisest.

Hakkate nüüd naerma, kuid Brasiilias on juba ehitatud Kolmanda Templi koopia, millele olid Iisraeli poliitikud ja rabid vastu. 31. juulil 2014 avati São Paulos niinimetatud "Saalomoni Tempel", mille omanik on sekt "Maailma Kiriku Jumalariik". Nad kulutasid ehitusele 300 miljonit dollarit, objekt sai sekti peamiseks pesapaigaks ja keskseks "templiks", mahutades 10 tuhat inimest. Avatseremoonial osalesid Brasiilia toonane president Dilma Rousseff, paljud erinevate tasandite ametnikud, alates kuberneridest kuni kohtunikeni, samuti ettevõtjad ja kuulsused. Ehkki selle sekti asutas 1977. aastal endine katoliiklane Edir Macedo, on hoone kujundatud judaismi vaimus, näiteks siseruumides ripub enam kui kümme tohutut menoraad (Judaismi iidne sümbol). Sellegipoolest süüdistatakse sekti järgijaid, keda on umbes 8 miljonit, juutide ja Judaismi tagakiusamises sageli selle pärast, et nad "tapsid Kristuse". Samuti on nad katoliiklaste, protestantide ja moslemite suhtes sallimatud. "Jumala riik" ise parasiteerib protestantismi ja selle evangelismi alamliigil.

*- Parlamendifraktsiooni "Egadut HaTorah" esimees rabi Menachem Eliezer Moses (https://rusk.ru/st.php?idar=43331)

Naastes islami pühakodade juurde ja lõpetades peatükiga, tuleb öelda, et Iisraeli okupatsioonirežiim blokeerib perioodiliselt juurdepääsu Al-Aqsa's palvetajatele ja juudid-fanaatikud tungivad regulaarselt mošeede territooriumidele. Nii tungis 2018. aasta septembris 160 iisraellasest rahvahulk Iisraeli politsei saatel Maghrib'i väravate kaudu Al-Aqsa mošeesse.

Pars Tudey teatel kehtestas okupatsioonirežiim 2015. aastal juutidele ametliku aja Al-Aqsa mošee külastamiseks. Algusest peale oli ajavahemik 7:30-10:00 ja 2016. aastal pikendati seda kella 11-ni. Lisaks on moslemitel keelatud juudi pühade ajal siseneda Al-Aqsa mošeesse. Pars Tudey’s on arvestatud, et kui need kokku panna, siis ei pääse Palestiina moslemid 200-l päeval aastas mošeesse. Samuti märgitakse, et iisraellased kehtestasid territoriaalsed piirangud. Kinnised ruumid Al-Aqsa mošee territooriumil jäävad moslemite pühadeks paikadeks aga kogu külgnevat hoonestuseta territooriumi peetakse "radikaalsete juutide" pühamuks - niimoodi konfiskeeritakse 60% Al-Aqsa mošee territooriumist.

„Kui võtta tähelepanu alla väljamõeldud müütidel põhinevad sionistide ehitusplaanid Al-Aqsa mošee territooriumil, juhul kui maailma üldsus jätkab vaikimist ja ignoreerib Iisraeli poolt kõigi rahvusvaheliste normide ja seaduste räiget rikkumist okupeeritud Palestiina territooriumil, siis lähitulevikus Al-Aqsa mošee hävitatakse täielikult uute väljamõeldud juudi "pühapaikade" ilmumise ettekäändel moslemite esimese kaaba südames "- Pars Tudey*.

*- Pars Today - "Uus sionistliku režiimi vandenõu Al-Aqsa mošee vastu"

(http://parstoday.com/et/news/middle_east-i52312)

       Peatükk 16. Iisraeli elanikkond ja okupeeritud territooriumid graafikutes

Nagu ajaleht Haaretz 2018. aasta mai lõpus teatas, keelas Iisraeli siseministeerium Uibast pärit “juudil” Kibitsa Jozefil rändeõiguse ja käskis ta kahe nädala jooksul riigist välja visata*. Olukord on ainulaadne ja võib olla pretsedent. Yosef on niinimetatud "abajudaia" esindaja - Uganda neeger-juudid, ta on esimene ja ainus Uganda juut, kes taotles seaduslikku naasmist. Praegu elab Jozef Iisraelis ja kui ta jätkab võitlust õiguse eest elada oma "ajaloolisel kodumaal", pöördub ta Ülemkohtusse.

Enne kui asuda kaasaegse Iisraeli elanikkonda moodustama, selgitan lühidalt, kes on "Uganda juudid". XIX sajandi kaheksakümnendatel võttis Uganda juht Semey Kakungulu vastu ristiusu lootuses, et uue usu aktsepteerimisel ja Briti sissetungijaid Uganda vallutamisel abistades saab temast suur kuningas. Need aga hülgasid kohaliku teenri ja koloniaalvõim moodustati võõrastest Briti saarlastest.

Jätkates „vaimseid otsinguid“, võtab Kakungulu omaks judaismi, lõikab end ümber ja asutab juudi sekti „Jumalasse uskuvate juutide kogukond" (Kibina Kya Bayudaya Absesiga Katonda). Adeptid sukeldusid kohalike hõimukultuste, kristluse ja judaismi ideoloogilisse segusse. 1920. aastal külastab sekti Euroopa juut keegi Jozef ja juhib neegrid judaismi tõelisele teele. Tänapäeval on Uganda juute üks kuni kaks tuhat.

Iisraeli elanikkonnast rääkides peame selgelt aru saama, et see on heterogeenne ja mõnikord on selle erinevad osad üksteise suhtes üsna antagonistlikud. Näiteks tapetud NSV Liidust (SRÜ) saabunud inimesed on neegrite ja põliselanike - araablaste - suhtes äärmiselt sallimatud. Sama kehtib judaismi usufanaatikute ja arvukate sektide kohta, keda tavaliselt nimetatakse "õigeusu juutideks". Vastupidi, "vanamehed" põlgavad suhteliselt hiljuti sinna elama asunud venekeelset osa ega pea neid "tõotatud maal" olemise väärilisteks.

Tema Majesteet Diskursus eirab Iisraeli ühiskonna lapilisust ja räägib reeglina ainult “juutidest”, kuid Iisraeli puhul ma usun, et sellest kollektiivsest määratlusest tuleb loobuda. Asi on selles, et "juudid" jagunevad paljudeks tinglikeks rahvasteks, kellest peamised on aškenazid, mizrahimid ja sefardid.

*- Judy Maltz - "Israel Rules Not to Recognize Ugandan Jewish Community"

(https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-exclusive-israel-rules-not-to-recognize-ugandan-jewish-community-1.6137079)

Enne Palestiinasse ajamist elasid need inimesed eraldi, igaüks oma piirkonnas (aškenazid - Ida- ja Kesk-Euroopas, mizrahimid - Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, sefardid - Pürenee poolsaarel), neil oli oma keel, kultuurilised iseärasused ja ainus asi, mis neid ühendas oli judaism , kuid ka siin on olulisi lahknevusi. Isegi täna on Iisraelis aškenazidel ja sefardidel kummalgi oma pearabi ning pearabinaat jaguneb võrdselt nende etno-religioossete rühmade vahel. Omaette probleem on "Vene juudid", kes on enamasti sekulariseeritud.

Tuleb märkida, et Iisraeli ühiskonna konstruktorid mõistsid heterogeensete elementide kokkujootmise keerukust ja ületasid selle keele ühtsustamise kaudu. Selle jaoks taaselustati ivriit ja Iisraeli saabudes peavad erinevad rahvad vaikimisi loobuma oma emakeelest kehtestatu kasuks. Niisiis kaotavad aškenazid jidiši, sefardid - ladino, Nõukogude/Venemaa aškenazid - vene keele. Näide: Venemaalt või Ukrainast pärit migrant räägib vene keelt ja õpib kuidagi ivriiti, kuid tema Iisraelis sündinud lapsed on täiesti ivritiseeritud ja oma vanemate keelt oskavad halvasti. Sama kehtib kultuuri, mentaliteedi, käitumisharjumuste ja muude tegurite kohta, mis määravad rahva sellisena, nagu nad on. Seega tuleks Iisraeli elanikkonnal keelduda oma etnilisest identiteedist ja see tuleb kindlaks määrata territoriaalse-tsiviilpõhimõtte kohaselt. Mitte juudid, mitte aškenazid, mitte sefardid, mitte mizrahimid, mitte neegrid, mitte "vene juudid", vaid iisraellased. Nagu näitame peatükis „ISIS ja Iisrael“, on Iisraeli elanikkond uimastava propaganda „tagasitulek“ ja inimeste küünilise ekspordi tulemus, mõnikord ka "juutideks" kuulutatud inimeste röövimised. Peamiselt asustati Iisrael NSVL/SRÜ, Poola, natsi-Saksamaa ja Austria, USA, Kanada, Maroko ja Etioopia* arvelt.

Eraldi teema on "juutide" rände hindamine Euroopast, eriti Poolast, enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Teise maailmasõja ajal ja sellele eelnenud päevil oleksid võinud väga paljud Poola aškenazid Palestiinasse kolida, samuti oleksid nad võinud naaberriikidesse välja sõita ja seejärel mõne aja pärast Iisraeli minna. Kuid see teema on tabu, mütologiseeritud ja andmed on peidetud või hävitatud. Arvatakse, et sõjaeelne juudi rahvaarv oli Poolas 3,3 miljonit (suurim kogukond Euroopas) ja pärast II maailmasõda vaid 380 tuhat - hiljem kolisid nad peaaegu kõik Iisraeli, 1946. aasta lõpuks oli neid jäänud umbes 100 tuhat. Seega on juutide Poolast Iisraeli/Palestiinasse migratsiooni minimaalne hinnang 400 tuhat, ehkki tegelikkuses võib see mitu korda suurem olla ja ajaloolased peaksid selle küsimusega tegelema.

*- Graafikute andmeallikad on näidatud aadressidel:

https://aftershock.news/?q=node/651566, https://aftershock.news/?q=node/656201,

http://isit.ucoz.org/news/2018-06-07-1827, http://isit.ucoz.org/news/2018-06-18-1838.

2018. aasta lõpuks elab Palestiina territooriumidel umbes 700 tuhat Iisraeli tsiviilisikut-okupanti. Iisraeli tegevust juudi elanikkonna ümberasustamiseks võib määratleda sõjakuriteona. Sõja ajal tsiviilelanike kaitse kohta sõlmitud Genfi konventsiooni artikli 49 kohaselt ei või okupatsioonivõim riigist osa oma tsiviilelanikkonnast välja viia ega ümber asustada.

Sionistlik režiim järgib Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma põlisrahvaste väljasurumist ja selle asendamist juutidega. Lisaks rõhuvad tsiviilokupandid Palestiina elanikkonda, vägivalla peamised vormid on: relvastatud rünnakud (sageli läbi viidud valve all või okupatsiooniarmee juuresolekul), tapmised, eramaa haaramine, ebaseaduslik sissetung, vara rikkumine - majade, autode, hoonete ja ehitiste, kivide pildumine, põllumajandusmaa hävitamine (oliivipuude massiline väljajuurimine ja viinamarjade rikkumine, süütamised), prügi ja jäätmete ebaseaduslik ladestamine, niisutusinfrastruktuuri kahjustamine ja lammutamine jne. Valdavas enamuses Palestiina kaebustest rikkujaid ei karistata*. Väikest video-kogumikku asunike kuritegudest saab vaadata Iisraeli inimõigusorganisatsiooni Betzel** veebisaidil.

                                          Jeruusalemma elanikkond 2016 a.

*- Zena Tahhan - "Israel's settlements: 50 years of land theft explained"

(https://interactive.aljazeera.com/aje/2017/50-years-illegal-settlements/index.html)

**- Btselem - "Video Topic: Settler Violence: Absence of Law Enforcement"

(https://www.btselem.org/video/search/103?page=0)

*- Iisraeli Lääne-Jeruusalemma okupeerimine ja Palestiina põliselanike väljaränne, andmed ei hõlma Ida-Jeruusalemma Palestiina elanikke.

**- Iisraeli Lääne-Jeruusalemma okupeerimine ja Palestiina põliselanike väljaränne, andmed hõlmavad kogu Jeruusalemma.

                                          Peatükk 17. Azariah’i juhtum

Hebroni linnas, mis asub Jordani Läänekaldal ründasid 24. märtsil 2016 kaks nugadega palestiinlast hambuni relvastatud Iisraeli sõdureid ja sõjaväelased avasid nende haavamiseks tule, mille tagajärjel said mõlemad raskelt haavata. Üks ründaja sureb peagi, teine - Abdel Fattah al-Sharif lamab liikumatult ja veritsedes sõidutee ääres. Sündmuskohal on mitu kiirabiautot, sõdurid kõnnivad rahulikult sureva mehe ümber, kuid meditsiinilist abi talle ei anna. Mõne aja pärast ilmub kohale üheksateistkümneaastane sõjaväearst, seersant Elior Azariah (meenutame tema kolleegi, Hebroni maniakki Baruch Goldsteini) ja tapab haavatud mehe mõne meetri kauguselt vintpüssist sihitud lasuga pähe. Kõik oleks läinud nii nagu tavaliselt, kuid palestiinlase tapmise filmis pealtnägija videosse ja postitas Internetti*.

Videokaadrid relvastamata palestiinlase hukkamisest Iisraeli okupeeriva armee sõduri poolt tabasid kogu maailma. Rahuajal ei näe te selliseid julmusi tsiviliseeritud maailmas kuskil. Kõmu ajakirjanduses sundis režiimi reageerima, Azariah arreteeriti ja algasid kohtulikud arutelud. Märgin, et tapja kinnipidamise tingimused olid kõik pehmed, Azariah lasti isegi koju, et perega Paasapüha** tähistada. Kas te kujutate seda normaalses riigis ette? Ah jaa, unustasin. Kuid, nagu Nof HaGalil'i linnapea Ilit Shimon Gapso meile selgitas: "Iisrael on esmalt juudi riik ja alles siis demokraatlik riik". Samuti seadis ta endale eesmärgi vähendada araablaste arvu linnas, seejuures ütles Gapso, et nii arvavad 95% teised linnapead, kuid ainult 5% otsustab sellest meediat teavitada. Rassistliku linnapea uhkus on Nof HaGalil'i araabia elanikkonna kasvu peatamine***. Aga tagasi teema juurde. Azariahi "vangistuse ajal" käivitus sionistlikus meedias tema kaitsekampaania, samuti korraldati miitinguid timuka toetuseks, sealhulgas ka rahutuste abil. Paljud iisraellased nimetavad mõrvarit kangelaseks ja Azariahi pärast muretsesid suured poliitikud, nendehulgas kaitseminister Lieberman. Huvitav, et Azariahil on "tihedad sidemed äärmusparempoolsete ringkondadega" või lihtsalt öeldes Iisraeli natsidega.

*- YouTube (RT vene keeles) - "Ekspert: relvastamata Palestiina tapmine IDF-i sõduri poolt on kooskõlas Iisraeli poliitikaga"

(https://www.youtube.com/watch?v=m3SFCsYEJ20)

**- Middle East Monitor - "Israeli soldier charged with manslaughter released"

(https://www.middleeastmonitor.com/20160422-israeli-soldier-charged-with-manslaughter-released)

***- YouTube (RT vene keeles) - "Iisraeli rassistlik linnapea püüab araablasi oma linnast välja saata” (https://www.youtube.com/watch?v=bb-ofBPHYN0)

Kohtuprotsessil süüdistati Azariahi tapmises, pole täiesti selge, kuidas see saavutati, sest Azariah ise ütles, et ta tappis kaitsetu palestiinlase tahtlikult, see on kuriteo videokaadrites ka selgelt nähtav. Advokaadid üritasid Azariahi tegevust õigustada väidetavalt ohvri kehal lõhkeaine kandmisega, kuid kohus lükkas selle väljamõeldise õigesti tagasi. Azariah ise ajas avalikku jama, kuulutades, et tulistamise ajal oli palestiinlane juba surnud, kuid tulistas samal ajal ohtu tundes.

"Sellegipoolest ütlesid kohtunikud, et Azariah tegutses tapmise kavatsusega, mitte seetõttu, et tundis end ohustatuna ...", kirjutab Haaretz*.

Selle artikli andmetel on maksimaalne karistus 20 aastat, prokuratuur taotles 3 kuni 5 aastat. Lõpuks mõistis kohus 2017. aasta veebruaris Azariahile 1,5-aastase vanglakaristuse (võttes arvesse eelvangistusse “vahistamist”, selgus, et see oli umbes 2,5 aastat) 12 kuulise katseajaga ning alandamist auastmelt reamehe staatusesse. Hiljem saavutas Azariah peastaabi ülemalt Gadi Eisenkotilt karistusaja lühendamise 14 kuuni. Kohtutele avaldati survet enne kohtuotsuse tegemist ja jätkati pärast seda. Netanyahu nõudis tapjale armu. Advokaadid andsid apellatsiooni ja mõni aeg enne apellatsioonikohtu otsust oli Azariah koduarestis, apellatsioon lükati tagasi ja 2017. aasta augusti alguses läks ta vanglasse karistust kandma**.

Kohus kuulutas kohtuotsuse välja. Protsess viidi lõpule. Jõudis kätte aeg armuandmisele. Azariah peab koju naasma, "- transpordi- ja luureminister Israel Katz***.

Azariahi kohtuotsus on naeruväärne, see on liiga pehme, isegi tapja advokaat tunnistas seda. Võimalik, et selles protsessis šantažeeriti või anti kohtunikele altkäemaksu, kuid igal juhul on selline olukord tsiviliseeritud demokraatlikus riigis kujuteldamatu. Varem kirjutasin ma Palestiina laste vastu mõistmatult julmadest karistustest: meenutan, et kivide viskamise eest ähvardab palestiinlast minimaalselt 4 aastat, maksimaalselt 20 aastat. Azariahi kohtuprotsess näitas kõigile, et Iisraeli kohtud on muutunud koletiseks, mõistes palestiinlaste tapjatele mõeldamatut leebust provotseerivad nad vägivalda. Samal ajal mõistetakse 16-aastasele Palestiina naisele 13,5 aastat kääridega rünnaku eest.

*- Gili Cohen - "Sentenced to 1.5 Years for Shooting Wounded Palestinian Attacker

(http://www.haaretz.com/israel-news/1.767137)

**- Haaretz - "'Hebron Shooter' Starts Prison Sentence for Manslaughter

(http://www.haaretz.com/israel-news/1.805892)

***- RIA Novosti - "Iisraelis mõisteti sõdur haavatud palestiinlase tapmises süüdi"

(https://ria.ru/world/20170221/1488491358.html)

"Oleme sügavalt nördinud leebe karistuse pärast, mis Tel Avivi sõjakohus määras Iisraeli sõdurile haavatud palestiinlase tapmise eest... See juhtum riskib usalduse õõnestamisega õigussüsteemi vastu ja tugevdab karistamatuse kultuuri," ütles ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Ravina Shamdasani*.

Kuulus ajakirjanik ja inimõiguslane Gideon Levy kirjutas Azariahi tegevust kommenteerides artikli pealkirjaga "Iisrael sünnib koletiseks"**. Levy kirjutab, et Iisraelis on moodustumas “uus rahvuslik identiteet” ning haavatud relvastamata palestiinlase tulistamine IDF-i sõduri poolt on sümptom, et Iisraeli ühiskonnas toimuvad protsessid on pöördumatud. Vähe sellest, ajakirjanik on kindel, et lähitulevikus ei suuda miski olukorda muuta.

Levy kritiseerib karmilt Iisraeli ühiskonda ja nimetab juute rahvaks, kes "kaotas oma moraalse kompassi". Inimõiguste aktivist usub, et mitte kõigil iisraellastel ei õnnestunud muutuda "koletisteks" ning need, kes näevad sõdur-timukas rahvuskangelast, pole veel enamus. Teisalt märgitakse selliste inimeste grupi arvu kiiret kasvu, kes arvavad, et "surm araablastele", kes on veendunud, et mittejuudid ei tohiks Iisraelis elada, kes peavad end valitud rahvaks, neid, kes on veendunud, et riikluse tagab jumalik lubadus, need, kes arvavad, et palestiinlastel pole mingeid õigusi ja need, kes on kindlad, et Iisraeli armee on maailmas kõige moraalsem.

"On mürgiseid seemneid, mille tärkamist ei saa vältida. On haavandeid, mida on võimatu peatada," võtab Levy kokku.

Azariahi juhtum tõstatati uuesti 2017. aasta novembri keskel, kui Iisraeli president Reuven Rivlin näitas üles vankumatust ja keeldus armu andmast. Nagu Haaretz*** teatas, vahetult enne Rivlini keeldumisotsust, palus Palestiina-vastaste vaadete poolest tuntud kaitseminister Lieberman oma alluvale täielikku armuandmist, sekkudes seeläbi presidendi asjadesse ja üritades teda survestada, mis on õigusriigis vastuvõetamatu ja mõeldamatu.

*- TASS - "ÜRO on nördinud pehme karistusega Iisraeli sõdurile, kes tappis palestiinlase" (http://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/4049358)

**- Gideon Levy - "Iisrael taassünnib koletiseks - ja keegi ei kavatse seda peatada"

(http://www.haaretz.com/opinion/.premium-1.712319)

***- Haaretz - "President Rivlin lükkab tagasi Hebroni laskur Elor Azariahi armuandmistaotluse"

(https://www.haaretz.com/israel-news/1.823678)

Pärast armuandmisest keeldumist ütles Lieberman, et kahetseb presidendi tegevust. Ta nimetas karistajat "silmapaistvaks sõduriks" ja julmalt mõrvatud palestiinlast miskipärast "terroristiks", ehkki Iisraeli armee asub Hebronis ebaseaduslikult ja ta on okupeerija staatuses.

2018. aasta märtsis teatas armeekomisjon, et Azariah saab vabadusse pärast seda, kui ta on ainult kaks kolmandikku karistusajast ära kandnud, seega veetis ta vanglas vaid 9 kuud (va vahistamine). Kuid see pole veel kogu komöödia. Azariah pidi vanglast välja saama 10. mail, kuid ta palus end kaks päeva varem vabastada, et pidutseda oma venna Adiri pulmas, mis oli kavas 9. mail. Selle tulemusel taotlus rahuldati ja Azariah vabastati 8. mail.

Sel juhul peab mõistma, mis see Hebron on. Hebron on iidne kaananlaste linn, mille vallutasid umbes 13. sajandil eKr. sisserännanud juudi hõimud. Sellest ajast alates käis ta korduvalt käest kätte, kuid lõpuks suudeti juudid välja suruda alles eelmise sajandi alguses. Täna on Hebron Iisraeli okupatsiooni all ja vastavalt 1997. aasta Hebroni kokkuleppele jaguneb see kaheks osaks - H1 ja H2. H1 on umbes 80% Hebroni territooriumist, kus elab umbes 130 tuhat palestiinlast. H2-s elab 30 000 palestiinlast ja umbes 700 juuti. Selle varem dessanditud iisraellaste rühmituse kaitsmise ettekäändel hoiab Iisrael selles sektoris suurt sõjalist kontingenti, luues sellega pingekolde.

"Kohtumisel Hebroni juudi asula juhtkonnaga ning Juuda ja Samaaria juudiasunduste nõukogu juhiga lubas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu jätkata juudiehitamist selles kõigi juutide jaoks iidses ja pühas linnas," Kanal 9*.

Tsoon H2 on jaotatud kontrollpunkti ja okastraataedadega, iisraellased ja palestiinlased elavad eraldi, mõnikord eraldab neid vaid mõni meeter. Üldjuhul pooldavad juudi asunikud äärmuslikke vaateid ja hakkavad sageli vägivalla algatajateks või provokaatoriteks. Sissetungijate käitumist Hebronis on hästi näidatud dokumentaalfilmis "See on minu maa... Hebron" (This is My Land... Hebron).

"Hebron kehastab apartheidi, kolonialismi ja rõhumise halvimaid jooni," ütles ÜRO palestiinlaste õiguste ekspert Richard Falk**.

*- Kanal 9 - "Netanyahu lubas jätkata Hebronis juudiehitust"

(http://9tv.co.il/news/2017/11/15/250438.html)

**- ÜRO uudised - "ÜRO eriraportöör nõuab Iisraeli asunike väljatõstmist Palestiina kodust" (https://news.un.org/en/story/2014/04/1241301)

Iisraeli kohaloleku Hebronis on rahvusvaheline üldsus ja ÜRO tunnistanud ebaseaduslikuks. Seega on raske pidada tapetud palestiinlasi terroristideks, pigem on tegemist rahva vabadusvõitluse kangelastega, kes läksid ennastsalgavalt paljaste kätega sissetungija ja agressori vastu.

                                                               *****

"Olulise osa Palestiina riigi elanikkonnast moodustavad erivajadustega inimesed. See on seotud Iisraeli okupatsioonivõimude meelevaldsuse ja vägivallaga palestiinlaste vastu. Pärast teise populaarse intifada algust 1987. aastal* kasvas okupatsioonivõimude poolt Palestiina elanike vastu liigse jõu kasutamise tõttu järsult puuetega inimeste arv. Iisrael kasutas lahingu-- ja kummikuule ning alustas "luumurdmise" poliitikat. Selle tagajärjel sai invaliidiks umbes 10 000 noort inimest. Palestiinas on kokku 113 000 invaliidi, seejuures Läänekaldal 75 000 (umbes 2,7% elanikkonnast) ja Gaza sektoris 38 000 (umbes 2,5%). Kõige tavalisem puude liik on võimetus ilma kõrvalise abita ringi liikuda: umbes 49% -l erivajadustega inimestest on liikumisega raskusi. Iisraeli relvajõudude rünnakud on suurendanud märkimisväärselt füüsiliste puuetega inimeste arvu, kes on kaotanud käed või jalad või on selgroo vigastuste tõttu halvatud. Mõnda on tabanud valjude plahvatuste tõttu kurtus, teistel on psühholoogiliste häirete tagajärjel raskusi kõne- ja keele arenguga, "WHO**.

*- Esimeses Intifadas (1987-1993) tappis Iisraeli sõjavägi 1,6 tuhat palestiinlast (250 last), üle 130 tuhande vigastati erineva raskusastmega, lammutati 2,5 tuhat maja, hävitati 185 tuhat farmipuud, Iisrael kaotas umbes 200 inimest. Teine Intifada (2000-2008): araablaste kaotus - 5 tuhat tapetut (955 last), juudid - 1,2 tuhat (123 last). Oktoobrist 2015 kuni juulini 2017 (nn Intifada noad) tapsid Iisraeli okupatsioonijõud 327 palestiinlast, sealhulgas 91 last, kõige noorem oli kolme kuune, 4 tuhat sai haavata, Iisrael kaotas 36 inimest.

**- Maailma Terviseorganisatsioon, A69 /INF./6

          Peatükk 18. Iisrael varastab Palestiinast, Süüriast ja Jordaaniast vett

Iisraeli majanduslik edu põhineb peamiselt naaberriikidest ja Palestiina põlisrahvalt võetud veel. Süüria Golani kõrgendike okupeerimine ja vee ärajuhtimine Jordani jõest tagab vähemalt 50% Iisraeli praegusest veevajadusest. Nagu varem märgitud, sai just veevarustuse küsimus Iisraeli agressiooni üheks peamiseks põhjustajaks, mida nimetatakse Kuuepäevaseks sõjaks.

Pärast Kuuepäevases sõjas Süürialt Golani vallutamist muutis Iisrael strateegiliselt tähtsa Kinnereti järve oma siseveekoguks ja jättis Süüria rahva olulisimast veeallikast ilma. Täna on Golanidel alustatud ebaseadusliku asustamise, põllumajanduse ja tööstusega, kus tegutsevad kümned väikesed tehased. Näiteks toodetakse umbes veerand Iisraeli veine Golani arvelt ning seal kasvatatakse ka puu- ja köögivilju, millest üle poole eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse ja mujale.

„Alates 1967. aastast on Iisrael jätkanud Süüria Golani kõrgendike okupeerimist, hoolimata ÜRO eri organite arvukatest resolutsioonidest, sealhulgas Julgeolekunõukogu resolutsioonist 497 (1981), milles Nõukogu otsustas, et Iisraeli otsus kehtestada okupeeritud Süüria Golani kõrgendikel omad seadused, jurisdiktsioon ja juhtimine on kehtetud ja sellel puudub seaduslik jõud ning kutsus Iisraeli üles loobuma asustuste loomisest ja okupeeritud territooriumil elanike demograafilise koosseisu muutmisest. Seda enam, et 2014 aastaks elas seal 33 asunduses umbes 21 000 Iisraeli asunikku ja 6 külas 20 000 Süüria kodanikku," ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu*.

Iisrael kiitis 2016. aasta oktoobris heaks 1600 uue maja ehitamise Katzrin’i** ebaseaduslikku asundusse, mis on tuntud oma suhteliselt võimsa tööstuspiirkonna ja turismitööstuse poolest. Seejuures on poliitika süürlaste suhtes sama nagu Jordani Läänekaldal asuvate palestiinlastegi suhtes. 2016. aasta septembris lammutas okupatsioonirežiim majad sel põhjusel, et need olid väidetavalt ilma loata ehitatud. Plaaniga sundvõõrandada 20 tuhande aakri suurune põllumajandusmaa.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /70/82 - E /2015/13

(http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=558924574)

**- OHCHR - "Iisraeli asundused okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ja okupeeritud Süüria Golanis, A /HRC/34/39"

(http://undocs.org/ru/A/HRC/34/39)

Iisraeli asunikele tagatakse Golani piirkonnas kõige soodsamad tingimused, samas kui süürlased kannatavad veetarbimise piirangute all. Süüria põllumeestele eraldatakse kanalites vaid 200 kuupmeetrit vett, ehkki minimaalne kogus oleks 600 kuupmeetrit. Süürlased saavad vaid veerandi sellest, mis on asunikele eraldatud. Lisaks vähendab Iisrael põua korral põlisrahvaste veevarustuse norme veelgi. Nagu ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2015. aasta mais teatas, hoolimata asjaolust, et juudi asundused Golanidel ei kannata veepuuduse all, on Iisraeli võimud teatanud Süüria põllumeestele, et nende veevarustust vähendatakse 50%. Režiim varastab lisaks veele ka teisi loodusvarasid - naftat ja gaasi. 2013. aasta alguses andis Iisrael Ameerika ettevõttele Gene Energy litsentsi süsivesinike luureks 153 ruutmiili suurusel alal Golanide lõunaosas.

Lisaks Süüriale on Iisraelil konflikt ka Jordaaniaga, kus süüdistatakse juute Jordaania vete väljapumpamises. Sellised toimingud on Iisraeli-Jordaania rahulepinguga vastuolus. 2012. aastal jõudis asi peaaegu kohtusse*. Jordaania talunikud ütlesid, et iisraellased pumbavad vett põllumaade niisutamiseks Läänekalda okupeeritud Palestiina maadel. Jordaania talupidajate liidu esimees Adnana Haddam ütles, et asunikud vedasid Jordanisse 10-tollised torud ja suunasid need põlde niisutama. Iisrael laseb kanalisatsiooni veed Jordani lõunaossa, seda saastades. Samuti jätsid Iisraeli okupatsioonivõimud palestiinlased jõele juurdepääsust ilma.

Palestiina Hüdroloogide Assotsiatsiooni direktor Abur Rahman arvab, et Iisrael varastab enam kui 80% Palestiina veest. IMEMO RAN'i juhtivteadur, politoloogia doktor Natalja Rogožina sõnul on** alates 1967. aastast palestiinlaste veevarud Iisraeli režiimi kontrolli all. Veevarustus on normeeritud ja kaevude puurimine on reglementeeritud. Mõnikord ei luba Iisraeli sõjavägi palestiinlastel isegi vihmavett koguda. Amnesty International eksperdi Donatella Rovera sõnul kulutavad Palestiina pered mõnes piirkonnas imporditud veele kuni kolmandiku sissetulekust***.

*- Kanal 9 - "Jordaanlaste vee laim: Iisrael varastab asunikele Jordaania vett"

(http://9tv.co.il/news/2012/08/31/133944.html)

**- Iisraeli veepoliitika Palestiina suhtes (https://en.journal-neo.org/2014/06/29/vodnaya-politika-izrailya-v-otnoshenii-palestiny)

***- Russia.ru - "Iisraeli süüdistatakse palestiinlaste joogivee varastamises"

(http://tv.russiaru.net/video/news_7189)

"Palestiina veeressursside ametil pole õigust uusi puurkaeve puurida ja uusi veeallikaid välja arendada. Läänekaldal asuva Palestiina elanikkonna jaoks vastu võetud veetarbimise normid on 66 liitrit inimese kohta (umbes 24 kuupmeetrit aastas), mis võrdub vaid 2/3 Maailma Terviseorganisatsiooni kehtestatud miinimumkogusest. Võrdluseks on see näitaja enamikus Iisraeli linnades 3,5 korda suurem," ütles Natalja Rogožina.

ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi raporti kohaselt ammutab Iisrael Jordani Läänekaldalt vett, mis ületab Oslo lepingutes täpsustatud mahu, seejuures konfiskeeritakse 82% Palestiina põhjaveest, see vesi saabub Iisraeli ja okupatsiooni asundustesse, samal ajal kui palestiinlased impordivad Iisraelist üle 50% veest. 2009. aastal märkis Maailmapank, et ainult 35% Palestiina niisutatavast maast on niisutatud, mis läheb majandusele maksma 110 tuhat töökohta ja 10% SKPst. Põllumajandus kannatab veepuuduse tõttu ja paljud keelduvad maa harimisest*.

ÜRO MSN (Majsandus- ja Sotsiaalnõukogu) andmetel on Gaza sektoris keskmine veetarbimine 79 liitrit inimese kohta ööpäevas, mis on tublisti alla WHO soovitatud 100 liitri taset. 2016. aasta suvel tarbisid Läänekaldal palestiinlased keskmiselt 73 liitrit päevas ja iisraellased mitu korda rohkem. Umbes 620 tuhandel palestiinlasel (13%) puudub juurdepääs kraaniveele või saavad seda kord nädalas või harvemini, neist 150 tuhat elab C-tsoonis, mille eest vastutab Iisrael**. Mõnes piirkonnas ei ole veetarbimine suurem kui 20 liitrit inimese kohta. Palestiinlased ütlevad, et Iisraeli okupatsioonivalitsus varastab neilt vett ja müüb seda siis ülespuhutud hinnaga.

Kõige suuremas hädas on Hebroni linn, kus üks palestiinlane tarbib pika aja jooksul keskmiselt umbes 10 liitrit vett päevas. Esmajärjekorras on see okupatsioonivõimude tegevuse tulemus. Palestiinlastel lihtsalt ei lubata kaeve kaevata aga vett ei tarnita piisavalt. Hebronist ida pool hävitasid okupandid neli suurt basseini vee kogumiseks, mille tagajärjel kandsid põllumehed suuri kaotusi***.

*- UNCTAD - "Report on UNCTAD assistance to the Palestinian people: Developments in the

economy of the Occupied Palestinian Territory", TD/B/63/3

(https://www.un.org/unispal/wp-content/uploads/2017/10/TDB633.pdf)

**- ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - A /72/90 - E /2017/71

(https://undocs.org/A/72/90)

***- Sawsan Ramahi - "Israel is stealing Palestinian and Arab water"

(https://www.middleeastmonitor.com/20140511-israel-is-stealing-palestinian-and-arab-water)

Mõnikord lammutab Iisrael "ebaseaduslikke" veejuhtmeid. Samal ajal kutsub keegi rabi Shlomo Malmet Iisraeli kodanikke üles mürgitama palestiinlaste linnadesse ja küladesse sisenevat vett*.

Analüütik Savsan Ramahi järeldab, et Iisraeli režiim jätkab kontrolli tugevdamist Palestiina veevarude üle. Lisan, et veeprobleeme saab kasutada läbirääkimistel kaubitsemiseks ja veetarbimise piiramist saab hõlpsalt muuta karistusmeetmeks või majanduse ja Palestiina territooriumi killukeste arengu pidurdamise vahendiks.

                             Peatükk 19. Ajaloo suurim koonduslaager

Gaza sektor on inimkonna ajaloo suurim koonduslaager ja selle peamised ülevaatajad on need, kes iga nurga taga kisavad natside laagrites talutud kannatuste üle. Usutakse, et endised "ohvrid" võtsid edukalt kasutusele natsi-Saksamaa meetodid ja muutusid mõnuga timukateks.

"Pikaajaline Iisraeli piiramine ja mereväe blokaad eraldavad Gaza sektorit välismaailmast ja süvendavad probleeme. Gaza tingimused on vabaõhuvangla - kollektiivsed karistused suurendavad Iisraeli pikaajalise okupatsiooni tõttu meeleheidet ja pettumust," ütles sultan Barakat, Firas Masri, Brookings Institution**.

"Gaza muutub üha enam koonduslaagri sarnaseks... Iisraellased ja palestiinlased on sama maa lapsed. Süü lasub mõlemal poolel. Ja nagu alati, maksab kõige eest relvastamata elanikkond," ütles paavsti justiits- ja rahunõukogu esimees kardinal Renato Rafaele Martino***.

"Me ei saa nimetada gazzamite käitamist Gaza terrorirünnakuteks sel lihtsal põhjusel, et Gaza on koonduslaager... see on inimkonna ajaloo suurim koonduslaager," - Venemaa islamikomitee esimees, filosoof Heydar Cemal (1947 – 2016)****.

"Kõik teavad, et me ei lahenda Lähis-Ida rahuprotsessi probleemi, kui Gazas on tohutu vabaõhuvangla... Olukord Gazas nõuab muutusi. Humanitaarkaubad ja inimesed peavad minema mõlemas suunas. Gaza ei saa ega tohiks jääda vangilaagriks.", - Briti peaminister David Cameron*****.

*- YouTube (RT vene keeles) - "Iisraeli ettevõte on sulgenud vee küladesse Palestiinast põhjas "(https://www.youtube.com/watch?v=t_G1E1Z8wiI)

**- Brookings - "Still in ruins: Reviving the stalled reconstruction of Gaza"

(https://www.brookings.edu/research/reviving-the-stalled-reconstruction-of-gaza)

***- Эхо Москвы - "Gaza sektor meenutab koonduslaagrit. Rünnak Vatikani poolt šokeeris Iisraeli" (http://echo.msk.ru/inopress/564883-echo.html?=full)

****- Russia.ru - "Otseülekanne. Jemal VS Shamir" (http://tv.russiaru.net/video/online_166)

*****- Nicholas Watt, Harriet Sherwood - "David Cameron: Israeli blockade has turned Gaza Strip into a 'prison camp'"

(www.theguardian.com/politics/2010/jul/27/david-cameron-gaza-prison-camp)

"Iisrael nimetab neid terroristideks (näit. HAMAS), kuid ta tegutseb Gaza sektori koonduslaagris kohtuniku, kaasistuja ja timukana," - endine Suurbritannia asepeaminister lord John Prescott*.

“Lubage mul otse öelda: Gaza on tohutu koonduslaager,” ütles kuulus Iisraeli ajakirjanik Amira Hass**.

Gaza sektor oli vastavalt Esimese Araabia-Iisraeli sõja tulemustele ülejäänud Palestiinast (vastavalt ÜRO plaanile) ära lõigatud, mille lõppedes 1949. aastal oli see kuni 1967. aastani Egiptuse kontrolli all, mil Iisrael käivitas Kuuepäevase sõja, sellest ajast kuni tänapäevani on see sektor Iisraeli okupatsiooni all.

Iisrael peatas 2005. aastal ühepoolselt Gazas asundustegevuse, elanikkonna ja armee väljaviimine lubab propagandistidel öelda, et väidetavalt pole sektor okupeeritud territoorium, aga tegemist on jultunud manipuleerimisega ja sedasi mõtlemine on väga ohtlik väärarusaam. Iisraeli režiimi säilitatud kontrolli tase on niivõrd suur, et see lubab meil õigustatult rääkida otsesest sõjalisest okupatsioonist. ÜRO ja isegi Rahvusvaheline Kriminaalkohus räägivad okupatsioonist***. Iisraeli juhtiva Riikliku Julgeoleku Uuringute Instituudi juht Amos Yadlin nõustub rahvusvahelise õigusalase hinnanguga, märkides, et Gazast lahkumine on “õige strateegiline otsus”, ning tunnistab enklaavi hõivamist Iisraeli poolt****.

Propaganda kujutab Gazast väljumist ilma igasuguste eeltingimusteta, kuid see pole nii. Minu veendumusel lahkusid iisraellased enklaavist neljal peamisel põhjusel: ressursside, eriti vee, puudus, keeruline humanitaarolukord, väga suur asustus- ja hoonestustihedus ning raskused tsiviilisikutest okupantide turvalisuse tagamisel. Lihtsamalt öeldes pole Gazas midagi hõivata ja okupeerida.

*- Daily Mail - "John Prescott accused of 'trivialising the Holocaust' after comparing the Gaza Strip to a concentration camp"

(http://www.dailymail.co.uk/news/article-2711447/John-Prescott-accused-trivialising-Holocaust-comparing-Gaza-strip-concentration-camp.html)

**- Informed Comment - "Amira Hass: Let me be blunt: Gaza is a Huge Concentration Camp”

(https://www.juancole.com/2015/07/amira-blunt-concentration.html)

***- International Criminal Court - "Report on Preliminary Examination Activities 2016"

(https://www.icc-cpi.int/iccdocs/otp/161114-otp-rep-PE_ENG.pdf)

****- Amos Yadlin, Gilead Sher - "The Disengagement, Twelve Years On: Implications, Lessons, and an Eye toward the Future"

(http://www.inss.org.il/publication/disengagement-twelve-years-implications-lessons-eye-toward-future)

On olemas näide Ida-Jeruusalemmast, kuid sel juhul pole mäng küünalt väärt: Jeruusalemm on püha koht aga sektor on tükk maad, kus on äärmiselt vaenulik asustus. Samuti võime välja tuua viienda põhjuse - kui Iisraeli elanikkond jääks Gaza sektorisse, seaks karistavate operatsioonide läbiviimine ohtu asunike elu.

2018. aasta lõpus oli enklaavi elanikkond 1,961 miljonit*, neist umbes 600 tuhat elab kaheksas põgenikelaagris, millest suurimad on Rafah - 120,5 tuhat ja Jabaliya - 119,5 tuhat**. Kaks kolmandikku enklaavi elanikest on põgenikud (järeltulijad), kes saadeti Iisraeli agressioonisõja ajal ja väljapressimise poliitika tagajärjel kodumaalt välja. Pindalalt on Gaza 365 km², asustustihedusega 5,3 tuhat inimest km² kohta - 3. koht Monaco (18,7) ja Singapuri (7,8) järel. ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel elab 43% pagulastest laagrites, mille keskmine asustustihedus on peaaegu 40 tuhat inimest km² kohta***.

Gaza sektor on alates 2007. aastast elanud rängas blokaadis. Selle põhjuseks on eelkõige poliitilise partei HAMAS võimuletulek Palestiinas, mille Iisrael ja USA on terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud. Jaanuaris 2006 võidab HAMAS**** enesekindlalt Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimised, mis võimaldab moodustada Ismail Haniyehi juhitud valitsuse, kuna sel ajal ei tunnustanud HAMAS'i poliitiline doktriin Iisraeli, siis uus reaalsus kutsus esile Tel Avivi ja Washingtoni terava protesti, ning samuti ka tõsise ohu Palestiina autonoomiale antava rahvusvahelise abi kriitiliseks vähendamiseks. Valitsuse juhina vaatas Haniyeh üle suhete muutmise Iisraeliga, Palestiina rahva õiguste kaitsmise, Palestiina riigi loomise 1967. aasta piirides pealinnaga Jeruusalemmas ning keeldus tunnustamast Iisraeli ja Palestiina autonoomia vahel sõlmitud mõningaid kokkuleppeid, mis ei vastanud palestiinlaste huvidele.

*- Middle East Monitor - "More than 13 million Palestinians in the world by end of 2018"

(https://www.middleeastmonitor.com/20190101-more-than-13-million-palestinians-in-the-world-by-end-of-2018)

**- UNRWA - "Where we work. Gaza Strip" (https://www.unrwa.org/where-we-work/gaza-strip)

***- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71 (https://undocs.org/ru/A/72/90)

****- Sel ajal kuulusid Palestiina seadusandlikku nõukogusse (Palestiina parlament) Jordani Läänekalda ja Gaza sektori esindajad. HAMAS võitis valimistel 74 kohta, FATAH 45 kohta ja teised parteid 13 kohta. Võib-olla olid FATAH'i partei lüüasaamise peamised põhjused korruptsioon selle ridades ja suutmatus võidelda palestiinlaste õiguste eest.

26. veebruaril 2006. aastal Washingtonis antud intervjuus andis Haniyeh mõista, et Iisrael on täielikult lõpetanud Oslo kokkulepete täitmise ja rikub neid jämedalt, kuid HAMAS saaks Iisraeli eksistentsiõiguse osas "õigesti reageerida", kui see tunnustab Palestiina riiki 1967. aasta piirides , vabastab vangid ja tunnistab Palestiina pagulaste õigust naasta Iisraeli.

"Oslo lepingus öeldakse, et Palestiina riik pidi olema loodud aastaks 1999. Aga kus on Palestiina riik? Kas Oslo kokkulepped andsid Iisraelile õiguse taasokupeerida Jordani Läänekallas, ehitada müür ja laiendada asundusi, judaiseerida Jeruusalemm ja teha see täielikult juudilikuks? "Kas Iisraelil oli õigus rikkuda Gaza sadama ja lennujaama tööd? Kas Oslo kokkulepped andsid Iisraelile õiguse Gaza piiramiseks ja maksutulude maksmise lõpetamiseks Palestiina administratsioonile?", - vastas Haniyeh Oslo kokkulepete järgimises Ameerika ajakirjanikule.*

Kui HAMAS oli Palestiina autonoomias võimu juures, seisid Iisrael ja USA silmitsi keeruka probleemiga, nagu kunagi Suurbritanniagi. Meenutan teile, et juudi terroristliku organisatsiooni Lehi pealik Yitzhak Shamir oli isegi Iisraeli valitsuse juhina Briti terroristide nimekirjas. Püüdes olukorda kuidagi leevendada, esitati Palestiina uuele valitsusele ebamääraseid ja segaseid nõudmisi, mida FATAH'i ebapopulaarne juht, Palestiina rahvusvalitsuse president Mahmoud Abbas reetlikult toetas.

1. Tunnustada Iisraeli.

2. Tunnustada Iisraeliga sõlmitud lepinguid.

3. Mõista hukka vägivald ja desarmeeruda.

Lihtsamalt öeldes tegid HAMAS ja Haniyeh ettepaneku loobuda vastuhakust okupatsioonile ja võtta Iisraelile lojaalne positsioon, ilma igasuguse arutluseta keerukates küsimustes juudi riigi tunnustamise ja siiamaani mitteloodud Palestiina riigi üle.

Poliitiline kriis, mille põhjustas parteidevaheline vastasseis ja väliste osalejate surve, viisid traagiliste sündmuste ahelani, kus oluliseks lüliks oli 2016. aasta detsembris Gazas toimunud Haniyeh'i elu kallale kippumine Egiptuse piiri ületamisel. Haniyeh ei saanud kannatada, kuid tema poeg sai haavata ja üks valvur tapeti, tulistamise käigus sai haavata umbes 30 inimest.

*- InoPressa.ru - "Ismail Haniyeh: me ei taha juute merre ajada"

(https://www.inopressa.ru/article/26Feb2006/wp/ismail.html)

HAMAS süüdistas atendaadikatses Abbasi turvateenistust, kuid Iisraeli salateenistuste kavandatud provokatsiooni versiooni, mis oli suunatud Palestiina sisemise sõja puhkemisele, ei avalikustatud. Pärast ägedat võimuvõitlust ja kokkupõrkeid HAMAS'i ja FATAH'i sõjaväeüksuste vahel, milles hukkus sadu inimesi, saatis Abbas 14. juunil 2007 valitsuse laiali ja seadis sisse erakorralise seisukorra. Nii jagunes suve keskpaigaks Palestiina kaheks poliitiliseks enklaaviks - FATAH ja Abbas hakkasid kontrollima Jordani Läänekallast ning Gaza sektoris läks võim täielikult HAMAS'ile.

Lõpetades lühikese ülevaate Palestiina tsiviilkonfliktidest on vaja mõista, et Iisraeli-USA paarike mängis nõrga juhi Abbasi poolel aga rahva poolt valitud partei HAMAS kaotas mõju Läänekaldal ja oli sunnitud piirduma Gazaga. Suures meedias nimetatakse Gaza sektori sündmusi 2007. aasta suvel "riigipöördeks" või "HAMAS'i terroristliku organisatsiooni võimuhaaramiseks Gaza sektoris", kuid see on manipuleerimise äärel olev lihtsustatud arusaam. Sama edukalt võib Abbas'i ja FATAH'i süüdistada võimu usurpeerimises. Kuid jällegi otsime, kes saab kasu palestiinlaste eraldamisest ja selliste tolvanite, nagu Abbas, viibimisest Palestiinas võimu juures.

Palestiina füüsilise kaheks osaks killustatuse ja nendevahelise suhtluse keelamise tingimustes näeb poliitilise protsessi loogika ette eraldunud eliidi moodustamise, kelle huvid ja eesmärgid võivad olla täiesti vastupidised. Kui nii, siis kaheks osaks jagatud Palestiina rahva teineteise vastu ässitamine on tehnika ja pädeva provokatsiooni küsimus.

                                                            *****

Iisrael kontrollib inimeste ja kaupade liikumist Gazasse ja sealt välja. Põhjas ümbritseb enklaavi 8 meetri kõrgune betoonsein, siin töötab elanikkonna jaoks üks kontrollpunkt Erez. Alates 2004. aastast on palestiinlaste väljumiste arv Erezi kaudu vähenenud enam kui 5 korda, 521 tuhandelt 102 tuhandeni 2018. aastal*.

Nad lahkuvad sektorist ainult mõjuval põhjusel ja humanitaarsetel eesmärkidel: raviks, õppimiseks, matusteks, kohtumiseks vangide või ettevõtjatega. Näiteks 2018. aasta viimases pooles (juuni-november) läbis Erezit 54 705 inimest, neist: 30 730 olid ettevõtjad, 16 270 olid patsiendid ja neid saatvad isikud, 7705 olid teised kategooriad**.

*- OCHA oPt (https://www.ochaopt.org/content/gaza-strip-access-and-movement-2016,

https://www.ochaopt.org/data/crossings)

**- Gisha - Legal Center for Freedom of Movement (http://gisha.org/graph/2392?year-select=2018&month-select=12)

Isegi meditsiinilistel põhjustel ei anta kõigile luba. Taotluse tagasilükkamisel annavad okupatsioonivõimud reeglina üldisi selgitusi, et taotlus ei vasta kehtestatud reeglitele, samas kui konkreetset põhjust ei nimetata. On palju juhtumeid, kus onkoloogilistele haigetele keeldutakse lube andmast. Sageli inimesed surevad, jõudmata oma avalduse heakskiitu ära oodata, 2017. aastal suri 65 inimest, sealhulgas 14 onkoloogilist patsienti. 2017. aastal kiideti kõigist meditsiinilistest taotlustest heaks vaid 54% (madalaim tase kuue aasta jooksul). Loasüsteem ise võeti kasutusele 2004. aastal. Igal aastal sünnitab Iisraeli kontrollpunktides, sealhulgas Jordani Läänekaldal, 10 Palestiina naist, pooled lastest ei jää ellu*.

Enamasti sõidavad ravile naised ja lapsed, meespatsiendid seisavad silmitsi suurimate piirangutega. Sageli öeldakse ära ka alaealistele, naistele ning isikutele, kes saadavad lapsi või vanureid. Viimasel juhul võtab uue otsimine aega. Kõige suurem heakskiitev näitaja üle 60-aastaste naiste taotlustel on 79%, 18–40-aastaste meeste puhul on see 30% (2017. aastal)**. Umbes 80% patsientidest suundub Ida-Jeruusalemma (60%) ja Jordani Läänekalda (20%) haiglatesse ning ülejäänud Iisraeli haiglatesse.

*- BBC - "Israeli jailed over baby tragedy"

(http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/middle_east/7612887.stm)

**- OCHA oPt - "Recent trends in Palestinian access from Gaza: Erez and Rafah crossings"

(https://www.ochaopt.org/content/recent-trends-palestinian-access-gaza-erez-and-rafah-crossings)

Igal aastal küsitlevad Iisraeli julgeolekujõud sadu patsiente. Need ülekuulamised kehtestatakse väljasõitmise avalduse läbivaatamise eeltingimusena. Paljude inimõiguste aktivistide sõnul kasutab Iisraeli režiim aktiivselt teraval vajadusel Gaza sektorist väljasõitmisel šantaaži, värbamaks luureagente ja kallutamaks spionaažiks HAMAS'i vastu. Seejuures ei põlata isegi onkoloogiliselt haigeid lapsi, šantažeerides nende vanemaid*.

Kui te olete tavaline inimene või sõltumatu uurija, siis ei õnnestu teil Iisraeli kontrollpunkti kaudu Gaza sektorisse pääseda. Väljamõeldud ettekäänete alusel või ilma igasuguse selgituseta keelab Iisrael sektorile juurdepääsu isegi ÜRO sõltumatute komisjonide ja organisatsioonide töötajatele, suurtele rahvusvahelistele inimõigusorganisatsioonidele (Human Rights Watch jne), meediale, sealhulgas Iisraeli omadele (vaikimisi täielik keeld, kuid on ka erandeid), Euroopa Parlamendi saadikute delegatsioonidele jne. Selles mõttes ei erine okupatsioonirežiimi tegevus natsi-Saksamaa vahevanglate, töö- ja koonduslaagrite poliitika suhtes.

Teisest küljest külastas Teise maailmasõja ajal ja kuni 1945. aasta kevadeni Punase Risti Rahvusvaheline Komitee natsilaagreid umbes 13 tuhat korda, komisjonid uurisid isegi Auschwitzi, Theresienstadti ja muid koonduslaagreid ajal, mil ametliku versiooni kohaselt toimus "juutide massiline hävitamine", kuid miskipärast seda ei märgatud. Mind võib süüdistada põhjendamatuses, kuid blokaadi perioodi jooksul ei külastanud sõltumatud kontrollidelegatsioonid Gaza sektorit 13 tuhat korda, võib-olla kümneid, kuid mitte tuhandeid kordi.

Idas ümbritseb Gaza sektorit okastraadiga metallist tara. 2017. aasta augusti alguses sai teatavaks, et Iisrael ehitab oma territooriumile veel 6 meetri kõrguse täiendava tara betoonseina kujul, mis ulatub veel mõnikümmend meetrit maa alla**. Ehitis on varustatud erinevate andurite, videokaamerate ja muu tehnikaga. Vana ja uue tara vahele tuleb patrulltee, kuhu saab paigutada tanke ja muud soomustehnikat. Projekti esialgseks maksumuseks hinnati 833 miljonit dollarit, kuid arvestades Iisraeli väga kõrget korruptsioonitaset, kasvab lõppsumma tõenäoliselt kordades.

*- Rasha Abou Jalal - "Iisraeli spioonivärbamine seab gazakad raskesse seisu"

(http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/04/gaza-citizens-israel-threats-recruit-informants-erez.html)

**- RIA Novosti - "Iisrael rääkis Gaza sektori piirile müüri ehitamisest"

(https://ria.ru/world/20170810/1500117431.html)

Enklaavi lõunaosas on üks kontrollpunkt "Kerem Šalom", kuid seda kasutatakse ainult kaubavedude jaoks. Võrreldes 2007. aastaga vähenes 2018. aastal Gaza sektorist väljuvate kaubaveokite keskmine kuu arv viis korda, 1064-lt 215-ni. Juunist 2007 kuni oktoobrini 2014 keelati eksport Jordani Läänekaldale ja Iisraeli, iisraellased lubasid ainult müüki välismaale (peamiselt ELi), kuid see oli peenike puru - 13 veoautot kuus (keskmiselt) ehk 1,2% ekspordi kogumahust 2007. aastal. Alates 2014. aasta novembrist lubati piiratud puu- ja köögivilja eksporti Jordani Läänekaldale ning 2015. aasta märtsist Iisraeli. Näiteks 2018. aastal: Jordani Läänekaldale suundus 1840 veokit, 558 Iisraeli ja kokku 176 veokit välisriikidesse*. Kontrollpunkt töötab läbipaistmatu graafiku järgi, millel on kindlasti negatiivne mõju köögiviljade, puuviljade ja lillede kaubanduslikule välimusele, mis on peamised ekspordiartiklid (veel eksporditakse väikeses koguses mööblit, paberit, tekstiili ja vanametalli). Nagu ikka õigustab Iisrael kontrollpunkti sulgemist HAMAS'i "terroriga". Kerem Šalomi kaudu Gaza sektorisse import moodustas 468 tuhat veokit ehk keskmiselt 7,8 tuhat kuus.

Iisrael doseerib rangelt Gaza sektorile tarneid. Ehitusmaterjalide sissevedu kas keelatakse või taaslubatakse - peamiselt maailma üldsuse survel või pärast järjekordset verist juhtumit (karistavat operatsiooni või pärast rahvusvaheliste aktivistide tapmist). Sihtotstarbelised ja äärmiselt ebapiisavad ehitusmaterjalide (tsement mitte kõigis liikides, metalli, puidu) tarned algasid alles 2010. aasta suvel. Okupatsioonivõimud nimetavad ehitusmaterjale "kahesuguse sihtkoha kaupadeks", mida võib kasutada sõjalisel otstarbel. Selle loogika järgi võib hakata õhku mürgitama, sest seda hingavad julgeolekujõud ja HAMAS'i liikmed.

Keelud kehtestati isegi kõige vajalikumatele asjadele. Nii lubati aastatel 2007–2010 importida vaid nelja kategooria kaupu, mis hõlmas 40 kaubaartiklit: toitu ja ravimeid (mitte kõiki), pesemisvahendeid ja piiratud koguses kütust elektrijaamadele. Gaza sektorisse importimiseks keelatud mõningate kaupade loetelu: elektrikaubad, külmikud, pesumasinad, seadmete ja autode varuosad, põllumajandusloomad (hobused, eeslid, kitsed, veised, kanad), mitmed vürtsid, toit (pasta- ja vorstitooted, moos, šokolaad ja paljud kondiitritooted), kangad, niidid, nõelad, lambipirnid, tikud, raamatud, ajalehed, paber, muusikariistad, värvipliiatsid, riided, jalanõud, madratsid, linad, tekid, noad ja käärid, savinõud, tassid, prillid, mänguasjad ja palju muud**.

*- Gisha - (http://gisha.org/graph/2401?datares=monthly,

http://gisha.org/UserFiles/File/publications/Inside_look_at_gaza/Gaza_in_no.en.pdf)

**- Gisha - "Partial List of Items Prohibited/Permitted into the Gaza Strip"

(https://gisha.org/UserFiles/File/HiddenMessages/ItemsGazaStrip060510.pdf)

"Makaronitooteid hakati läbi laskma pärast seda, kui Ameerika senaator John Kerry 2009. aasta veebruaris Gazat külastas ja sellise keelu üle imestust väljendas. Tee, kohvi, vorstide, manna, suurtes pakendites piimatoodete ja peaaegu kõigi küpsetiste import on endiselt keelatud. See kehtib ka toiduainetööstuses kasutatavate toodete, šokolaadi, seesamiseemnete ja pähklite kohta. Iisrael lubab sisse vedada puuvilju, väikepakendites piima- ja külmutatud tooteid ning piiratud koguses tööstuslikku kütust," - Amira Hass*.

Iisraellaste keelatud toodete loetelu muutub vastavalt kapriisidele. Praegu on paljud sanktsioonid tühistatud, kuid Iisrael normeerib endiselt diislikütuse, elanikkonnale maagaasi tarnimist (lastakse läbi pool vajadustest), elutähtsate ravimite, ehitusmaterjalide ja muude palestiinlastele vajalike kaupadega varustamist. Kriitiliselt on puudu ravimitest, kuni sidemete ja süstaldeni**.

Okupatsioonirežiim seletab oma piiranguid HAMAS'i "terrorismi" ohjeldamisega. Praegu on Gaza sektorisse jätkuvalt keelatud importida minimaalselt järgmisi tooteid: vee desinfitseerimisvahendid ja kaevude veega varustamise seadmed (pumbad), puurimisseadmed, portlandtsement, katkematud toiteallikad, väetised kaaliumisisaldusega üle 5%, kiud ja süsinikku sisaldav tekstiil, klaaskiud, surve all olevad anumad, suure tihedusega polüetüleen, gaasiballoonid, polüester- ja epoksüvaigud, killustik, teras ja teraskaablid, betoon, plastist raketised või tsingitud teras, soojusisolatsioonimaterjalid, betoonplokid, asfalt ja selle komponendid, üle meetri läbimõõduga raudbetoonist kanalisatsioonitorud, metalltorud ja -plaadid, haagised ja kaubakonteinerid, sõidukid, välja arvatud isiklikud sõiduautod (neljarattavedu 4x4 on keelatud), treipingid, optilised seadmed , röntgeniaparaadid, keevitusseadmed ja elektroodid, kastoorõli, plastmassi tootmiseks kasutatavad ained, paljud kemikaalid ja palju muud***.

*- Amira Hass - "Mida saab ja mida ei saa Gazasse tuua?" (http://left-liberal-il.livejournal.com/796077.html)

**- Salah Haj Yahya - "Israeli Witness in Gaza: No Water, No Electricity and Children Dying Unnecessarily" (http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.763280)

***- COGAT - "Restricted Import List Gaza Strip 2013" (http://www.gisha.org/UserFiles/File/LegalDocuments/procedures/merchandise/55en.pdf),

Gisha - (http://gisha.org/UserFiles/File/publications/Dark_Gray_Lists/Dark_Gray_Lists-en.pdf,

http://www.gisha.org/UserFiles/File/LegalDocuments/procedures/merchandise/170_2.pdf)

Naaseme Gaza sektori piirete juurde. Iisraeli taral on kolmeastmeline võõrandustsoon, mille rikkumine ähvardab Gaza elanikku elu kaotamisega. Ametlik keeluala on 100 meetrit, 100–300 meetrit - kõrgendatud riskiga tsoon, 300–1000 meetrit - riskitsoon. Lihtsate arvutuste abil saame teada, et võõrandusriba hõlmab 51 m2 ehk umbes 14% Gaza sektorist. Enklaavi arengu piiramiseks või humanitaarolukorra keeruliseks muutmiseks on igal ajal võimalik mitmesaja meetri võrra keelutsooni suurendada, viies sellega kasutamata maa 20% -ni. Märgin, et okupatsioonivõimud alustasid perimeetri ümber tarade ehitamist 90ndate keskel, kui sektoris veel asustustoimingud toimusid ja peremehetses Iisraeli armee.

ÜRO rõhutab, et sadade meetrite kaugusel tarast on tsiviilelanikele oht Iisraeli armee poolt tulistatud saada*. Oktoobris 2015, Iisraeli vägivalla eskalatsiooni vastase meeleavalduse ajal Läänekaldal lähenes rühm palestiinlasi 100-200 meetri kaugusel asuvale tarale, vastuseks avasid IDF-i sõdurid tapmiseks tule - hukkus 6 inimest, sealhulgas üks 15-aastane laps , haavata said 60**. IDF-i pressiteenistus õigustas palestiinlaste tapmist sellega, et nad väidetavalt pildusid kive ja põlevaid rehve sõdurite poole. Gaza sektori tervishoiuministeeriumi teatel kasutas Iisraeli armee snaipreid, suurem osa haavadest olid peas ja kõris.

Merelt on Iisraelil mereblokaad. Pärast Oslos sõlmitud kokkuleppeid kohustusid iisraellased alates 1994. aastast lubama kaluritel väljuda merele 20 miili kaugusele rannikust, kuid tegelikkuses ei ületanud lubatud kalastusvöönd 12 miili ja 2006. aastal lühendati seda 6 miilini. Püügipiirkond on ebastabiilne ja võib väheneda. Näiteks aastatel 2008–2011 (kaasa arvatud) ja 2015. aastal lõigati see 3 miilini, samuti kehtisid mõnda aega kolme miili piirangud ka 2012., 2013., 2014. ja 2018. aastatel. 2016., 2017. ja 2018. aastatel laiendati kalastusvööndit esmakordselt 12 aasta jooksul 9 miilini***. Maal ja merel piiratud juurdepääsupiirkonnad võtavad palestiinlastelt ära kuni 35% põllumajandusmaast ja 85% mere bioressursside saagi aladest.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

(https://undocs.org/ru/A/72/90)

**- Haaretz - "Six Gazans Killed, 60 Wounded by Israeli Fire Near Border"

(http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.679632)

***- OCHA oPt - "Gaza fisheries: fishing catch Increases amid ongoing protection concerns"

(https://www.ochaopt.org/content/gaza-fisheries-fishing-catch-increases-amid-ongoing-protection-concerns)

Võrdluseks. Iisraeli majandusvöönd asub rannikust umbes 100 meremiili kaugusel ja samuti on iisraellased Liibanoni väitel vaidlusalused rannikualad ühepoolselt endaga ühendanud, hõivates sellega tohutud nafta- ja gaasivarud.

Palestiinlased ületavad püügikohti otsides mõnikord ka keelatud joone, kuna rannikult on ju toitu ja kaupa väga keeruline kätte saada. ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel arreteerivad okupatsioonivõimud jätkuvalt kalureid, kellest mõned väidavad, et nad pole lubatud püügipiirkonnast lahkunud. 2016. aastal peeti kinni üle 100 kaluri - see on suurim arv pärast 2009. aastat, kui ÜRO hakkas arreteerimisi fikseerima*. Nähtavasti vangivõtmistest ei piisa ja kalurite hirmutamiseks tulistatakse neid otse merel. 2017. aasta mais tulistas Iisraeli patrull põgenikelaagri 26-aastase elaniku Shati Muhammad Bakri paati, sõjaväe väitel rikkus ta keelatud joont, kalur suri teel haiglasse. Aastatel 2010–2017 avasid iisraellased kalurite pihta tule 976 korral, tappes 5 inimest, haavates 107 ja arreteerides 489**.

Lisaks tarale ja mereblokaadile otsustas Netanyahu režiim ümbritseda Gaza sektori ka merelt. Nendel päevadel ehitatakse enklaavi põhjapiirile Iisraeliga spetsiaalset meretara, mis ulatub 200 meetri sügavusele Vahemerre, 50 meetri laiuse ja 6 meetri kõrguse tara projekt lubati lõpule viia 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses. Piirde "platvormi" laius võimaldab sinna paigutada tanke ja snaipripunkte.

Rääkides Gaza sektori täielikust mereblokaadist, on võimatu mööda minna 2010. aasta mai koletust intsidendist, mis tabas kogu normaalset maailma ja mürgitas aastaid Türgi-Iisraeli suhteid. Püüdes sümboolselt blokaadist läbi murda ja anda humanitaarabi, korraldas Türgi inimõiguste organisatsioon rahvusvahelise algatuse "Gaza Freedom Flotilla". Kuus laeva läksid enklaavi kaldale, kuid Iisraeli mereväe eriväed pidasid need kinni; laeval "Mavi Marmara" korraldasid sõjaväelased verise veresauna ja tapsid 9 relvastamata inimest, 30 aktivisti said haavata. Kõik hukkunud olid türklased.

Rünnatud laeval viibinud Iisraeli parlamendi liige Hanin Zoabi ütles ajakirjanikele, et Iisraeli eriväelased alustasid tulistamist relvastamata inimeste pihta viis minutit enne kopterilt tekile laskumist.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

(https://undocs.org/ru/A/72/90)

**- Gisha - "Closing In. Life and Death in Gaza’s Access Restricted Areas"

(http://features.gisha.org/closing-in)

Zoabi väitis ka, et Iisraelil on videomaterjal aktivistide mahalaskmisest*. Seda, et eriväed tulistasid tabamiseks, sõna otseses mõttes toetudes ja justkui tahtsid rohkem tappa, annavad sellest tunnistust Türgi poole tehtud kriminaalse meditsiini ekspertiisi tulemused.

"Türgi Kohtuekspertiisi Nõukogu aseesimehe Yalcin Buyuki sõnul, kelle liikmed viisid läbi "Mavi Marmara" kokkupõrke ohvrite lahkamise, tulistati 60-aastast meest Ibrahim Bilgenit neli korda: oimukohta, rinnakorvi, puusa- ja seljaossa. Teine türklane, Fulkan Dogan, kellel oli ka USA kodakondsus, sai viis haava üksteisest mitte kaugemale kui 45 sentimeetrit: näkku, kuklasse, selga ja kaks korda jalga. Veel viis inimest suri laskehaavadesse kas kuklasse või selga,"- Guardian**.

Iisraeli tunnistuste kohaselt toimus laeva ründamine ja kaitsetute inimeste tapmine neutraalsetes vetes, mis on raskendav asjaolu, tegelikult käitus Iisraeli merevägi nagu piraadid. Mis on iseloomulik kurjategijale, Iisraeli režiim keeldus uurimise ajal koostööst ÜROga, kuid see ei takistanud ÜRO inimõiguste komisjoni avaldust valguse kätte ilmumast, nagu teatas ajaleht Nezavisimaja Gazeta, Iisraeli süüdistati sõjakuritegudes ja Rahvusvahelise õiguse rikkumises***.

Mereväe blokaadi teema lõpetuseks tuleb teatada, et Oslo lepingute allkirjastamisega alustati Prantsusmaa ja Madalmaade vahenditega Gaza sektoris sadama ehitamist, sadamat küll ehitati, kuid 2000. aastal pommitas Iisrael Jordani Läänekaldal Ramallahis kahe okupandi mõrva kättemaksu ettekäändel ehitatava sadama puruks****. Küsimus on selles, miks hävitada Gazas tsiviil infrastruktuur kättemaksuks mõnes teises kohas toime pandud kahe iisraellase mõrva eest? See on jällegi sõjakuritegu. Investorid said kõigest aru ja unustasid sadama.

*- CNN - "Eyewitnesses recount Israel flotilla raid"

(http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/06/01/gaza.raid.eyewitnesses/index.html?hpt=T1)

**- RIA Novosti - "Iisraeli sõjavägi tulistas Vabaduse Flotillis osalejaid"

(https://ria.ru/world/20100605/242723766.html)

***- Nezavisimaja Gazeta - „Türgi laeva rünnak oli ebaseaduslik”

(http://www.ng.ru/world/2010-09-24/7_turkey.html?id_user=Y)

****- Rosbalt - "Iisrael ei luba Liibanoni laevadel Gaza mereblokaadi rikkuda"

(http://www.rosbalt.ru/main/2010/06/19/746709.html)

Veel 1998. aastal oli Gazas lennujaam, mis võttis mõnest Araabia riigist lende vastu, kuid 2001. aasta detsembris see hävis, Iisraeli pommitamised ja spetsiaalsed buldooserid hävitasid peaaegu kogu lennuraja.

                                                         Gaza sektor

Kuid midagi uut Gaza sektori okupatsiooni argipäevades. Iisraeli inimõigusorganisatsiooni Gisha hiljutise aruande kohaselt pihustab IDF õhust piki tara herbitsiide*. Allikad ja tunnistajad viitavad sellele, et pihustamine algas 2014. aastal, kuid Iisrael tunnistas seda fakti alles 2015. aasta detsembris.

*- Gisha - "Closing In. Life and Death in Gaza’s Access Restricted Areas"

(http://features.gisha.org/closing-in)

Õhuoperatsioonid toimuvad kaks korda aastas - talvel ja kevadel ning tuul kannab kemikaale kuni 1200 meetri kaugusele, põhjustades sellega korvamatut kahju põllukultuuridele ja karjamaadele. Palestiina põllumajandusministeeriumi andmetel oli aastatel 2014–2018 herbitsiidide mõju 22 km² põllumajandusmaal (pisikese enklaavi jaoks on seda palju). Okupeerija varjab, millist mürki ta kasutab, kuid suure tõenäosusega on see glüfosaat, mida Iisraeli kommunaalteenused laialdaselt kasutavad. Tuletan meelde, et 2015. aasta märtsis, pärast paljastava uuringu avaldamist, teatas Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur, et glüfosaat on "inimestele tõenäoline kantserogeen". Sel põhjusel kärbiti Kolumbias ja Afganistanis narkokülvide pritsimise programme.

Maailmapank kannab ette. Gaza sektori majandus kukub kokku. 2018. aasta esimeses kvartalis langes SKP 6%, peamine põhjus on blokaad, mis on kestnud juba kümme aastat. Iga teine inimene elab vaesuses, noorte töötuse määr ulatub 70% -ni. Rahvusvaheline abi ei saa enam kompenseerida Palestiina halvenenud majandusolukorda. Taastada tuleb juurdepääs traditsioonilistele elatusvahenditele, sealhulgas laiendada Gaza sektoris asuvat kalastusvööndit praeguselt 3 meremiililt 20-le, nagu on ette nähtud Oslo kokkulepetes*.

Gazat blokeerib ka Egiptus, kes avab teatud inimkategooriatele ainsa Rafahi kontrollpunkti oma äranägemise järgi. Lisaks inimestele läbivad seda punkti veosed, võrreldes Iisraeli Kerem Šalomiga, 36 korda vähem, Palestiina eksporti selle kaudu veel ei toimu. Rafahi kaudu imporditi Gaza sektorisse aastatel 2014–2018 13 tuhat veokitäit ehk keskmiselt 217 veoautot kuus.

Iisraellased ehitasid juba 1995. aastal Gaza piirile Egiptusega kaks paralleelset tara, siis 2000-te keskel ilmus sinna 9 meetri kõrgune betoonsein, mis läks ka maa alla. 300-meetrise keelutsooni seadmisega hävitati umbes 2000 maja, enam kui 16 tuhat palestiinlast kaotasid peavarju. Egiptuse valitsus otsustas 2009. aasta lõpus ehitada oma tara koos maa-aluste komponentidega, et takistada kaupade ja relvade voogu. Erinevate hinnangute kohaselt rahuldatakse 35–50% enklaavi vajadustest tunnelite kaudu, nende kaudu varustatakse peaaegu kõigega, majapidamistarvikutest alates ja veiste ja mootorratastega lõpetades.

*- World Bank - "Cash-Strapped Gaza and an Economy in Collapse Put Palestinian Basic Needs at Risk"

(http://www.worldbank.org/en/news/press-release/2018/09/25/cash-strapped-gaza-and-an-economy-in-collapse-put-palestinian-basic-needs-at-risk,

http://documents.worldbank.org/curated/en/413851537281565349/pdf/129986-REVISED-World-Bank-Sept-2018-AHLC-Report-final.pdf)

Egiptuse ja HAMAS'i suhted on üsna pingelised, märgatav soojenemine toimus Moslemi Vennaskonna äärmuslaste ja Muhammad Mursi režiimi ajal, kuid ta tagandati väga kiiresti ning praegu kannab Mursi eluaegset vanglakaristust. Organisatsiooni tegevus on riigis keelatud ning HAMAS'i ja Egiptuse vastasseis on tingitud suurest poliitikast, millelt me kergitasime katte eelmistes peatükkides Kuuepäevase sõja, Süüria ja Iraani kohta.

Egiptus on pantvangis ega saa blokaadi Iisraeli ja USA tõttu tühistada. Vähe sellest, egiptlased istusid ka Iisraeli gaasinõela otsa, 2018. aasta veebruaris sai teatavaks kümneaastane leping Iisraeli gaasi tarnimise kohta Egiptusesse summas 15 miljardit dollarit. HAMAS on täna suuresti seotud Katariga, mille elanikud seisid 2011. aastal Egiptuses riigipöörde eest. Samuti varjavad Gaza sektoris end ISIS'e ja Al Qaedaga seotud äärmuslased, kes destabiliseerivad Siinai poolsaarel olukorda. 2017. aasta suvel peetud läbirääkimiste käigus alustas HAMAS julgeolekuküsimustes Egiptusega koostööd ja nõustus Egiptuse luureteenistuste tagaotsitavate terroristide väljaandmisega*.

"Araabia riikide jaoks pole HAMAS terroristlik liikumine, vaid seaduslik vastupanuliikumine... Me ei toeta mitte HAMAS'i, aga toetame Palestiina rahvast ja meie toetus Palestiina rahvale on ilmne," ütles Katari välisminister Mohammed bin Abdulrahman al-Thani visiidi ajal 20017. aastal Moskvasse**.

HAMAS ei tekita minus erilist sümpaatiat, seda enam, et partei sõjalise tiiva võitlejad osalesid sõjas Süüria seadusliku valitsuse vastu. Kuid siin ei tohiks unustada, et ISIS'ega liitus mitu tuhat Venemaa kodanikku.

Täieliku blokaadi tingimustes ei pea liitlasi valima - see on ellujäämise küsimus. Katarist, Saudi Araabiast ja Türgist tugevalt sõltuv HAMAS võis kindlasti saata mõningal arvul oma inimesi Süüriasse. HAMAS'i juhtkonna üritatav suurpoliitika hõlmab mitmepoolseid ja konfliktseid suhteid. Tuletan siinkohal meelde, et paljud on juba unustanud või häbenevad neid meenutada.

Türgi osales aktiivselt Süüria hävitamises esimesest sõjaaastast alates, terroristide ja relvade hordid läksid vabalt läbi tema territooriumi aga Türgi režiim ajas enda poole ISIS'e naftakaravane, mis Venemaa lennukite poolt hävitati. Türgi õhujõudude lennuk tulistas meie pommitaja Su-24 alla, kuna üks piloot tapeti maandumisel pärast katapulteerumist, teine päästeti, kuid tema evakueerimise käigus hukkus Vene sõdur. Vladimir Putin ütles siis: "Kuid tänane kaotus on seotud löögiga, mille terroristide kaasosalised ansid meile selja tagant... Meie lennuk tulistati alla Süüria territooriumi kohal... Igal juhul meie piloodid ega lennuk ei ähvardanud mingil moel Türgi Vabariiki - see asi on ilmne".

*- NEWSru.co.il - "Al-Monitor: Iisrael, HAMAS ja Egiptus teevad koostööd võitluses ISIS'e vastu"

(http://newsru.co.il/mideast/20aug2017/coop_507.html)

**- Kanal 9 - "Katar sekkus Moskvas HAMAS'i eest: mitte terroristid, vaid võitlejad"

(http://9tv.co.il/news/2017/06/10/243980.html)

Türgis tapeti Venemaa suursaadik Andrei Karlov. Türgi jätkab Süürias absoluutselt ebaseaduslikku okupeerimist. Kuid kõik see ei takista nüüd gaasijuhtme "Turkish Stream" ehitamist ja uusima õhutõrjesüsteemi S-400 müümist.

Võimalik, et tulevikus muudab HAMAS oma orientatsiooni adekvaatsemaks, radikaliseerub oluliselt ja loob Egiptusega heanaaberlikud suhted, mis võimaldab Iisraeli propaganda trumbid välja lüüa ja väljuda majanduskriisist. Vastastikuse mõistmise saavutamiseks ja blokaadi kaotamiseks külastas HAMAS'i juht Ismail Haniyeh 2017. aasta septembris Egiptust. Samuti käib töö suhete silumiseks FATAH'iga.

"Blokaad mõjutab põhiliste inimõiguste rakendamist ja majandusarengu väljavaateid negatiivselt, samuti juurdepääsu põhiteenustele ning süvendab vaesust ja abist sõltuvust. Juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele ning laiematele majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele on piiratud," ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu*.

Aastaid kestnud poliitiline konflikt, Iisraeli karistavad operatsioonid ja blokaad on viinud selleni, et 80% sektori elanikest sõltub rahvusvahelisest humanitaarabist. Ajavahemikul 2000–2016 kasvas UNRWA toiduabi saajate arv kaksteist korda, kasvades 80 tuhandelt 960 tuhandeni. Palestiina statistikaameti andmetel on töötus enklaavis umbes 44%, teiste hinnangute kohaselt - 60%**, täistööajaga töötajate osakaal on 24%***. Okupeeritud Palestiina aladel, sealhulgas Gaza sektoris on kõrgeim töötuse määr maailmas (noorte hulgas – 70%).

ÜRO koostatud aruandes "Gaza sektor kümme aastat hiljem" öeldakse, et olukord sektoris on 2012. aastaga võrreldes halvenenud. Reaalne SKP elaniku kohta langes 1165 dollarilt 1038 dollarini, nõudlus arstiabi järele kasvab, kuid teenused vähenevad****. Kui viivitamatult meetmeid ei võeta, on 2020. aastaks ainus mageveeallikas täielikult ammendunud.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

(https://undocs.org/ru/A/72/90)

**- Salah Haj Yahya - "Iisraeli tunnistaja Gazas: pole vett, pole elektrit ja lapsed surevad asjatult"

(http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.763280)

***- Palestinian Central Bureau of Statistics - "Palestine in Figures 2017"

(http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf)

****- UNSCO - "Gaza ten years later" (https://unsco.unmissions.org/gaza-ten-years-later-report-july-2017)

"Just praegu juhitakse Vahemerre 100 000 kuupmeetrit töötlemata reovett. See võrdub 40 olümpiabasseini täie reoveega. Iga päev," - ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi eriesindaja Nikolai Mladenov*.

Juurdepääs ohutule kraaniveele langes 98,3% -lt 2000. aastal 10,5% -ni, inimesed loodavad Iisraelist imporditud veele, mis on 15-20 korda kallim. Rahvusvahelistele standarditele vastavalt on peaaegu kogu põhjaveekihi horisondi vesi (97%) joogikõlbmatu.

Sektoris on kaks magestamistehast, esimene avati 2016. aasta juunis, teine - 2017. aasta jaanuaris, EL eraldas ehituseks 20 miljonit eurot. Praegu on tehaste marginaalne tootlikkus 12 tuhat kuupmeetrit vett päevas ja see on ette nähtud 2 miljonile inimesele, kes tarbib 150 tuhat kuupmeetrit. Tulevikus eraldatakse veel 20 miljonit eurot ja magestamistehaste võimsus kahekordistub. Tehased sõltuvad generaatoritest, kütuse-energiakriisist ning ei tööta täisvõimsusel, samuti on need ka sabotaažile ja lennundusele lihtsaks märklauaks. 2017. ja 2018. aastal anti elektrit keskmiselt 7 tundi ööpäevas**.

Iisraeli välisluure Mossad endine direktor Tamir Pardo tunnistas, et vaatamata Gazast lahkuvatele Iisraeli asunikele vastutab Iisraeli pool enklaavi olukorra eest. "Iisrael vastutab humanitaarolukorra eest ja see koht on tänapäevases maailmas suurim probleem," ütles Pardo***.

"Viimase 10 aasta jooksul on elektrivõrkude kahjustused ning kütuse ja elektri puudus põhjustanud Gazas kroonilise elektri- ja kütusepuuduse. 2017. aasta jaanuaris, talve kõrghetkel, jõudis energiakriis haripunkti, mille põhjustas suuresti maksevaidlus Palestiina omavalitsuse Ramallah ja Gazas HAMAS'i vahel. Umbes 2 miljoni palestiinlase kodudes anti elektrit kolme tunni jooksul päevas, seejuures muul ajal aga kuus ja kaheksa tundi ööpäevas ", - ÜRO****.

*- RIA Novosti - "ÜRO on teatanud Gaza sektoris eelseisvast humanitaarkatastroofist"

(https://ria.ru/world/20170526/1495201100.html)

**- OCHA oPt - "Gaza Strip electricity supply" (https://www.ochaopt.org/page/gaza-strip-electricity-supply)

***- Haaretz - "Ex-Mossad Chief Says Occupation Is Israel's Only Existential Threat

(http://www.haaretz.com/israel-news/1.778650)

****- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu, A /72/90 - E /2017/71

(https://undocs.org/ru/A/72/90)

ÜRO seisukohast on blokaad sõltumata sõja väljakuulutamisest agressioon. ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974. aasta resolutsioonis nr 3314 öeldakse: "teise riigi relvajõudude poolt sadamate või riigi rannikute blokeerimine" kvalifitseeritakse agressiooniaktiks*. Palestiina riiki, mis koosneb kahest osast - Jordani Läänekaldast ja Gaza sektorist - tunnustas ÜRO 193 liikmesriigist 136. Nende hulgas, kes ei tunnusta on Iisrael, USA, Kanada, Mehhiko, Colombia, Austraalia, Jaapan, Lõuna-Korea, Myanmar, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja teised Lääne-Euroopa riigid, samuti ebaolulised riigid nagu Moldova või Eritrea. Praktiliselt kõik äraütlejad kujutavad endast Lääne politoloogiat. Nii jõuame selleni, et enamik maailma riikide valitsusi, kus elab koos umbes 80% maailma elanikkonnast, võib teoreetiliselt määratleda Iisraeli agressorina.

Gaza humanitaarolukorra teeb keeruliseks jätkuv vastasseis FATAH'i ja HAMAS'i vahel, mis järsult eskaleerus 2017. aasta alguses. Näib, et Mahmoud Abbas on vandenõus Iisraeliga ja koos üritavad nad HAMAS'i kukutada. Iisraeli hübriidsõjale lisaks kehtestas Abbas ka oma karistusmeetmed. Mitte vähem ega rohkem, FATAH'i juhtkond nõuab HAMAS'ilt allumist, kuid poliitilistes klaarimistes kannatab alati tavaline inimene. Võimu usurpeerimise võitluse vingu all leppisid Abbas ja tema administratsioon kuni sonimiseni kokku, et "HAMAS muutis Gaza sektori põrguks" ning partei valitsuse ja rühmitustevahelisi kokkupõrkeid 2007. aasta suvel nimetati "teiseks Nakbaks", mis tabas palestiinlasi**.

Muude piirangute hulgas vähendas Abbas meditsiiniasutuste rahastamist, kärpis märkimisväärselt riigiteenistujate, sealhulgas õpetajate palku, sundis 6,6 tuhat avaliku sektori töötajat ennetähtaegselt pensionile minema, enamik neist töötas haridus- ja tervishoiuvaldkonnas ning peatas Iisraelile sektori elektri eest maksmise (loomulikult vähendas see tarnimist), kehtestas kütusemaksu ja peatas selle sisseveo. Selle tagajärjel tõusis 19. aprillil ainus 30% tootmist pakkuv diiselelektrijaam püsti ja Gaza sektor vajus pimedusse, valgust anti 2–4 tundi ööpäevas. Juunis palus Abbas Iisraeli ametivõimudel vähendada enklaavi energiavarustust, loomulikult ei öeldud talle ära.

*- ÜRO - "Agressiooni määratlus"

(http://www.un.org/et/documents/decl_conv/conventions/aggression.shtml)

**- Lechaim - "Palestiina omavalitsus teatas, et HAMAS" on muutnud Gaza sektori põrguks ""

(http://lechaim.ru/news/administratsiya-palestiny-zayavila-chto-hamas-prevratil-sektor-gaza-v-ad, https://www.vesty.co.il/articles/0,7340,L -4975985,00.html)

Jordani Läänekalda juhtkond süüdistab HAMAS'i ülemäärases maksustamises ja maksude tasumata jätmises, meditsiiniseadmete ja ravimite omastamises, tarnitud elektri eest tasumata jätmises, humanitaarabi röövimises jne. Peaaegu täpselt sama võib öelda FATAH'i ja Abbasi kohta.

Sügisel hakkasid saabuma teated, et FATAH'il õnnestus ikkagi HAMAS maha suruda. Kaks lõhestatud Palestiina parteid teatasid 12. oktoobril 2017 “rahulepingu” allkirjastamisest. Kokkulepe saavutati Egiptuse aktiivse vahendamisega ja see kirjutati alla Kairos. Lepingu peamine klausel on 1. detsembrist Gaza sektori kontrolli üleandmine Palestiina autonoomsele juhtkonnale ning ka 1. novembriks annab HAMAS FATAH'ile kontrolli Erezi ja Rafahi kontrollpunktide üle. Vastavalt sellele tühistab Mahmoud Abbas sanktsioonid. Järgmise sammuna tuleb Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse loomine. Kõik see sillutab teed üldvalimistele. Rahulepingust väljapoole jäi umbes 25 tuhande inimesega HAMAS'i sõjalise tiiva saatus.

Iisraellased nõuavad HAMAS'i täielikku demilitariseerimist. Välisministeerium ütles vastuseks Palestiina rahuleppele, et "Iisrael on leppimise vastu", kui see ei hõlma Palestiina patriootide desarmeerimist. Peaaegu kohe hakati USA-d takka kiitma. Ameerika esindaja Lähis-Idas Jason Greenblatt kutsus üles HAMAS'i desarmeerima ja Iisraeli tunnustama, vastasel juhul tuleks unustada osalemine ühtses valitsuses. HAMAS reageeris koheselt ja süüdistas USA režiimi väljapressimises ja "räiges" sekkumises Palestiina asjadesse.

Pärast rahvusliku leppimise lepingute realiseerumist andis HAMAS kontrollpunkti graafiku alusel Abbasile, kuid tulevikus kukkus kõik uperpalli. Gaza sektori valitsusjuht Yahya Sanouar tühistas 31. detsembril oma hiljutise avalduse valmisolekus anda kontroll enklaavi üle Abbasile ja FATAH'ile. Lepingu katkestamise põhjuseks sai asjaolu, et Abbas toetas Iisraeli nõudmist HAMAS'i kaitsejõudude desarmeerimiseks ja tunnelite hävitamiseks. 2018. aasta lõpuks oli selge, et kõik jääb endiseks ja poolteist aastat tagasi saavutatud kokkulepe oli läbi kukkunud. HAMAS'i keskkonnas hakkasid kuulduma hääled Abbasi ebalegitiimsuses ja lõpliku leppimise võimatuses.

HAMAS'i ja FATAH'i leppimine on korraga nii hea kui ka halb. Ühelt poolt leevendatakse tunduvalt inimeste kannatusi, nõrgendatakse Gaza sektorist väljasõidu korda ning avanevad uued majanduslikud ja poliitilised võimalused. Teisest küljest jätkab Abbas koos Iisraeli ja USA-ga HAMAS'i survestamist, kuid juba teisel kujul. Sionistide ja nende agentide eesmärgid Palestiina keskkonnas me juba avasime, tuletan meelde neist peamised:

- Palestiina lõplik ja pöördumatu desarmeerimine

- igasuguse rahvusliku-vabastusvõitluse lõpetamine, palestiinlaste mitte vastuhakk edasisele okupatsioonile

- maksimaalne ülesanne on loobuda oma riigist.

Palestiinasiseste erimeelsuste taustal ei peatanud Iisraeli pool provokatsioone. Nii teatas 2018. aasta augustis Jeruusalemma strateegiliste uuringute instituudi juhataja, professor Efraim Inbar, et Iisraelil on õigus Gaza sektoris poliitilisi juhte hävitada. "Tapmine on see, millest peab mõtlema. HAMAS'i juhtkond peab mõistma, et ta on meie hävitamisnimekirjas," ähvardas ta*. Inbar märgib samas, et partei tuli võimule demokraatlikul viisil.

*- Efraim Inbar - "Hamas leaders should fear assassinations" (https://jiss.org.il/en/inbar-hamas-leaders-should-fear-assassinations)

                   Peatükk 20. Palestiina majanduse faktid ja graafikud

Aastakümnete vältel kestnud vaevalise töö käigus on Iisrael okupeeriva agressorina loonud keeruka Palestiina majanduse kontrollisüsteemi, mis hõlmab: loodusvarade, sealhulgas vee, põllumajandusmaa ja muude territooriumide hõivamist ja omastamist, täielikku kontrolli Palestiina piiride üle teiste riikidega, kontrolli Palestiina ekspordi ja rahaliste tulude üle (maksud, käibemaks jne), sõltuvus Iisraelist ja okupatsiooniasundustest, läbipaistmatu ja diskrimineeriv lubade režiim, Apartheidi müür, kontrollpunktid, kaevikud, muldkeha, teetõkked jne. Need piirangud kägistavad kaubandust ja investeeringuid, suurendavad kulusid ja vähendavad Palestiina majanduse konkurentsivõimet. Sama operatsioon on Palestiina importijale kolm korda kallim kui Iisraeli omale ja eksportijale kaks korda kallim.

Märkus. Majandusnäitajad välistavad Ida-Jeruusalemma, kuna Palestiina statistika keskbürool puudub tavapärane juurdepääs linnale. Allikad: ÜRO, UNCTAD, Maailmapank, Palestiina statistika keskbüroo*.

• Iisrael kontrollib kahte kolmandikku Palestiina valitsuse tuludest.

• Palestiinas on kõrgeim tööpuudus maailmas (15–24-aastased inimesed - 44%)

• 2017. aastal moodustas Palestiina eksport 19% SKPst ja import 56%, seega on kaubavahetuse puudujääk 37% SKPst, mis on üks halvimaid näitajaid maailmas.

• Palestiina ettevõtete hulgas on ülekaalus mikroettevõtted ja väikeettevõtted: 90% neist annab tööd vähem kui 20 inimesele.

• C-tsoonis ehituskivide kaevandamise karjääride hõivamine ja omastamine Iisraeli poolt, mille tekitatud kahju on hinnanguliselt 900 miljonit dollarit aastas (0,6% SKPst 2017. aastal). Samuti hõivas okupant ka Gaza sektori merebasseini ja keeldub palestiinlastele jätmast õigust nende territooriumil nafta ja gaasi uurimiseks/kaevandamiseks.

• 2017. aastal töötas Iisraelis ja okupatsiooniasundustes üle 13% palestiinlastest. Iisraeli ja asunduste töötajad moodustavad umbes 17% Läänekalda hõivatud elanikkonnast. Kui mitte arvestada Iisraelis ja asulates tööga hõivatust on töötus Jordani Läänekaldal kolmandiku võrra kõrgem kui Gaza sektoris.

*- UNCTAD: TD/B/65(2)/3, TD/B/63/3 (https://undocs.org/ru/TD/B/63/3, https://unctad.org/en/PublicationsLibrary/tdb65_2_d3_ru.pdf), UNdata

(http://data.un.org/Data.aspx?q=Palestinian&d=SNAAMA&f=grID%3A101%3BcurrID%3AUSD%3BpcFlag%3A1%3BcrID%3A275), World Bank

(http://documents.worldbank.org/curated/en/324951520906690830/pdf/124205-WP-PUBLIC-MAR14-5PM-March-2018-AHLC-Report.pdf,

http://documents.worldbank.org/curated/en/413851537281565349/pdf/129986-REVISED-World-Bank-Sept-2018-AHLC-Report-final.pdf),

Palestiina statistika keskbüroo (http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf)

• Gaza sektori majanduses mängivad peamist rolli humanitaarabi ja Iisraeli karistusoperatsioonide tagajärjel hävitatud objektide taastamine.

• Alates 1994. aastast on põllumajanduse ja töötleva tööstuse osakaal Gaza sektori SKP-s vähenenud poole võrra, vastavalt 5% ja 8%.

• Toiduga kindlustatus on ohustatud poolel Gaza sektori elanikkonnast.

• 80% Gaza sektori elanikest saab sotsiaalabi.

• Elektrienergia tootmine Gaza sektoris katab vähem kui ühe kolmandiku päevasest tarbimisest - 450–500 megavatti. 2018. aasta alguses kattis Gaza sektoris asuv elektrijaam vaid 6% nõudlusest.

• 2018. aasta alguses said Gaza sektori leibkonnad keskmiselt elektrit kaks tundi päevas.

• Praegu on keskmise Gaza sektori elaniku tegelik sissetulek umbes 30% väiksem kui 1999. aastal

• Gaza sektori blokaadi lõpetamise Rahvakomisjoni juhi Jamal al-Khodari sõnul on vaesuse määr enklaavis 80%.

                                Peatükk 21. Okupatsiooni argipäevad

See peatükk on kogumik mõnest minu artiklist, mis illustreerib Palestiina okupatsiooni argipäeva ja palestiinlaste kannatusi. Kõik need avaldati AfterShocki teabekeskuse veebisaidil.

             Human Rights Watch: iisraellased kasutavad Palestiina laste tööjõudu

                                                      (13.04.2015)

Juhtiv Rahvusvaheline Inimõiguste Kaitse Organisatsioon süüdistas Iisraeli okupante lapstööjõu kasutamises põllumajanduses. Human Rights Watchi eksperdid nimetavad seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Täna avaldatud 74-leheküljeline raport paljastab sadade Palestiina laste odava tööjõuna kasutamist, kes on sunnitud töötama vaesuse tõttu.

Okupeeritud Jordani oru Palestiina maadel käivitasid iisraellased suuremahulise põllumajandusliku tootmise. Odava tööjõu vajadusel värbavad põllumehed vähemalt 11-aastaseid Palestiina lapsi. Madala palga saamiseks töötavad lapsed ohtlikes tingimustes.

Dokumendist järeldub, et sajad väikesed töölised taluvad suuri koormusi, sageli kõrgel temperatuuril ja puutuvad kokku ohtlike kemikaalidega. Laste töö on seotud toodete kasvatamise, koristamise ja pakendamisega, millest suurem osa eksporditakse.

"Iisraeli asunikud teenivad Palestiina laste õiguste rikkumisega vapustavat kasumit... Iisraeli diskrimineeriva poliitika tagajärjel vaesunud Palestiina kogukondade lapsed, kes jätavad kooli pooleli ja lähevad ohtlikule tööle. Nad teavad, et neil pole muid väljavaateid. Iisrael pigistab selle peale silma kinni," - teatas ekspert Sarah Lee Witson.

Human Rights Watchi aktivistid külastasid seitset istandust, küsitlesid 38 last ja 12 täiskasvanut. Rahvusvahelise õiguse, Iisraeli ja Palestiina seadustega on töötajate alampiiriks seatud 15 aastat, ehkki paljud küsitletud laste sõnul asusid nad tööle 13–14-aastaselt.

                                          Iisraeli piiripolitsei uudised

                                                      (31.10.2015)

29. oktoobril postitati YouTube'i video, kus Iisraeli piiripolitsei töötaja Magaw viib läbi selgitustööd okupeeritud Jordani jõe Läänekalda aladel asuva Aida põgenikelaagri elanikega. Täistekst antakse allpool, kuid praegu annan hommikusöögiks paar fraasi. "Lapsed, noored, vanad, kõik te surete." "Me tapame, tapame teid!".

Teise telekanali veebisaidi andmetel reageeris oma töötaja Magawi uuenduslikule lähenemisele järgmiselt: "See on tõsine juhtum, mis aset leidis. Uurimise ajal ametnikku ametist ei eemaldatud."

Ohvitser Magaw: "Aida laagri põgenikud, me oleme okupatsiooniarmee. Te pillute kive, meie hakkame teid gaasiga ründama, kuni te kõik surete. Lapsed, noored, vanad inimesed, te kõik surete, me ei jäta teid elama. Arreteerisime ühe teist, ta on praegu meie juures, haarasime ta kodunt ja peksame ja tapame ta, küll te näete, kui hakkate kive pilduma. Tulge koju tagasi või ründame teid gaasiga surmani, teie peresid, teie lapsi, kõiki. Me tapame, tapame teid! Kuulake mind, tulge tagasi koju, see on teile parem."*

Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib selliseid sõnu nimetada sõjakuriteoks.

Veel uudiseid. Palestiinas hukkus Iisraeli okupeeriva armee ja palestiinlaste vahelise kokkupõrke ajal kaheksakuune imik. Ajalehe Haaretz andmetel lämbus laps IDF-i sõdurite pihustatud pisargaasist. Palestiina tervishoiuministeerium selgitab, et tragöödia leidis aset reede õhtul Beit-Lehemi lähedal Beit Fajari külas, IDF-lased tulistasid gaasiga maja, kus asus lapse pere.

Samuti teatatakse Haaretzis, et seitse õigeusu juudirühma kuuluvat Iisraeli sõdurit arreteeriti jõhkra vägivalla eest palestiinlaste kinnipidamisel Jenini rahutuste ajal. Leiti, et kolm sõdurit tagusid meest peaga vastu seina ja näkku.

                                          Juudi terrorism pole terrorism?

                                                        (27.12.2015)

Hoolimata juutide äärmusluse märkimisväärsest suurenemisest, samuti praktiliselt avalikustatud juhtumist, kus Araabia Duma külas oli maja süütamine, mille tagajärjel suri poolteist aastat vana poisslaps ja tema vanemad, usub Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, et juudi terrorismi ja Araabia oma võrrelda ei saa.

Haaretzi sõnul teatas Netanyahu valitsuse koosolekul järgmist: "Araabia ja juudi terrorismi vahel on erinevus."

*- YouTube (Middle East Eye) - "Israeli forces to Aida camp: 'We will gas you until you all die'" (https://www.youtube.com/watch?v=QC5_W_zUzHc)

Netanyahu usub, et erinevalt juudi terrorismist, mis on piiratud, on Araabia terrorism laialt levinud. Valitsusjuhi sõnul mõistavad ühiskond ja Iisraeli valitsus juudi terrorismi hukka. Vastupidi, Palestiina omavalitsus julgustab terrorit ja tegeleb selle õhutamisega.

Üks väljaande kommentaatoritest kirjutas: "Netanyahu ei maininud peamist erinevust, Iisrael okupeerib Palestiina riiki, kuid Palestiina teisi riike ei okupeeri."

Iisraeli kaitseminister Moshe Ya'alon ei ürita juutide toime pandud terroriakte õigustada ja nimetab asju nende õigete nimedega. Dumas Dawabsche perekonna maja süütamise uurimist kommenteerides teatas Ya'alon, et sel juhul on tegemist juudi terrorismiga.

"Siin on meil juudi terrorism ja ma nimetasin seda algusest peale terrorismiks. Terror, see on terror ja ainult terror, sõltumata sellest, kas selle paneb toime araablane või juut. Selle vastu tuleb meetmeid võtta," ütles minister laupäeval programmi Kohtumine ajal.

"On ka rabisid, kes kutsuvad vastutustundetuid noori tegutsema... Samuti tuleb uurida rabide avaldusi, kelle väljaütlemised lükkavad noori selliseid tegusid toime panema," lisas Ya'alon.

                                            Eichmann ja Palestiina lapsed

                                                          (23/01/2016)

17. jaanuaril avaldas Iisraeli vasakpoolse ajalehe Haaretz veebisait tuntud ajakirjaniku ja Olof Palme preemia laureaadi Gideon Levy väljaande silmapaistvate saavutuste eest inimõigustealases töös. Oma artiklis pealkirjaga "Jah, palestiinlased hukatakse Iisraelis ilma kohtuprotsessita" püüab autor juhtida maailma tsiviliseeritud osa tähelepanu probleemile, milles Iisraeli armee ja politsei korraldavad palestiinlaste kohtuväliseid hukkamisi.

Gideon Levy märgib, et enamikul juhtudel polnud vaja tuld avada, rääkimata palestiinlaste tapmisest. Tuues näiteid, kinnitab ta, et paljudel juhtudel ei olnud korrakaitsjad ohus ja neid ei ähvardanud miski. Artikkel algab järgmiste sõnadega: "2016. aastal ei pea Iisraelis hukkamiseks Adolf Eichmann olema, piisab, kui olla kääridega Palestiina tüdruk." Ja nüüd, nädala pärast, teatas samast asjast Haaretz, et täna hommikul tulistati 13-aastast Araabia tüdrukut, kes ründas noaga valvurit.

Daily Maili* avaldatud fotol on näha, et laps jookseb tõenäoliselt valvuri poole, kuid tüdruku arreteerimise asemel tapab ta tema.

P.S. Oktoobris 2015, nugade intifada kõrghetke ajal teatas endine tööpartei parlamendiliige sir Gerald Kaufman Palestiina tagasisaatmiskeskuse korraldatud üritusel, et Suurbritannia valitsus on viimastel aastatel muutunud Iisraeli-meelsemaks. "See on juudi raha, Konservatiivse partei juutide annetused määravad konservatiivide eelarvamused... Ainult viimastel päevadel on iisraellased tapnud 52 palestiinlast ja keegi ei pööra sellele tähelepanu, see valitsust ei morjenda," ütles Kaufman. Lisaks luges ta läbi ühe Ida-Jeruusalemmas elava sõbra kirja: „Enam kui pooled rünnakutest olid kindlasti fabritseeritud. Nad valmistasid tapmiste õigustamiseks loo nugadega... Nad tapsid kaks juuti ja eritrealase ainult sellepärast, et nad nägid välja nagu araablased."

              Iisraeli kohus mõistis seitse Palestiina last vangi kivide viskamise eest

                                                        (16.03.2016)

Ennekuulmatu julmusseadus, mille kohaselt Iisraeli okupantide kividega pildumise eest võib palestiinlasi 20 aastaks vangi heita, on hakanud vilja kandma. Iisraeli kohus mõistis kolmapäeval seitsmele 14–17-aastasele alaealisele palestiinlasele ühe- kuni kolmeaastase vangistuse. Lapsed viskasid juudi autosid kividega. Middle East Monitori andmetel on Iisraeli vanglates praegu 406 Palestiina last, neist neljandik on alla 16-aastased. Enamik teismelisi arreteeritakse kivide viskamise eest.

                       Okupatsiooni argipäevad Palestiina Wadi Fukini külas

                                                       (2016-10-30)

Viimase mõne aasta jooksul on ilma igasuguse loata ja karistamatult turiste teeselnud relvastatud iisraellaste rühmad kõndinud Palestiina külas Wadi Fukini eramaal. "Iisraeli relvastatud turistid levitavad Palestiina külas hirmu," kirjutatakse Haaretzis**.

*- Daily Mail - "Palestinian girl, THIRTEEN, shot dead by Israeli security guard after she 'tried to stab him'"

(http://www.dailymail.co.uk/news/article-3413493/Palestinian-girl-13-shot-dead-Israeli-security-guard-tried-stab-him.html)

**- Amira Hass - "Armed and Entitled, Israeli Hikers Sow Fear in Palestinian Farming Village"

(https://www.haaretz.com/israel-news/.premium.MAGAZINE-armed-and-entitled-israeli-hikers-sow-fear-in-palestinian-village-1.5453880)

Automaatrelvadega relvastatud turistid käituvad äärmiselt väljakutsuvalt, tekitavad varakahjustusi, ujuvad niisutamiseks mõeldud veekogumise basseinides, on sageli alasti või kirjutavad solvavaid silte, näiteks „Surm araablastele“. Üks talunik ei suutnud kannatada ja teatas kahjust ja rassismist politseile.

Siin on veel üks näide Wadi Fukini elanike kannatustest. Iisraeli asunikud hävitasid 14. mail 2012 koristatud saagi ja põllumehed kandsid olulist kahju. Kuid press ei karju sellest, see on teave ÜRO vaatleja poolt.

"Okupeerivat Iisraeli tuleb pidada vastutavaks kõigi nende sõjakuritegude, riiklike terroriaktide ja Palestiina elanikkonna inimõiguste süstemaatilise rikkumise eest ning vastutavad isikud tuleb kohtu alla anda," lõpeb peasekretärile ja Julgeolekunõukogu presidendile adresseeritud kiri ÜRO Palestiina suursaadiku ja alalise vaatleja ÜRO juures Riyad Mansouri poolt.

Ja nüüd küsimus: Mis saab araablasest, kes lubab endale sellist käitumist? Minimaalselt ta arreteeritakse, maksimaalselt tapetakse ta "terrorismi" tõttu kohapeal. Kohus mõistab mõrvari õigeks ja meedias tehakse temast rahvuskangelane, nagu juhtus IDF-i sõduri puhul, kes lasi maha haavatud relvastamata palestiinlase.

Kokkuvõttes hakkasid külas basseinide äärde ilmuma sildid, mis kutsusid kutsumata külalisi: "Kui olete saanud loa ujuda, siis palun jääge korralikuks. Alasti ujumine on keelatud."

Wadi Fukini küla asub Jordani jõe Läänekaldal "rohelise joone" lähedal ja seda pigistavad kaks suurt Iisraeli ebaseaduslikku asundust, mis tekitavad Palestiina külaelanikele kriitilisi probleeme.

Ehituspraht, kanalisatsiooni veed, reostus ja veevarude ammendumine on põllumajandustootjate jaoks väga murettekitavad. Tööpuudus külas ulatub 40% -ni, põllumajandussektor hõlmab 60% asula majandusest. 2007. aastal avaldatud Iisraeli plaanide kohaselt lõigatakse Wadi Fukin ja veel 7 Palestiina küla Petlemmast eraldusseina poolt ära. Mida tähendab väikeste asulate eraldamine linnadest, pole vaja selgitada. Samuti võõrandatakse müüri läbi küla olulised põllumajanduseks vajalikud territooriumid. Alates 2000. aastast on okupatsioonivõimud Wadi Fukinis välja juurinud 250 oliivi- ja 100 viljapuud. Selliste toimingute tagajärjel kannatavad inimesed tohutute kaotuste all ja kaotavad oma elatise.

     Iisraeli kohtud määravad Palestiina laste suhtes mõeldamatult karmid karistused

                                                        (06.02.2017)

Iisraeli kohus mõistis 16-aastase Palestiina tüdruku kuueks aastaks vangi; laps mõisteti süüdi Iisraeli okupeeritud territooriumil noa kandmises ja rünnaku kavandamises, vahendab Middle East Monitor. Samal ajal palub Iisraeli sõjaväeprokuratuur kohtul näidata leebust Iisraeli sõdurile, kes tulistas haavatud relvastamata palestiinlast ja määras talle kuni 5-aastase vanglakaristuse.

Manar Mahdi Svejki tabati Iisraeli okupeeritud Ida-Jeruusalemmas 6. detsembril 2015 ning Iisraeli politsei väitel leiti tema kotist läbiotsimise käigus nuga. Kaks päeva hiljem vabastasid okupeerivad võimud lapse. Kuid tüdruk arreteeriti taas 22. detsembril ja ta on sellest ajast peale vangis. Seega oli noa kandmise ja väidetavalt „rünnaku kavandamise” karistusaeg üle 7 aasta.

Nagu Iisraeli ajakirjandus varem kirjutas, mõistis Jeruusalemma ringkonnakohus 16-aastasele palesstiinlannale 13,5-aastase vanglakaristuse "kääridega möödujate ründamise eest". Tema 14-aastane kaasosaline tapeti sündmuskohal, algul sai ta mööduja poolt haavata, siis jooksis kohale politseinik ja lõpetas ta elu püstolist tehtud kontroll-lasuga.

Juudist terroristile, kes tahtis tappa araablast, kuid ajas segi ja ründas juuti, mõisteti 11                                                                 aastat

                                                         (02.02.2017)

Iisraelis lõppes huvitav kohtuprotsess. Uudishimu selle vastu seisneb selles, et nad proovisid juudi terroristi, kes kavatses tappa mingit araablast, kuid ajas lõpuks ohvri segamini ja ründas juuti. 2015. aasta oktoobris lahkus Kiryat Ata linnas Pinto nime kandnud juut majast kahe noaga, eesmärgiga tappa araablane. Terroriakti toimepanemiseks valis ta kaubamaja, uskudes, et seal töötab palju araablasi. Valitud ohvrile tagantpoolt lähenedes hakkas Pinto noalööke tegema, kuid kaupluse töötajal õnnestus lahti rabelda ja põgeneda. Nagu selgus, ei rünnanud ebaõnnestuja-terrorist mitte araablast, vaid oma kaasmaalasest hõimukaaslast.

Kohtuistungil väitis Pinto, et teda kontrollib „sisehääl“, samuti tundis ta, et sooritab mitsahit (heategu, kiiduväärt tegu). Kohtunik neid muinasjutte siiski ei uskunud, advokaadi strateegia süüdistatava hullumeelseks tunnistamiseks ebaõnnestus ja tapmise katse eest mõisteti Pintole 11 aastat vangistust.

                     Iisraeli kaitseväe sõdurid on mõrvakatse kaasosalised?

                                                   (15.05.2017)

Tänasel Haaretzi veebisaidil enim loetud materjal on väike märkus selle kohta, kuidas Palestiina autonoomias, kus grupp okupante-sioniste pildus kividega palestiinlase maja. Näib, et see on okupatsiooni argipäev... Kõik oleks korras, kui samal ajal IDF-i sõdurid huligaane ei saatnuks. Video järgi otsustades ei sekkunud sõjaväelased kuidagi tsiviilisikute agressiivsetesse toimingutesse*. Kuid kõige rohkem hämmastasid mind lugejate kommentaarid.

Osalemine mõrvakatses: "Olenemata sellest, kas palestiinlane sai vigastada, üritasid asunikud omaenda Iisraeli määratluse kohaselt palestiinlasi tappa. Asunikke valvavad Iisraeli kaitsejõud on mõrvakatses kaasosalised, mitte vähem", - Mark (Mark of Lewiston)

Iisraeli okupatsioonivõimud: "Iisraeli okupatsioonivõimud on argpüksid, kes ründavad ainult relvastamata palestiinlasi... Neid asunikke ja ebamoraalseid sõdureid on lihtne tuvastada, Iisrael, arreteeri nad kõik ja hävita nende kodud," Tommy Ire.

Iisraeli armee eitab sõdurite ilmset ükskõiksust, öeldes, et asunikud saabusid tulekahju kustutama ja ka palestiinlased viskasid kive. Lubage mul meelde tuletada, et Iisraeli seaduste kohaselt võib palestiinlast kivide viskamise eest julgeolekujõududele ja autodele 20 aastaks vangi panna. Haaretz ütles, et sündmuskohale saabus grupp asunikke, keda saatsid naabruses asuva ebaseadusliku eelposti Givat Roneni relvastatud sõdurid.

P.S. "Oleme kinnitanud ja kinnitame jätkuvalt, et sellised seadused tunnistavad seda, et Iisraelis võidavad üha enam fašistlikud ja rassistlikud tunded. Sellised seadused õõnestavad kõiki Iisraeli demokraatia aluseid, kui need kunagi olemas on olnud, muudavad Iisraelis elavad palestiinlased teise klassi kodanikeks, kuna enesemääramisõigus on antud ainult juudi rahvale... Tegelikult on Iisrael piirkonna demokraatia oaasist pöördumas, nagu ta ise end nimetab, apartheidi riigiks. Ta astub järjekindlalt seda teed, võttes vastu vastavaid seadusi”, Palestiina välisminister Riyadh al-Maliki, 15. mai 2017.

*- YouTube (Haaretz.com) -"Settlers throw stones at Palestinians as Israeli soldiers stand by in the West Bank" (https://www.youtube.com/watch?v=bnhiox4ZowQ)

    Iisrael konfiskeeris Madalmaade poolt palestiinlastele annetatud päikeseenergia

                                                       elektrijaama

                                                      (05.07.2017)

Petlemma lähedal asuv väike Palestiina küla Jubbet al-Dib (tsoon C), kus elab 160 inimest, asutati 1929. aastal, kui Iisrael eksisteeris ainult sionistide haiges kujutlusvõimes, kuid paarkümmend aastat hiljem tungis okupant Läänekaldale ja hakkas oma tingimusi dikteerima.

Jubbet al-Dib'i ümbruses hakkasid Iisraeli illegaalsed asulad (isegi Iisraeli seaduste järgi) nagu seened kasvama, mille äärde laotati kohe head asfaltteed ja vajalikud kommunikatsioonid - veevarustus, elekter. Kuid need tsivilisatsiooni eelised ei mõjutanud Palestiina põliselanikke. Kõigile külaelanike taotlustele neid elektrivõrku ühendada keeldus okupatsiooni administratsioon kindlalt ning katsed toita asulat päikesepaneelide kaudu nurjusid.

"Alates 1988. aastast on küla palunud tsiviilvalitsuselt selle ühendamist elektrivõrguga, kuid sellest on keeldutud. 2009. aastal konfiskeeris administratsioon päikesepaneelide toitel oleva tänavavalgustussüsteemi," kirjutab Haaretzi korrespondent Amira Hass.

Sellest ajast alates on Jubbet al-Dibi elanikud kasutanud heategevusorganisatsioonide mitut mürarikast ja suitsevat generaatorit, mis pakuvad elektrit ainult kolm tundi päevas. Nüüd on aga olemas Hollandi valitsuse esindatud heategevusprojekt, mis pakub küla vajadustele vastavat päikeseelektrijaama ehitust. Kokku kulutas Holland elektrifitseerimise projektile 350 tuhat eurot ning jaama ise paigaldas üheksa kuud tagasi Iisraeli-Palestiina organisatsioon Comet-ME. Ent 28. juunil jõudsid Jubbet al-Dibisse ilma igasuguse hoiatuse või etteteatamiseta administratsiooni esindajad okupeeriva armee saatel, demonteerisid 96 päikesepaneeli, elektroonikaseadmeid ja viisid nad teadmata suunas. Komet-ME töötajate sõnul hävitati kohapeal varustus, mida ei õnnestunud kaasa võtta. Konfiskeeritud ja kahjustatud varustuse maksumus on hinnanguliselt 40 tuhat eurot.

Nagu Haaretzis leiti, rikuvad sellised toimingud Iisraeli seadusi. Kõik, mida Hollandi valitsus on seni vastuseks mahlakale sülitamisele teinud, on protesteerinud ja palunud Iisraelil konfiskeeritud varustus tagasi anda. Okupatsioonivõimud selgitasid oma häbematut trikki sellega, et päikeseseade paigaldati ilma loata, ja rõhutasid, et külas on ka "muid elektrienergia allikaid".

Isegi Briti ajaleht Independent hakkas selle loo vastu huvi tundma, sotsiaalvõrgustike kaudu jagas seda artiklit rohkem kui 130 tuhat lugejat.

                                              Iisrael ja Palestiina lapsed

                                                        (19.08.2017)

2000. aasta septembrist 2017. aasta aprillini tapsid Iisraeli julgeolekujõud rohkem kui 3000 Palestiina last, 13 tuhat sai erineva raskusastmega vigastusi, teatas Middle East Monitor, viidates Palestiina Infoministeeriumi andmetele.

Lisaks arreteeriti aruandeperioodil 12 000 alaealist, praegu vaevleb Iisraeli okupatsioonivanglates 400 Palestiina last, kinnipidamise või vahistamise ajal piinatakse ja pekstakse neist 95%.

Nagu varem teatatud, sunnib Ofeki vangla administratsioon, kus peetakse kinni mitte vanemaid, kui 21-aastaseid isikuid, Palestiina alaealisi töötama erafirma jaoks soolapakkimise kallal. 6-tunnise tööpäeva eest makstakse 15 seeklit ehk 3,7 USA dollarit.

Palestiina tööministeeriumi hinnangul pakub praegu tööturul oma teenuseid 102 000 alla 18-aastast palestiinlast, ehkki 2011. aastal oli neid vaid 65 000. Iisraeli külades (kibutzid) on 20 tuhat palestiinlast, neist 5,5% on lapsed vanuses 13-16 aastat, nad saavad kolm korda vähem kui Iisraelis miinimumpalk on. Sageli asuvad talud okupeeritud Läänekalda hõivatud maadel.

Väljaanne Middle East Monitor ei kirjelda laste tapmise põhjuseid. Ma seletan. Mõnikord tapetakse Palestiina poisse ja isegi tüdrukuid nn "terroriaktide käigus" relvastatud sõduri või turvatöötaja ründamise eest kääride või noaga, viies täide enamiku iisraellaste toetatud kohtuväliseid hukkamisi. Aga. Enamasti surevad lapsed Iisraeli armee karistusoperatsioonide ja haarangute ajal.

Iisraeli kolm peamist karistusoperatsiooni Gaza sektoris ja laste tapmine:

Valatud Tina - 320 (60 alla 6 aasta)

Pilvesammas - 47 (21 alla 10-aastased)

Purunematu Kalju - 551 (180 imikut või väikelast).

Kuid ka siin on Iisraeli võitlejate kaitsjaid, kes kisavad, et palestiinlased kasutavad "inimkilpe". See on aga juudi üldlevinud propaganda tagajärg. IDF kasutab ka inimkilpe. ÜRO raportis öeldakse "Palestiina laste pidev kasutamine inimkilpide ja informaatoritena", sõjavägi kasutas lapsi ohtlikele aladele pääsemiseks, seades neid nende ja sõjatehnika ette. See jõudis isegi selleni, et Iisraeli Ülemkohus keelas armeel kasutada Palestiina tsiviilelanikke püssitule kattena. Enamikul juhtudest tapavad iisraellased lapsi valimatu lennuki-, suurtükiväe- ja soomustehnika tule tagajärjel, samuti mõttetute tulistamiste tõttu igas suunas.

Ajavahemikus 2015. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta juulini tapsid Iisraeli okupatsioonivõimud 327 palestiinlast, sealhulgas 91 last, kõige väiksem oli vaid 3 kuune. IDF-i sõdurid viskasid 2015. aasta oktoobri lõpus majja gaasigranaadi, hukkus kaheksakuune poiss. Nii et vastake mulle, kas need kaks last olid ka terroristid?

        Palestiina okupatsiooni uudised ja vastused kasutaja Crich Lee küsimustele

                                                   (02/28/2018)

Mõned uudised Palestiina Iisraeli okupatsiooni käigust ning ekspertarvamused Iisraeli kasvava toetuse kohta Süüria terroristidele, Ameerika režiimi repressioonid Iisraeli boikoteerimise vastu ja vastused kasutaja Crich Li kolmele küsimusele.

Okupatsioonivõimud kiitsid heaks Iisraeli annekteeritud 3000 uue elamuüksuse ehitamise Ida-Jeruusalemma. Iisraeli režiim järgib poliitikat, mille kohaselt tuleks vähendada Jeruusalemma araablaste rahvaarvu ja suurendada "juutide" arvu.

Rohkem kui 40% Läänekaldal asuvate juudi okupantide haudadest asuvad Palestiina eramaal. Samal ajal luuakse paljud kalmistud okupatsiooniasustustest piisavalt kaugele, mis paneb meid rääkima Palestiina territooriumi hõivamise strateegia keerukusest.

Netanyahu äärmusrežiim tunnistas ametlikult Gilad Farmi eelposti. Asundus asutati 2002. aastal, praegu on selle pindala 0,45 km2. Eelpostid on juutide väikesed okupatsiooniasundused Palestiina Läänekaldal, neid on umbes 120 ja need on ebaseaduslikud isegi Iisraeli seadusandluse järgi. Eelposte seatakse üles nii C-tsooni nagu "riigimaale" kui ka palestiinlaste eraaladele. Eelpostide elanike arv ulatub mõnest kuni 500 inimeseni, neid korraldab peamiselt Amani äärmusliikumine.

Eelpostid ehitatakse sageli Iisraeli asundustest eemal asuvale Palestiina eramaale, kuid vaatamata sellele pakub okupatsiooni administratsioon neile sõjalist kaitset ja vajalikku suhtlust. Netanyahu režiim valmistub lõpuks tunnistada kõik eelpostid Jordani Läänekaldal ebaseaduslikeks.

Palestiina okupatsioonibüroo (valitsuse Koordinaator Territooriumidel) juht Yoav Mordechai üritab avalikkust veenda, et Mohammed Tamimi sai jalgrattalt kukkumisel peatrauma. Tuletame meelde, et 15-aastast Mohammedi (Iisraeli röövitud Ahed Tamimi vend, kelle kohta allpool), Iisraeli sõduri poolt sandistatud, tulistati last kummikattega terasest kuuliga pähe*.

   Fotoallikas Mohammed Tamimi fotoallikas: Facebook - "The Palestinian Information Center"

  (https://www.facebook.com/PalinfoEN/photos/a.709830945703043/1866330040053122/?type =        3&theater)

Analüütiku ja teadlase Elizabeth Tsurkovi sõnul on Iisraeli toetus Süüria lõunaosa terrorirünnakutele märkimisväärselt suurenenud - vähemalt seitse "Süüria Vabaarmeega" seotud terrorirühmitust saavad relvi ja raha. Toetatud jõukude hulka kuuluvad sellised terroristlikud organisatsioonid nagu Liwaa 'Fursan al-Jolan ja Firqat Ahrar Nawa. Haaretzis lisavad nad, et Iisrael on suurendanud ka oma toetust terroristide kontrolli all olevatele küladele, tarnib neile ravimeid, toitu, rõivaid ja muud.

*- YouTube (Haaretz.com) - "Mohammed Tamimi - 15 years old from Nebi Saleh"

(https://www.youtube.com/watch?v=13sj8tTAkVk)

Iisraeli okupatsiooniarmee tulistas Gaza sektorist pärit kalurite paati, mis väidetavalt ületas kalapüügiks lubatud piiri. Agressiooni tagajärjel hukkus 18-aastane noormees, veel kaks palestiinlast said haavata. Palestiina kaluritel on lubatud väljuda vaid kuue miili kaugusele avamerele, kuid püügipiirkond on ebastabiilne ja seda võib piirata. Palestiinlased lähevad püügikohti otsides mõnikord üle keelatud joone, kuna rannikult on toitu ja kaupa väga keeruline kätte saada. ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel arreteerivad okupatsioonivõimud jätkuvalt kalureid, kellest mõned väidavad, et nad pole lubatud püügipiirkonnast lahkunud. 2016. aastal peeti kinni üle 100 kaluri - see on suurim arv pärast 2009. aastat, kui ÜRO hakkas arreteerimisi fikseerima.

Iisraeli valitsus pidas rahvusvahelise konverentsi, et arutada globaalse inimõiguste liikumise "Boikott, isoleerimine ja sanktsioonid" nõrgendamist, ohjeldamist ja võimalikku hävitamist, mis kutsub üles Palestiina okupatsioonile reageerima. Sabatile aeti 200 advokaati 24 riigist. Liikumine on pooltes USA osariikides keelatud ja on selge, et okupatsioonirežiim soovib seda häbiväärset tava levitada teistesse riikidesse.

Tegelikult väljendub Iisraeli boikoteerimise keeld ettevõtete ja tavaliste ameeriklaste repressioonides. Inimesed, kes töötavad Ühendriigi valitsuse heaks või sõlmivad sellega lepinguid, peavad allkirjastama Iisraeli kaupade boikoteerimises mitteosalemise. Represseeritute seas on juriste, õpetajaid ja isegi tavalisi inimesi, kellel pole võimudega suhteid. Näiteks materiaalse abi saamiseks olid orkaani Harvey ohvrid sunnitud allkirjastama dokumendi, milles oli punkt "ei boikoteeri Iisraeli". Ärge imestage, see on vaid Ameerika Ühendriikide ja selle peremeeste totalitaarse režiimi olemuse eraviisiline ilming.

Praegu arutatakse Kongressis aktiivselt Iisraeli boikoteerimist keelustavat seadust ja ma ei kahtle, et see varem või hiljem ka vastu võetakse. Seadusandjad teevad ettepaneku rikkujaid trahvida summas 250 tuhandest kuni miljoni dollarini ja heita nad 20 aastaks vangi.

2017. aasta septembri alguses hakkas Ameerika Ühendriikides kehtima seadus, mis keelab valitsusasutustel investeerida ja kasutada Iisraeli boikotis osalevate organisatsioonide ja ettevõtete teenuseid. Nii üritab režiim maha suruda õiglase rahulolematuse sionistide kuritegudega. Märgin, et okupeeritud Läänekalda asundustes ja Iisraeli tööstusvööndites on rohkem kui 160 tehast, mis toodavad: kemikaale, alumiiniumi, nahka, patareisid, plastikut, kummi, pesemisvahendeid ja pestitsiide. Töötavad ka karjäärid, salajased sõjalised tehased ja paljud põllumajandusettevõtted. Paljud vallutatud Palestiina ja Süüria maadel toodetud kaubad eksporditakse.

Nüüd vastan küsimustele, mille esitas mulle lugupeetud kasutaja Crich Lee:

1. Kas arvate, et HAMAS võitleb Gazas Iisraeli okupeerimisega?

2. Kas teie arvates on laste kasutamine selles võitluses õigustatud?

3. Kas te tervitate HAMAS’i peamist loosungit: "Iisrael peab olema

hävitatud "?

1. Ei, HAMAS ei võitle Iisraeli okupatsiooni vastu, HAMAS’i partei ja Gaza kaitsejõud üritavad sellele vaid häbelikult vastu hakata. Nelja-aastane laps peab valju häälega nuttes vastu hakkama turskele hirmutavale pedofiilile ja vehib mõttetult nõrkade kätega. Kuid sellest armetust vastupanust saab pedofiil ainult hoogu juurde, vihastab ja laps lõpuks vägistatakse või koguni tapetakse.

2. Laste kasutamine Palestiina okupatsiooni vastu seismisel on õigustatud, sest Iisrael alustab juudi laste ideoloogilist töötlemist juba lasteaiast alates. Siin õpib HAMAS ainult Iisraelilt. Teine asi on see, et kui lapsi sunnitakse või julgustatakse terrorismile, lükkan sellised tegevused kategooriliselt tagasi ja mõistan need hukka. Iisraeli režiim peab adekvaatselt reageerima paljudele juudi okupantide vägivallajuhtumitele Palestiina põliselanike vastu Jordani Läänekaldal. Juudi terrorism, eriti alaealiste, tuleb lõpetada ja karistada seaduse täie karmusega. Okupeeritud alade elanike mistahes jõulist tegevust okupatsioonivõimude vastu on keeruline "terrorismiks" pidada.

3. Ma ei toeta loosungit "Iisrael tuleb hävitada". HAMAS’i poliitilise programmi* kohaselt on partei valmis tunnustama Iisraeli ja Palestiinat oma piirides enne 1967. aasta Iisraeli agressiooni kui „riikliku konsensuse valemit”. Seega pole teie pakutud loosung HAMAS’ile „peamine“. Teisest küljest välistab Iisraelis aastaid valitsenud Likud'i poliitiline doktriin Palestiina iseseisva riigina ilmumise. Palestiina riiklik omavalitsus (Mahmoud Abbas) tunnustas Iisraeli, kuid Iisrael ei tunnusta Palestiinat. Iisraeli tunnustamine peatati selle aasta jaanuari keskel ja seda tehti vastuseks sellele, et Trump tunnistas idiootselt annekteeritud Jeruusalemma kui juudi riigi pealinna.

Burini küla okupatsiooniprotseduur: keegi tulistab Iisraeli sõdurite

juuresolekul automaadist palestiinlasi

(29.03.2018)

*- Hamas - "A Document of General Principles and Policies"

(http://hamas.ps/en/post/678/a-document-of-general-principles-and-policies)

Täna ilmus maailmakuulsa Iisraeli ajalehe Haaretz veebisaidil huvitav video*, mis näitab, kuidas keegi tulistab automaadist palestiinlasi, teised "noored iisraellased" viskavad palestiinlaste pihta kive, kõike seda Iisraeli okupeeriva armee sõdurite juuresolekul.

Teadaolevalt toimus rünnak palestiinlaste vastu 7. märtsil. Asukoht: Iisraeli okupeeritud Jordani Läänekallas Palestiina küla Burini lähedal (Nabluse linnast 7 km kaugusel), mille läheduses asub mitu juudi okupatsiooni asundust.

Burini küla asub niinimetatud "B-tsoonis", kus palestiinlaste julgeolek lasub täielikult okupatsioonipoolel. Küsimus on selles, mida teevad Iisraeli sõdurid? Kas nad kaitsevad tsiviilelanike ja huligaanide automaate?

Nagu Haaretzi korrespondendid kindlaks tegid, hoolimata sellest, et möödunud on juba rohkem kui kolm nädalat, pole ühtegi ründajat arreteeritud ja nende isikud jäävadki tundmatuteks ning Iisraeli okupeeriv armee on teatanud, et tulistaja pole sõjaväelane. Palestiinlaste sõnul on viimastel kuudel Yitzhari, Har Brahi ja Givat Roneni okupatsiooniasundustest pärit iisraellased mitu korda nädalas Palestiina küladesse tulnud ja neid kividega loopinud. Lõpuks tulevad sõdurid ja ajavad ründajad minema.

Lubage mul teile meelde tuletada, et Iisraeli seaduste kohaselt võib palestiinlase vangistada võitlejate ja autode kivide viskamise eest 20 aastaks.

Knesseti saadik: Snaiper tapetakse, kroonumühkamid naeravad aga araablased surevad

                                                            (04.11.2018)

Iisraeli armee on taas suure skandaali keskmes, seekord avalikustatakse video, kus IDF-i snaiper tulistab relvastamata palestiinlast, kes seisab tara lähedal Iisraeli ja Gaza sektori piiril**.

"Snaiper tapetakse, kroonumühakad naeravad aga araablased surevad," kommenteeris Knesseti parlamendisaadik Ahmed Tibi Araabia Ühendemiraatide nimekirjast.

*- YouTube (Haaretz.com) - "Settlers throwing stones in the presence of soldiers"

(https://www.youtube.com/watch?v=gdTZAlkqB_c)

**- YouTube (Haaretz.com) - "Motionless Palestinian Shot by Israeli Sniper to Sound of Soldiers' Cheers" (https://www.youtube.com/watch?v=EjTkJIPKj80)

Video avaldasid juhtivad meediaväljaanded, sealhulgas The New York Times, The Guardian ja Haaretz. Video Iisraeli meedias avaldamise päeval (esmaspäeval, 9. aprillil) teatas IDF, et alustatakse menetlust. Eile teatas sõjavägi, et vastavalt eeluurimisele "käitus snaiper kohaselt." Mis puudutab teisi sõdureid (või ühte sõdurit), kes rõõmustasid entusiastlikult edukalt võetud kaadrite üle ja solvasid tulistatud isikut, siis seda kutsuti "kohaseks käitumiseks". Samuti selgus, et video jäädvustati 22. detsembril 2017.

Nii reageeris kaitseminister Lieberman palestiinlase tulistamisele: "Snaiprile antakse medal ja fotograaf tuleks jefreitoriks alandada."

See, et Iisraeli soldat tapab tara lähedal rahumeelseid palestiinlasi, on hästi teada, kuid iga kord kuuleme ainult vabandusi ja süüdistusi võltsimise kohta. Aftershock moodustas terve Iisraeli propaganda osakonna, mille juht veab midagi pealkirja “Palestiina Hollywood” sarnast, kus ta väljastab soovi tõelise pähe ja laimu Palestiina põlisrahvaste üle. Iisraeli propaganda osakonnas on mitu Iisraeli elanikku ja palju inimesi Venemaa ja Euroopa lippudega, kõik nad laulavad kooris ringiratast, kuid selliseid materjale nad ei avalda. Aga kuidas siis? Iisraeli loitsu kohaselt "on IDF maailma kõrgeim moraalne armee." Üks Läti lipu all avaldas mulle isegi uhkust, et väidetavalt ta teenis Iisraelis ja"... midagi selle kohta, mis seal on ja, et ma tean. Erinevalt teist". Seletagi siis meile, "teadmatutele", miks Iisraeli armee tapab relvastamata palestiinlasi?

Sellistel juhtudel on relvastamata inimeste tapmine, mida võib õigustatult nimetada sõjakuriteoks ja inimsusevastaseks kuriteoks. Iisraeli propaganda osakond küsib avalikkuselt süütuid küsimusi:

"Ja põhiküsimus. Miks peaks snaiper tapma ilma kahe jalata invaliidi? Milline ülem annab heakskiidu sellisele laskmisele? Mida see lask lahendab? Millist lahinguülesannet? Kas te üldse mõtlete või vastupidi, kas teil lülitub analüüs välja, kuuldes sõna Iisrael?.. Öelge mulle, mis eesmärk on selle jobu tapmisel? See on puhtalt praktiline? Ta jookseb rahvahulga poole, kannab õhupalli. Miks teda tappa?"

Muidugi, ta teab väga hästi, et Iisraeli armee on täis närukaelu, sadiste ja fanaatikuid, kelle jaoks Palestiinat pole olemas ja palestiinlased pole inimesed. Kuid teisest küljest ei tee IDF-i käsk midagi armee puhastamiseks psühhopaatidest, pigem vastupidi, õhutab ja näitab tuge sõjakuritegude eest reaalse karistuse puudumises. Ta teab, et tarale lähemale kui 100 meetrit on võimatu pääseda - nad tapavad ilma ette hoiatamata. Kuid ta ajab endiselt inimesi kangekaelselt segadusse ja kinnitab tühiselt, et Gaza sektor ei ole okupeeritud.

Isegi kui jätta kõrvale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Iisraeli juhtivate ekspertide seisukoht, on see silmnähtav kinnitus Gaza sektori okupeerimisele ja et Gaza sektor on tohutu koonduslaager.

Tema, kui resident, on kindlasti rohkem informeeritud kui väline vaatleja, kuid tema eesmärk ja tema „ööbikute” eesmärgid on Iisraeli huvide lobitöö Venemaa huvide kahjustamiseks, samuti müütide istutamine Iisraeli ja selle ebaseadusliku enesedeklareerimisele eelnenud sündmuste kohta. Ja seda tehakse sellise nahhaalsusega ja tseremoonitsemata, et mõnikord ollakse üllatunud reageerimise puudumise üle. Näiteks agent Yashka Kedmi, kellel FSB keelas Venemaale sisenemise, kuulutab Solovjovi saates peaaegu uhkelt, et Iisraeli regulaarsed rünnakud Süüriale (ja neid on sadu) on "tavaline rutiin." Solovjov ise rõhutab peaaegu igas saates, et ta on "juut". Miks seda tehakse? Kas see on psüühikahäire? Ilmselt sellepärast muutis ta oma saated omasuguste kooskäimiseks?

Üks asi on see, et Iisraeli propagandaüksused töötavad halvasti ja kohmakalt ning Netanyahu-Libermani režiim näitab maailmale kõige kõrgemat küündimatust. Vähese ajaga saab igaüks kiiresti aru, mis on mis.

                                 Karistamatu lask palestiina lapse selga

                                                    (16.06.2018)

Iisraeli okupatsiooniväed käituvad samamoodi nagu kõik okupandid - nad tapavad palestiinlasi ilma mõjuva põhjuseta. Iisraeli on juba nädal aega raputanud skandaal Palestiina lapse tapmise pärast. 2013. aasta jaanuaris avasid Iisraeli sõdurid tule nende eest ära jooksnud relvastamata Samir Avadi pihta (16-aastane), üks kuul tabas keha, teine pead. Mõrva põhjuseks oli see, et ta ületas oma Budruse küla eraldava "apartheidi müüri" ning ronis seejärel tagasi üle tara Läänekaldale ja põgenes sõdurite eest. Okupeerijaid ei võetud mõrvas ega sõjakuriteos vastutusele ning eelmisel nädalal võeti neilt maha süüdistus "tulirelva ettevaatamatus kasutamises". Mõni kuu pärast lapse mahalaskmist ründas 30-liikmeline sõdurite grupp tema perekonna maja - korraldati veresaun, peksmised ja arreteerimised. Vaadake nüüd hoolikalt lapse hukkamise videot* ja lugege seda soga, mida Iisraeli propaganda laeb võhiku ajudesse. Muide, Iisrael valmistub vastu võtma seadust, mis keelab okupatsiooniarmeed hõlmavate mässude video- ja fotodokumentatsiooni - karistus kuni viis aastat vanglat.

*- YouTube (Haaretz.com) - "2013 fatal shooting of Samir Awad"

(https://www.youtube.com/watch?v=VEqeHluR-YQ)

"Tegutsedes rangelt vastavalt põhikirjale, andsid meie patrullivad sõdurid vastulöögi Iisraeli sõjaväe vastu suunatud agressioonile, tulistades mitu lasku pärast seda, kui üks araabia nooruk hakkas turvaaia tara lõikama, ignoreerides häbematult sõdurite nõudmisi selle tegevuse lõpetamiseks. Selle tulemusel haavas üks kuulidest noort araablast, kes toimetati hiljem Ramallahi haiglasse, kus ta suri," Kanal 7.

Palestiina okupatsiooni argipäev: süütamine ja põlluviljade hävitamine

(28.07.2018)

Iisraeli ja Lääne ajakirjandus on viimastel nädalatel eriti Gaza sektorist pärit palestiinlaste uute "relvade" üle lärmi löönud - põlevate õhupallide ja madude üle, keda kasutatakse rohu süütamiseks (vahel ka põllukultuuride) Netanyahu režiimi kontrollitavatel aladel. Süütamiste teel vastavad palestiinlased tuhandete meeleavaldajate massimõrvadele ja vigastustele. Tulekahjude eest karistades annab Iisraeli armee Gaza pihta lööke tankidest ja lennukitelt, tappes inimesi ja põhjustades vigastusi. Olen valmis tunnistama, et palestiinlased eksivad, kuid vaatame, mida teevad juudi "asunikud".

Jaanuar. Huwara linna lähedal hävitasid Iisraeli "asunikud" kümneid oliivipuid. Kuritegu jälgisid okupatsiooniarmee sõdurid ega teinud midagi*.

Veebruar. Yasufi külas hävitasid okupandid üle 100 oliivipuu. Ka veebruaris süütasid ebaseadusliku juudi Har-Brakha asunduse elanikud mitu oliivipuud ja üritasid põlevate autorehvide abil palestiinlaste maja põlema panna**.

Märts. Juudi "asunikud" põletasid Yatta linnast lõuna pool 3 hektarit põllumajandusmaad. Palestiina karjused kasutasid seda piirkonda talveks kariloomadele sööda varumiseks.

Aprill. Iisraeli tsiviilelanikud ründasid Aqraba külas asuvat mošeed - tehti süütamiskatse (uks põles maha), mošee rüvetati äärmuslike kirjutistega, sealhulgas "Surm araablastele". Palestiina valitsus klassifitseeris juhtunu terroriaktiks. Läänekalda mošeesid süüdatakse peaaegu igal aastal. Ja mitu sünagoogi põleb Iisraelis? Null.

*- YouTube (Haaretz " - )האץר קרדיט : שי דיןמתנחלםי משחיתים עצםי לש פלסטינםי ליד

יצרה 13.1.18 " (https://www.youtube.com/watch?v=NmKSIoefIvc)

**- YouTube (btselem) - "Har Bracha settlers propel burning tires downhill, aiming at a

Palestinian home, 5 February 2018" (https://www.youtube.com/watch?v=z3HjUE9SFbc)

Mai. Mitte kaugel Hebronist süütasid "asunikud" nisu- ja odrapõllud - saak hävitati 2 hektari suurusel alal.

Juuni. Nabluse lähedal põletasid okupandid 300 oliivipuud, süütamiseks kasutati õhupalli.

Juuli. Rühm juudi äärmuslasi süütasid Jaloudi külas umbes hektaril nisukülvi.

Põldude, aedade, mošeede, vara (autod, ehitised jne) süütamine ja rünnakud palestiinlaste (sealhulgas automaatidega relvastatud "asunikud") vastu toimub mitu korda kuus, sageli okupatsiooniarmee kaitse all, millest paljudest ajakirjanduses ei teatata. Praktiliselt kõik palestiinlaste kaebused ei vii agressori karistamiseni. Põllukultuuride ja aedade hävitamisega põhjustavad okupandid palestiinlastele tohutut kahju, kuna põllumajandus ja loomakasvatus on Palestiina majanduse alus ja inimeste ellujäämise vahend. Retooriline küsimus: mitu tanki ja lennukit on palestiinlased välja saatnud süütajate ja juudi terroristide maharahustamiseks?

                                         Kas piinamised on õigustatud?

                                                        (29.08.2018)

Kas piinamised on õigustatud? Isiklikult olen valmis kaaluma ettepanekut füüsilise koostöö kohta selliste Venemaa ja venelaste vaenlastega nagu Trumpi, Obama, Clintoni ja Bushi klannid, aga ka teiste sõjakurjategijatega. Veelgi huvitavam oleks rääkida nende marionetijuhtide- ja omanikega. Need inimesed võivad meile palju huvitavat öelda. Praegu ei praktiseerita röövimisi ega spetsiaalseid vestlusi Venemaa-vaenulike riikide nähtava/varjatud juhtkonnaga, kuid asja arenedes võib keegi sellise küsimuse tõstatada.

Kas piinamised terroristide suhtes on õigustatud? Kui küsite Ameerika elektoraadikarjalt enam-vähem sama küsimuse, jagatakse see võrdselt. Kari karjaks, kuid nüüd juhib USA luure keskagentuuri Gina Haspel, kes varem juhtis Tais salajast piinamise vanglat.

"2002. aastal juhtis ta LKA salavanglat koodnimega "Kassisilm" Tais, kus peeti kinni "Al Qaedas" olemises kahtlustatavaid. Muude kohustuste hulgas kontrollis Haspel kinnipeetavate piinamiste läbiviimist," rääkis Anton Fokin, Komsomolskaja Pravda.

Kuid lahkugem räpasest impeeriumist ja pöördugem "Lähis-Ida ainsa demokraatia" kogemuse poole.

"Iisrael on ainus riik maailmas, kes seadustas piinamise. Ehkki riigi seadusi muudeti 1999. aastal, on selles siiski tagauksi - uurija suudab piinamise õigustamiseks ikkagi faktijärgset argumenti "hädavajalik kaitse" kasutada. Seal pole endiselt olnud juhtumeid, kus julgeolekuametnikke oleks piinamise eest vastutusele võetud", teatas inimõiguste organisatsioon Amnesty International.

"Iisraeli ülemkohtu otsus, mis vabastab karme ülekuulamismeetodeid kasutanud julgeolekujõud vastutusest, tegelikult lubab piinamist. Sellise avaldusega esines ÜRO eriraportöör piinamise teemal Niels Meltzer," - ÜRO uudised.

"Kohtunikud otsustasid, et Duma külas süütamise eest kinni peetud poistelt piinamisega saadud ülestunnistusi ei arvestata. Kuid neilt piinamiste vahel saadud ülestunnistusi peetakse üsna vastuvõetavateks," - Iisraeli poliitik ja ekspert Moshe Feiglin.

"Laevalt "Vabadese Flotill" kinnipeetud Rootsi kodanikud rääkisid piinamisest Iisraeli vanglas," rääkis Anadolu.

Ametlikult keelas Iisraeli ülemkohus 1999. aastal piinamise, kuid jättis tagaukse "ajapommidele" juhuks, mida võib ametlikult mitu päeva või kauem pikendada.

Iisraeli vanglates piinatakse palestiinlastest vange enam kui 70 moel, sealhulgas:

- peksmised

- adekvaatse arstiabi mitteosutamine

- unest ilmajätmine

- sunniviisilised poosid, mis põhjustavad valu ja kannatusi

- valju muusika ja vibratsioon

- raputamine

- kapuutsi peas kandmine

- piinamine uputamisega

- piiratud toitlustamine.

„Rohkem kui 1000 piinamise ja julma kohtlemise kaebust alates 2001. aastast ei ole olnud põhjuseks kriminaalmenetluse alustamisel... 2018. aasta veebruari lõpu seisuga oli Iisraeli vanglates julgeolekukaalutlustel või karistusi kandmas vähemalt 5890 palestiinlast, nendehulgas 356 last ja 61 naist,"- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (A /73/87 - E /2018/69).

"ÜRO piinamisvastane komitee väljendas muret paljude meetmete üle, mida Iisrael on Palestiina vangide, sealhulgas alaealiste suhtes rakendanud. Nende hulka kuuluvad haldusarestis olevatelt isikutelt põhiliste juriidiliste garantiide äravõtmine, kinnipeetavate, sealhulgas alaealiste isoleerimine ja üksikvangistus, karistused näljastreigi väljakuulutamise eest ja nende julm kohtlemine, Palestiina laste piinamised ja väärkohtlemine ning sugulaste laste juurde visiitide takistamine, kes on kinnipeetud. Samuti väljendas komitee muret nende saadud teabe pärast, mida ta sai piinamise ja julma kohtlemise kohta seoses nõuetekohase vastutuse puudumisega,"- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu aruandest*.

                                                               *****

Lõpetuseks kirjeldan Ahed Tamimi lugu, see on ainus juhtum, mis on meedias kajastatud.

Iisraeli okupatsiooniarmee röövis 19. detsembril 2017 kell 4 hommikul Jordani Läänekaldal (Nabi Salehi küla Ramallahi lähedal) oma kodust 16-aastase aktivisti Ahed Tamimi ja tema ema. Põhjuseks oli mõni päev varem tema perekodus juhtunud vahejuhtum - Ahed lõi mitu korda Iisraeli sõdurit-okupanti, kes oli hambuni relvastatud, üks kord sai isegi oma peopesaga raudkiivriga kaitstud peale pihta. Ilmselt oli tüdruk väga vihane, et okupatsiooniarmee vastu suunatud Palestiina protestide ajal sai tema vend Mohammed raskelt vigastada ja ta sandistati, teda tulistati kummikattega teraskuuliga lähedalt pähe ja ta oli kolm päeva koomas. Konflikt sõduri ja Ahedi vahel salvestati ning video jõudis internetti**. Okupant ei avaldanud vastupanu, mis on ebatüüpiline käitumine, reeglina pekstakse last sellisel juhul julmalt ja kui tal on käes kööginuga või käärid, siis lastakse ta kohapeal maha.

*- ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu - "Iisraeli okupatsiooni majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Palestiina elanike elutingimustele okupeeritud Palestiina aladel, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas ja araablastest elanikele okupeeritud Süüriale kuuluvatel Golanidel, "A /72/90 - E /2017/71

(https://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=594127884)

**- YouTube (Haaretz.com) - "Israeli Army Arrests Palestinian Teenage Girl Who Slapped Soldiers" (https://www.youtube.com/watch?v=F1IlqH7cpeY)

Ahed oli korduvalt Iisraeli seadusevastasuse vastu, näiteks osales ta 2015. aastal meeleavaldustes ega lasknud sõjaväel oma külas 12-aastast poissi kinni võtta. Kui inimõiguslast ja aktivisti autasustas Tamimit (ta oli tol ajal 11-aastane) Türgi president Erdogan "Handal" auhinnaga. 2016. aasta detsembris kiusas Ameerika režiim teda repressioonidega taga. Ahed ei pääsenud USA-sse, kus ta kavatses inimõiguste loengu pidada.

Palestiina lapse järjekordne arreteerimine põhjustas sotsiaalsetes võrgustikes ning ajakirjanduses nördimust, sõna võttis isegi Briti Tööpartei juht Jeremy Corbini. "Vabastage nad. Las nad olla lihtsalt lapsed... Ta ei tohiks vanglas olla," pöördus Corbin Iisraeli režiimi poole üleskutsega vabastada kõik Palestiina lapsed. Samuti toetas last grupp Briti parlamendiliikmeid. Teisest küljest teatas Iisraeli haridusminister Naftali Benet, et Ahed peab "oma elu vanglas lõpetama" ja Iisraeli eksperdid olid mures IDF-i nõrkuse pärast.

Pärast röövimist ja arreteerimist süüdistasid okupatsioonivõimud Ahedi "õhutamises", sõdurite "ründamises" ja sõjaväelaste takistamises. Juhtumit arutati sõjakohtus, kohtuprotsess oli kinnine. Selle tulemusena läks ta enese süüditunnistamise tehingule ja kohus langetas otsuse: 8 kuud vangistust ja 5000 seekelit (1437 dollarit) trahvi. Tema ema sai täpselt sama karistuse. Ahed vabastati 29. juulil 2018. Meenutan teile, et haavatud relvastamata palestiinlase mõrva eest teenis Iisraeli sõjaväearst Azariah 9 kuud vanglas istumist.

                                                              *****

"Teaduslikule lähenemisviisile ja ümberlükkamatule tõendusele tuginedes tuvastab käesolev aruanne, et Iisrael on apartheidi kuriteos süüdi. Koos sellegsa annab hinnangule kõige suurema usutavuse ainult rahvusvahelise kohtu otsus," - ÜRO Lääne-Aasia majandus- ja sotsiaalkomisjoni ettekandest*.

*- Economic and Social Commission for Western Asia - "Israeli Practices towards the Palestinian People and the Question of Apartheid"

(https://www.middleeastmonitor.com/wp-content/uploads/downloads/201703_UN_ESCWA-israeli-practices-palestinian-people-apartheid-occupation-english.pdf)

                                  Peatükk 22. Verejõed Maapäeval

"Kui ma oleksin Araabia juht, ei otsiks ma Iisraeliga kompromisse. Pole midagi imestamisväärset: me võtsime neilt riigi... Me põlvneme Iisraelist, kuid sellest ajast on möödunud kakstuhat aastat - mis neil sellega pistmist? Oleme näinud antisemitismi, natse , Hitlerit, Auschwitzi, kuid milles oli nende süü? Nad näevad ainult ühte: me tulime ja varastasime nende maa. Miks nad peaksid sellega leppima?", - rääkis Iisraeli asutaja ja esimene peaminister David Ben-Gurion*.

Maapäeva on Palestiinas tähistatud juba 42 aastat, et protestida sionistliku režiimi poolt eramaade hõivamise vastu. 30. märtsil 1976 hõivas Iisrael okupatsiooniasunduste rajamiseks sadu palestiinlastele kuulunud maid kogupindalaga 21 km². Annekteerimine põhjustas suuri meeleavaldusi, mille käigus iisraellased tapsid kuus inimest. Maapäeva 2018 võib pidada kõige traagilisemaks ja seda tuleks eraldi leinakuupäevana esile tõsta.

Sel aastal korraldati Gaza sektoris kõige massilisemad meeleavaldused, Läänekaldal valitses suhteline vaikus. Esimesel päeval võttis "Suurest tagasituleku marsist" osa kuni 50 000 ümberpiiratud enklaavi elanikku. Asustatud punktides organiseeriti inimesed kolonnidesse ja pärast rongkäiku koondusid nad Iisraeli tara lähedusse. Organisatsioonilistel eesmärkidel püstitati umbes kilomeetri kaugusele piirist viis telklaagrist koosnevat linnakut.

Päev enne marssi tõmbas Iisraeli armee tara äärde mitu brigaadi, sealhulgas 100 snaiprit, tankid ja muud soomustehnikat, lisaks kasutati helikoptereid ja droone. IDF-i juhtkond ütles, et need, kes üritavad Iisraeli tungida, lastakse kohapeal maha. On tähelepanuväärne, et selle eelõhtul tapeti Gaza sektoris Khan Younise linna lähedal põllumees, kes töötas oma krundil piirdetara lähedal, nad avasid tankist tema pihta tule.

Etenduste turvalisus oli korraldatud laitmatult, meeleavaldajad ei lähenenud piirdetarale ega üritanud sellest läbi murda (korraldajad keelasid selle), kuid täheldati üksikuid provokaatoreid, kes viskasid IDF-i sõdurite poole kive ja "Molotovi kokteile". Iisraeli propaganda edastas ka seda, et sõjaväe ja kahe “relvastatud” palestiinlase vahel toimus tulistamine, kes lähenesid tarale ja kes väidetavalt avasid okupantide pihta tule. Kaks "ründajat" tapetakse. Karistuseks andsid IDF-lased lisaks veel tankidest ja lennukitelt HAMAS’i partei "positsioonidele" pihta lööke.

*- Юрий Мухин - "Опасная тайна"

Vastuseks rahumeelsetele meeleavaldustele tulistas Iisraeli armee inimesi. Esimesel päeval tapeti Gaza sektoris 16 inimest, üle tuhande sai erineva raskusastmega haavu, noorim ohver oli 16-aastane. Meeleavaldajate surmade arvust Läänekaldal ei teatatud. Kokku sai haavata umbes 1500 inimest: 758 lahingkuulidest, 148 - kummikuulidest ja 422 - keemiarelvadest (pisargaas). Kui sarnane juhtuks näiteks Krimmi ja Hersoni oblastite piiril, kuulutataks Venemaa Ukraina vallutajaks ja kehtestaks ennenägematud sanktsioonid. Iisraeli puhul pole see võimalik, propaganda kujutab teda alati ohvrina. Mis aga ohustab sionistlikku režiimi ja Lähis-Ida tugevaimat armeed? Vastan. Rahulikud palestiinlased lippude ja meeleheitel lapsed kääridega, kes viskuvad hambuni relvastatud okupandi kallale.

"Gaza sektoris pole süütuid inimesi ja pole ka [rahumeelseid] meeleavaldajaid," ütles Iisraeli kaitseminister Liberman 8. aprillil*.

Erineva ulatusega protestid Gaza sektoris jätkusid aasta lõpuni. Üheksa ebastabiilsuse kuu jooksul, nagu see "kõige inimlikumal" armeel kombeks on, tulistasid iisraellased tabamiseks, tulistasid lahingpadrunite- ja kummikattega terasest kuulidega. Snaiprid tulistasid lahingpadrunitega relvitute inimeste pihta ja palestiinlasi, kes ei kujutanud mingit ohtu, tulistati isegi selga**. Õhust pritsisid droonid keemilisi aineid toomaks tervisele kahju.

Siin on tüüpiline näide mõttetutest tapmistest, mida võib pidada sõjakuriteoks. Middle East Monitor'i andmetel tappis Iisraeli snaiper 15. detsembril Gaza sektoris toimunud meeleavalduse ajal 29-aastase puudega inimese Ibrahim Abu Turaya, kes kaotas Iisraeli 2008. aasta õhurünnaku ajal mõlemad jalad***. Abu Turayal oli käes relv - Palestiina lipp. ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zayed Raad Zayed Al-Hussein ütles, et ta on "šokeeritud" puudega inimese tapmisest. IDF-lased tapsid lisaks Abu Turayale veel kolm palestiinlast. Iisraeli sõdur, kellega sa sõdid? Laste ja jalgadeta invaliididega?

*- Kanal 7 - "Avigdor Liberman: Gazas pole süütuid inimesi ega rahumeelseid meeleavaldajaid"

(https://www.7kanal.co.il/News/News.aspx/200499)

**- YouTube (Haaretz "הפלסטינית בתקשורת שהופץ הסרטון" – )האץר

(https://www.youtube.com/watch?v=Nqm5Z3MXdJo)

***- Middle East monitor - "Double amputee shot dead by Israel was an inspiration in Gaza"

(https://www.middleeastmonitor.com/20171218-double-amputee-shot-dead-by-israel-was-an-inspiration-in-gaza)

"Teda tulistas IDF-i snaiper - maailma moraalseima armee alam. Ta tulistas talle pähe... üheksa aastat pärast seda, kui Iisraeli armee ta jalad võttis ja nüüd võttis ta elu," - Iisraeli ajakirjanik ja inimõiguste aktivist Gideon Levy.

Meeleavalduste algset etappi iseloomustas palestiinlaste vägivalla puudumine või intsidentide tähtsusetus ning mürsud ja nn "kassamid" (improviseeritud vahenditest pärit käsitöölised "raketid") lendasid alles mai lõpus, kuid kukkusid kahju tekitamata asustamata kohtadesse. On ebaselge, kes vastutab laskmiste eest, kas Iisraeli provokaatorid, äärmuslased või HAMAS’i partei kaitsejõud. Nagu alati, reageeris Iisraeli armee raketilaskudele tankirünnakute ja lennukite pommitustega, mis tapsid inimesi ja hävitasid hooneid.

Pärast umbes kolmekuulisi proteste ja paljusid inimohvreid hakkasid palestiinlased Iisraeli kontrollitud territooriumile laskma põlevaid õhupalle ja madusid, mis süütasid kuiva rohtu ja mõnikord põllukultuurid. Iisraeli ja Lääne leheneegrid pöörasid neile laskmistele ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu ja siristasid uuest "relvast". Kuid meeleavaldajad kordasid siiski ainult okupatsioonivõimude ja tsiviilisikutest okupantide kogemusi. Samuti oli ajakirjandus lärmakas suitsust, mis tuli autorehvide põlemisest, loll propaganda selgitas, et protestijad vajavad piirist vaikselt läbimurdmiseks musta udu. Samal ajal on hästi teada, et suits tõuseb ülespoole ega levi maad mööda ning rehvid süüdati tarast mitmesaja meetri kaugusel.

Protestide verisemad päevad olid 14. ja 15. mail, kui kogu Palestiina leinas Nakba 70. aastapäeva (palestiinlaste holokaust), vaid kahe päeva jooksul tapsid IDF-i sõdurid 62 inimest, sealhulgas 6 last.

Mai alguses ütlesid Iisraeli valitsuse esindajad Ülemkohtus, et Gaza sektoris toimuvad protestid on sõda, seetõttu ei kohaldata inimõigusi käsitlevaid seadusi. Hiljem otsustas kohus, et protestijate tulistamist lahingmoonaga peetakse seaduslikuks. Meenutame 2014. aasta teist riigipööret Ukrainas, kui korrakaitsejõud olid sunnitud terroristidele vastu astuma ainult kaigaste ja kilpide abil. Siis tapsid Lääne toetatud relvastatud formeeringud 20 võitlejat*, 130 korrakaitsjat said tulistamishaavu, mitukümmend jäid invaliidiks**.

*- Internetiülevaade, Peaasi - "Siseministeerium avaldas Maidani aktivistidega kokkupõrgetes hukkunud julgeolekujõudude nimed (+ nimekiri)" (https://glavnoe.ua/news/n172103)

**- RIA Novosti Ukraina - ""Berkut" EuroMaidani vastu - veri, ohvrid, alandus"

(https://rian.com.ua/analytics/20141114/359544183.html)

Ma ei joonista HAMAS-i valge värviga ja pean lihtsalt mainima kahte Iisraeli territooriumi massilise tulistamise juhtumit. 12. novembril tulistasid Gaza sektori kaitsejõud Iisraeli umbes 300 "raketti", millest paljukiidetud õhutõrjesüsteem " Raudne kuppel" pidas kinni vaid 60. Tulistamise tagajärjel sai haavata 16 tsiviil-iisraellast, kõik kergelt ja üks raskelt. Tõhusus või pigem täielik hambutus on ilmne - kohani lendas 250 mürsku, peaaegu kõik nad kukkusid tühermaadele ja mitte ükski inimene ei hukkunud. IDF käivitas vastusena õhurünnakute seeria, tapeti kaks palestiinlast ja hävitati hooneid. Kuid ka siin on meil ainult HAMAS-i vastureaktsioon. Asi on selles, et tulistamise eelõhtul heitis okupatsiooniarmee Gaza sektorisse diversioonirühma, kes tappis seitse inimest. Tõsi, üks agressor õnnestus likvideerida. HAMAS ei suutnud sellist jultumust taluda ja hoiatas Iisraeli järgneva rünnaku eest.

Teine suur tulistamine oli 9. augustil. Vastuseks kahe palestiinlase tapmisele, kes ei kujutanud endast ohtu, lendasid Iisraeli poole 180 “raketti” ja miinipilduja miini, neist 30 pidas õhutõrje kinni. Nagu varemgi, kukkus enamik neist inimtühja piirkonda, tõsist kahju ei registreeritud ja vaid 7 iisraellast said kergelt haavata. Vastusena andsid Iisraeli õhujõud ulatusliku õhurünnaku, tapeti 3 palestiinlast, 20 haavati ja purustati 150 "sõjalist sihtmärki" ehk teisisõnu hävitas IDF tsiviilhooneid.

Iisraeli hiiliva agressiooni tagajärjel 2018. aasta detsembri lõpus tapsid okupatsioonivõimud 253 inimest, nende seas 45 last (väikseim 1,5-aastane), rase naine, kaks meditsiinitöötajat ja kaks ajakirjanikku, haavata sai 25,5 tuhat palestiinlast, sealhulgas 4379 last , kellest pooled said tulistamiste, õhurünnakute ja suurtükitule tagajärjel vigastada*, 13 last jäi invaliidiks. Iisraeli poolelt sai surma üks sõdur, haavata sai 11 inimest (6 sõjaväelast, 5 tsiviilisikut).

Selle ühepoolse tapatalgute taustal oli naeruväärne jälgida Iisraelis ja kogu Läänes lahti päästetud võimsat propagandakampaaniat - nende sõnul plaanib HAMAS piiritarast läbi murda ja alustada sõna otseses mõttes veresauna. See on muidugi jama ja sellesse usuvad ainult debiilistatud Lääne väikekodanlased ja ärahirmutatud iisraellased. HAMAS on rahva-vabastusliikumine, võib-olla kõige populaarsem poliitiline partei Palestiinas ja selle eesmärk on astuda vastu sionistlikule režiimile, mitte tavalisi inimesi rünnata. Sissetung Iisraeli piiridesse on enesetapp ja kui Palestiina kaitsejõud lasevad raketid välja, siis kannab see paljuski sümboolsed iseloomu - mürsud peetakse kinni ja/või kukkuvad tühermaadele.

*- Middle East monitor - "Israel killed 253 Palestinians during Great March of Return"

(https://www.middleeastmonitor.com/20181227-israel-killed-253-palestinians-during-great-march-of-return)

Iisraelis on selline küla nagu Kerem Shalom, see asub tarast Gaza sektoriga vaid saja meetri kaugusel, nii et selle elanikud tunnevad end üsna mugavalt ja tõsiste ägenemiste ajal evakueerimist läbi ei viidud. Selle sektori lähedal on ka teisi asundusi ja kui HAMAS sooviks tsiviilohvreid, siis oleks seda lihtne korraldada.

Tõstatub küsimus. Miks protesteeritakse Gaza sektoris sel ajal nii kaua ja nii massiliselt? On kolm vastust:

1). Trumpi äärmuslik otsus kolida USA saatkond Jeruusalemma.

2). Sõjalise jõu põhjendamatu kasutamine ja relvastamata inimeste ja laste mõttetud massimõrvad, mida võib nimetada sõjakuriteoks

3). Katse juhtida maailma tähelepanu Iisraeli okupatsioonile ja Palestiina põliselanike kannatustele.

Saatkonna üleviimisel tunnistas USA Jeruusalemma "Iisraeli pealinnaks", ameeriklased sülgasid sel moel taaskord Rahvusvahelisele õigusele ja "Palestiina-Iisraeli konflikti" lahendamise peamiste osapoolte positsioonidele ning süvendasid ka niigi keerulist olukorda. Süütute veri lasub Trumpi režiimi ja Iisraeli armee südametunnistusel.

                  Peatükk 23. Karistusoperatsioon "Murdmatu kalju"

2009. aasta algusest kuni 2014. aasta keskpaigani viis Iisrael Gaza sektoris läbi kolm karistusoperatsiooni: "Valatud plii", "Pilvesammas" ja "Murdmatu kalju". Selle 5 aasta jooksul tapsid sõdurid umbes 4 tuhat palestiinlast, kellest ligi tuhat olid lapsed, nendehulgas üle 200 imiku. Pommitamise ja sihtotstarbelise lammutamisega hävitati 12 tuhat maja, varaline kahju ulatus umbes 10 miljardi dollarini. Nende sissetungide tagajärjel hävitasid iisraellased täielikult enklaavi tootmispotentsiaali. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel likvideeris 2008/09 aastate agressioon enam kui 60% Gaza sektori tootmisfondidest ja 2014. aasta sõjaline operatsioon hävitas 85% ülejäänud tootmisfondist*.

Selles peatükis käsitletakse ainult viimast operatsiooni, "Murdmatu kalju", mis toimus 7. juulist kuni 26. augustini 2014 a., kuna see sai kõige hävitavamaks ja pärast seda langesid Iisraelile kogu maailmas süüdistused Palestiina genotsiidis. Kuuba surnud juht Fidel Castro nimetas Iisraeli tegevusi isegi "fašismi uueks vormiks".

"Miks usub selle riigi valitsus, et maailm jääb tundmatuks selle kohutava genotsiidi suhtes, mida praegu Palestiina rahva vastu toime pannakse?", Fidel Castro**.

"Murdmatu kalju" lühike kokkuvõte:

• Hukkus 2251 palestiinlast, kellest 1462 olid tsiviilisikud, 551 last (180 imikut või väikelast), 299 naist. Aruande kohaselt "Operatsiooni "Murdmatu kalju": sõda Gaza laste vastu, 98% lastest hukkus otsese sõjalise rünnaku tagajärjel, 68% olid alla 13-aastased, 225 last hukkus õhurünnakute tagajärjel eluhoonetele, 164 olid droonide ohvrid***. Rohkem kui 1500 last jäid orvuks.

*- ÜRO - "UNCTADi abi kohta Palestiina elanikele: okupeeritud Palestiina ala majandusseisund, TD/ B / 65 (2) / 3 (https://unctad.org/en/PublicationsLibrary/tdb65_2_d3_en.pdf)

**- RIA Novosti - "Fidel Castro: Iisraeli operatsioon Gazas - genotsiid ja fašismi uus vorm"

(https://ria.ru/world/20140805/1018925339.html)

***- Gideon Levy - "Israeli Watchdog's 2014 Gaza War Report Is a Deceptive Diversion"

(http://www.haaretz.com/opinion/.premium-1.767511), Defense for Children International

Palestine - "Operation Protective Edge A War Waged on Gaza’s Children"

(https://d3n8a8pro7vhmx.cloudfront.net/dcipalestine/pages/530/attachments/original/1436292897/OPE_A_War_Waged_on_Children.pdf?1436292897)

• Erineva raskusastmega haavu said 11 231 palestiinlast, kellest 3540 olid naised ja 3436 last (üle 1000 said puude), umbes 10% haavatutest jäid kogu eluks invaliidiks.

• 11 000 maja hävitati täielikult (sealhulgas spetsiaalsete buldooserite abil), 6800 said tõsiselt kahjustada, 5700 - said oluliselt kahjustada ja 147 500 said väiksemaid kahjusid. Esimese aasta jooksul pärast operatsiooni lõpetamist ei taastatud ühtegi hävitatud maja*. 2018. aasta lõpu seisuga oli täielikult hävinud majadest taastatud vaid 50%, kuna Iisrael ei lase vajalikes kogustes ehitusmaterjale Gaza sektorisse siseneda.

• Kahjustati 73 meditsiiniasutust, täielikult hävitati 26 kooli, 122 kooli said kahjustada, millest 83 olid ÜRO Lähis-Ida agentuuri abi Palestiina pagulastele ja töö organiseerimise koolid**.

• Riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv jõudis 500 000-ni ehk 28% -ni Gaza sektori elanikkonnast.

• Palestiina riigi Erakorralise ja Täievolilise Suursaadiku Venemaal Fayed Mustafa sõnul ulatus agressioonist tulenev kahju enam kui 6 miljardi dollarini***.

• Iisraeli poolel tapeti 6 tsiviilisikut, hukkus 67 sõdurit, haavata sai 1600. Iisraeli ametlike allikate sõnul kahjustasid raketid ja miinipildujad Iisraeli tsiviilinfrastruktuuri peaaegu 25 miljoni dollari eest, piirialade asunduste evakueerimist Gaza sektoriga ei teostatud.

Iisraellased kasutasid kogu seda õudust meelelahutuse ettekäändena, nad kogunesid küngastele ja jälgisid Gaza pommitamist - jõid alkoholi, suitsutasid vesipiipu, naersid ja lõbutsesid****.

*- ÜRO Palestiina rahva võõrandamatute õiguste teostamise komitee aruanne

(http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=564051594)

**- ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, A/ 70/82 - E/ 2015/13

(http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=558924574)

***- Pressikeskus MIA "Россия сегодня" - "Palestiina Erakorraline ja Täievoliline Suursaadik Venemaal Faed Mustafa - olukorra kohta riigis" (http://pressmia.ru/pressclub/20140924/949561826.html)

****- YouTube (doskado.rf) - "Tapa terrorist. Operatsioon Murdmatu kalju"

(https://www.youtube.com/watch?v=qkYehY92D3E)

2014. aasta Kairo rahvusvahelisel Palestiina konverentsil loodud Gaza sektori Taastamisfondi sissemaksed peatusid 53% tasemel, samal ajal kui taastamiskulud vähenesid 2016. aasta 400 miljonilt dollarilt 55 miljoni dollarini 2017. aastal.

Allpool on ülevaade kahest ettekandest: ÜRO sõltumatu komisjoni ja Iisraeli inimõiguste organisatsiooni "Katkestada vaikimine".

Kuidas me Gazas võitlesime. Organisatsiooni "Katkestada vaikimine" ettekanne

karistusoperatsioonist Murdmatu kalju

(mai 2015)

IDF-i veterane ühendav Iisraeli silmapaistev inimõiguste organisatsioon "Katkestada vaikimine" on avaldanud mahuka ettekande, mis sisaldab enam kui 60 sõduri ja ohvitseri tunnistusi, kes osalesid karistusoperatsioonis Murdmatu kalju (Hävimatu kalju)*. Need avameelsed tunnistused annavad koletu pildi Iisraeli armee tegevusest, mis viis pooleteise tuhande tsiviilpalestiinlase, laste, naiste ja vanurite surmani. Pärast selle raporti avaldamist Iisraeli meedias algas organisatsiooni mustamiskampaania, keegi rääkis isegi keelavatest meetmetest. 2017. aastal suleti organisatsiooni veebisait ja aktivistidel keelati koolides loengute pidamine.

Sõdurite ütlustest selgub, et Iisraeli armee jättis tsiviilelanike turvalisuse avalikult tähelepanuta, rikkudes omaenda Koodeksit ja Rahvusvahelist õigust. Paljud sõjaväelased ütlesid, et nad said käsud kõigi vaatluspiirkonnas asuvate inimeste hävitamiseks. Juhtkond esitas valeandmeid, mille kohaselt IDF pidi tegutsema tsiviilelanikest puhastatud aladel, kuid tegelikult saadeti väed kohtadesse, kus oli palju tsiviilisikuid.

"IDF-i sõdurid ei kasuta relvi ega jõudu selleks, et kahjustada inimesi, kes pole võitlejad ega sõjavangid, ning teevad kõik endast oleneva, et mitte kahjustada nende elu, väärikust ja vara," IDF-i Koodeks.

Armee hävitas tahtlikult tsiviilinfrastruktuuri ja elamuid, hävitamine toimus ilma igasuguse õigustuseta alles pärast seda, kui väed "puhastasid" ja lahkusid sõjatsoonist. Üks sõduritest teatas, et spetsiaalne buldooser lükkas kokku iga elamu, milles jalavägi lahingumissioone täitis. Paljusid maju tulistati maapinnalt ja õhust ainult selleks, et “demonstreerida piirkonnas viibimist” või kui kättemaksuakti surnud sõduri eest.

*- Breaking the Silence - "This is How We Fought in Gaza"

                  Iisraeli buldooser hävitab Gaza sektoris palestiinlaste kodusid

"Ohvitseride ja tavaliste sõdurite ütlused räägivad valimatust tulepoliitikast, mis viis süütute tsiviilisikute surmani. Me näeme eetiliste normide teadlikku eiramist ja see on juhtkonna tegevuste tulemus, aga mitte tavaliste sõdurite üksikud üleastumised. Me kutsume üles looma uurimiskomisjoni, mis hindab Iisraeli kaitseväe tegevust,"- organisatsiooni „Katkestada vaikimine" direktor Julius Novak.

Organisatsiooni ekspertide sõnul oli Gaza sektorisse sekkumise põhiprintsiip järgmine: minimaalne oht Iisraeli vägedele ja süljata tsiviilelanikest ohvritele. Iisraeli jalaväele antud juhiste kohaselt kujutas Gaza sektoris endast kõik "ohtu" ja nad ei peaks "padruneid säästma". Sõjaväelaste sõnul tulistasid tankid korrapäratult elamuid ja meeskondadel polnud neis tsiviilelanike olemasolust mingit teavet. "Tulistasime sihitult terve päeva. HAMAS'i polnud näha," meenutab tankist.

Dokument sisaldab ühe jalaväelase lugu. Luurerühm tuvastas aias kaks kahtlast isikut mõnesaja meetri kaugusel Iisraeli sõdurite rühmast. Vaatlejad ei suutnud neid tuvastada ja kohale saadeti droon. Selgus, et kaks naist rääkisid mobiiltelefonidega. "Lennuk võttis naised sihikule ja tappis nad," teatas sõdur. Piirkonda kontrollima saabunud tankikompanii leidis kahe naise surnukehad, nad olid umbes 30 aastat vanad ja nad olid ilma relvadeta. Jalaväelane väitis, et rünnakuotsus tehti üksnes telefonide olemasolu põhjal. Hiljem klassifitseeriti ohvrid "terroristide" luurajateks.

Aruandes viidatakse ka muudele tsiviilisikute tapmistele. Näiteks naine, kes ilmselgelt endast mingit ohtu ei kujutanud, läks Iisraeli ohvitseri korraldusel tankide paigutuse suunas, kuid lähenedes ühele masinale lasti ta kuulipildujast maha.

IDF-i kõrget "humanismi" taset võib hinnata ühe sõjaväelase sõnadest:

"Kõigile oli selge, et juhtub üks kahest asjast, kas me laseme tal (näit. palestiinlasel) aeglaselt surra või päästame ta piinadest. Lõppude lõpuks vabastasid nad ta agooniast. Kohale sõitis buldooser ja kuhjas ta keha prügiga."

Sellise suure hulga surnud tsiviilisikute puhul on kaks peamist põhjust. Esiteks tegutsesid Iisraeli karistusjõud põhimõttel - "Kes ei varjunud, mina pole süüdi!". Pärast sõjatsoonist lahkumise hoiatust olid allesjäänud kõik õigustatud sihtmärgid*. Üks ohvitser rääkis, kuidas tema pataljoni komandör instrueerimise läbi viis - jagasime lehti sõjaväelise operatsiooni alguse kohta, igaüks, kes viibis siis nimetatud tsoonis, tegi endale surmaotsuse.

Teine probleem on raske laialdane suurtükiväe kasutamine armee poolt tiheasustusaladel. Seitsme nädala jooksul lasid Iisraeli väed tuhandeid 155-millimeetriseid fugass-mürske. See laskemoon tapab inimesi 150 meetri raadiuses, tekitab 300 meetri raadiuses raskeid haavu ja omavad lubatavat ebatäpsust 25 meetrit. Selliste mürskude kasutamine põhjustab palju ohvreid ja hoonete hävitamist. Üks raskesuurtükiväe surmatoov juhtum sai teatavaks kogu maailmas. 30. juulil tabas ÜRO tütarlaste algkooli Jabaliyas neli 155 mm läbimõõduga suurtükiväe mürsku. Laste kool oli pelgupaigaks enam kui 3,2 tuhandele inimesele. ÜRO esindajad teatasid Iisraelile kooli asukohast 17 korda ja hoiatasid korduvalt, et seal on varjupaigas tsiviilelanikud, sealhulgas mitu tundi enne pommitamist**. Kuid see ei peatanud löögi andmist, mille tagajärjel hukkus umbes 20 inimest ja enam kui 100 palestiinlast said haavata.

"Miski pole häbiväärsem kui rünnak magavate laste vastu," ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon.

*- Fred Abrahams - "Post Mortem on Gaza" (https://www.hrw.org/news/2015/05/19/post-mortem-gaza)

**- NEWSru.com - "Ban Ki-Moon häbistas magavate laste rünnakut Gaza sektori ÜRO koolis. Iisrael lubab uurimise läbi viia" (http://www.newsru.com/world/31jul2014/israel.html)

        2014. aasta suvel Gaza sektori konflikti ÜRO sõltumatu komisjoni aruanne

                                                      (juuli 2015)

ÜRO sõltumatu komisjoni aruanne Gaza veresauna kohta oli viimane sarnaste uuringute sarjas*. Võib-olla ei kiirustanud ÜRO eriti kõiki allikaid rahulikult uurima ja püüdma neid traagilisi sündmusi pärast kirgede vaibumist adekvaatselt kirjeldada. Aruandel on kaks võimalust, laiendatud - 183 lehekülge ja lühendatud - 34 lehekülge. Allpool annan ülevaate vormis peamise, mis väärib tähelepanu lühendatud versioonist.

                                                Ülevaate koostajalt

Vaatamata argpükslikule koostööst keeldumisele, Iisraeli aktiivsele vastuseisule ning kategoorilisele keeldumisele juurdepääsule Iisraeli territooriumile ja Gaza sektorisse, nägi ÜRO agressioonikomisjoni raport siiski päevavalgust. Maailma üldsus tunnistas arvukaid rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi; 3. juulil kiitis ÜRO inimõiguste nõukogu selle paljastava dokumendi heaks ja võttis vastu resolutsiooni, milles ta mõistab teravalt Iisraeli sõjakuriteod hukka. Resolutsioonis määratakse Iisraelile vastutus eesmärgipäraste tsiviilhoonete vastu suunatud rünnakutes ja tsiviilisikute tapmise eest. Tunnustati sõjakuritegudes kahtlusaluste vastutuse kasutuselevõtmist ja samuti kannatanutele kompensatsiooni väljamakse kindlustamist. Inimõiguste nõukogu liikmesmaad kutsusid Iisraeli üles lõpetama Palestiina haaramine ja okupatsioon ning mõistsid hukka Tel Avivi keeldumise teha koostööd rahvusvaheliste komisjonidega, et uurida režiimi võimalikke sõjakuritegusid.

ÜRO sõltumatu komisjoni aruanne Gaza sektori konfliktide kohta

2014. aasta suvel

Rahvusvahelise õiguse kohaselt töötas ÜRO sõltumatu komisjon võimalike sõjakuritegude uurimiseks. Komisjoni mandaat näeb ette rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõiguse seaduse väidetavate rikkumiste uurimise okupeeritud Palestiina territooriumil - Jordani Läänekaldal, Ida-Jeruusalemmas ja Gaza sektoris sõjaliste operatsioonide ajal 13. juunist kuni 26. augustini 2014. aastal. Komisjoni kutsutakse üles tuvastama selliste rikkumiste faktid ja asjaolud ning tegema kindlaks, kas sellised rikkumised olid kuritegelikud.

*- OHCHR - "The United Nations Independent Commission of Inquiry on the 2014 Gaza Conflict"

(www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/CoIGazaConflict/Pages/ReportCoIGaza.aspx)

Komisjon viis ohvrite ja tunnistajatega läbi üle 280 küsitluse, sai üle 500 dokumendi, sealhulgas pealtnägijate ütlused, juriidilised ja meditsiinilised dokumendid, ballistika spetsialistide aruanded, satelliidipildid, video- ja fotomaterjalid ning muu Palestiina ja Iisraeli ametlikest allikatest pärinev teave.

                                                           Eellugu

Sõjaline tegevus algas Gaza sektori ja Jordani Läänekalda pikaajalise okupatsiooni taustal, kaasaarvatud Ida-Jeruusalemmas ja raketirünnakute suurenemise tõttu Iisraeli kontrollitud territooriumidel*.

Iisraeli täielik Gaza sektori blokaad, mis on kestnud alates 2007. aastast, lämmatab majandust ja piirab palestiinlaste õigusi. Kaks eelmist sõjalist operatsiooni ei toonud kaasa mitte ainult inimohvreid, vaid kahjustasid ka enklaavi habrast infrastruktuuri. Viimastel aastatel on palestiinlased üles näidanud erakordset elutahet, elades pidevalt eluohtlikes tingimustes. Kuna poliitilisel areenil pole edusamme tehtud, oli olukorra teravnemine üsna etteaimatav.

Samal ajal olid ähvardused Iisraeli julgeolekule vägagi reaalsed. Palestiina relvarühmitused tulistasid Iisraeli territooriumi rakettidega ja ehitasid tunnelid.

Operatsioonile Murdmatu kalju eelnes Palestiina Vabastusorganisatsiooni ja HAMAS'i vahel 23. aprillil 2014 sõlmitud leping, mille tulemusel loodi rahvusliku ühtsuse valitsus**, mille Palestiina president Mahmoud Abbas 2. juunil välja kuulutas.

*- HAMAS'il on relvastuses Kassam "raketid", mis on raskekütusel juhitamatud suurtükiväe maa-maa tüüpi mürsud ja mille laskekaugus on kuni 10 kilomeetrit. See koostatakse käepärastest vahenditest - vee- ja kanalisatsioonitorudest, aga ka muust kolist. Kütusena kasutatakse sulatatud suhkrut segatud väetisega (kaaliumnitraat). Reeglina ei jõua Kassamid sihtmärgini ja kukuvad Gazasse, põhjustades ise palestiinlastele kahju. Teised langevad Iisraeli territooriumi tara taga asuvatele tühermaadele, mõned peetakse Iisraeli õhutõrje "Raudse kupli" poolt kinni. Enamikus reageerib Iisrael igale väljalastud raketile õhurünnakute või tankirünnakutegsa, mille tagajärjel hukkuvad tsiviilelanikud ja purustatakse hooneid.

**- Pärast kokkuleppe saavutamist ja rahvusliku ühtsuse valitsuse loomist asusid Palestiina elanikud pikaajalise lõhestamisperioodi lõpetamise teele. Iisraeli poliitika on vastupidi suunatud rahvuslik-vabastusliikumise nõrgendamisele, sealhulgas Palestiina rahva isoleerimisele või "ühendamisele" oma stsenaariumi järgi.

12. juunil 2014 rööviti ja tapeti Jordani Läänekaldal kolm Iisraeli teismelist*. Iisrael alustas vastusena haaranguid ja vahistamisi, mis kestsid 30. juunini, mil surnukehad leiti. 2. juulil põletati elusana Ida-Jeruusalemmast pärit 16-aastane palestiinlane. See jõhker mõrv võis olla kättemaks vastuseks juutide mõrvale. Pingeid Jordani Läänekaldal suurendas veelgi Palestiina vastase agressiivse retoorika kasv. Palestiinlaste ja Iisraeli armee vahel toimus proteste ja kokkupõrkeid.

                                                         Tagajärjed

Operatsioon Murdmatu kalju algas 7. juulil, ametlikuks ettekäändeks olid HAMAS'i sagedased raketirünnakud. Iisraeli armee algatas 17. juulil pärast ulatuslikke õhurünnakuid maapealse operatsiooni, mille eesmärk oli "terroristlike organisatsioonide piiriüleste tunnelite ja sõjalise infrastruktuuri hävitamine". Kolmandat etappi, mis algas 5. augustil, iseloomustavad vahelduvad relvarahud ja õhurünnakud. Operatsioon lõppes 26. augustil, kui Iisrael ja HAMAS saavutasid rahulepingu.

Palestiinlased ja iisraellased olid eelmise aasta sündmustest sügavas šokis. Gazas oli hävitamise ulatus enneolematu. Hukkunute arv ütleb palju: tapeti 2251 inimest, nendehulgas 1462 tsiviilisikut, kellest 299 olid naised ja 551 lapsed, 11 231 said haavata, sealhulgas 3540 naist ja 3436 last, kellest 10% jäid eluaegseks invaliidiks. Orvuks jäi üle 1500 lapse.

Iisraeli poolel tapeti 6 tsiviilisikut, tapeti 67 sõdurit, haavata sai kuni 1600. Iisraeli ametlike allikate sõnul põhjustas raketi- ja miinipildujatuli tsiviilinfrastruktuurile kahjustusi ligi 25 miljoni dollari eest. Sõjategevus kutsus esile stressi ja häiris Iisraeli kodanike tavapärast eluviisi. Lisaks alalisele raketi- ja miinirünnakute ohule väljendasid komisjoni poolt küsitletud iisraellased erilist muret võimalike rünnakute pärast Gazast Iisraeli kontrollitud territooriumile viivatest tunnelitest.

Gazas toimunud rünnakute ajal liikusid inimmassid ühest kohast teise, teadmata, kus on ohutu. Saabunud ühte piirkonda, siis pärast pommitamist läksid nad teise. Operatsiooni käigus kuulutati 44% Gaza territooriumist keelutsooniks või evakueerimise territooriumiks.

*- Võib oletada, et see oli sionistide eriteenistuste kavandatud provokatsioon või üksikute mängijate keeruline mäng, kes olid huvitatud olukorra teravnemisest.

                    Rünnak UNRWA kooli (UN) pihta, mida kasutati varjupaigana

Koos inimohvritega tsiviilelanikkonnas hävitati ka tohutult tsiviilinfrastruktuuri, hävis või sai kahjustusi 18 tuhat maja, elektrivõrgud, veevarustus ja kanalisatsioon viidi rivist välja, kahjustati 73 meditsiiniasutust ja kiirabi*. Riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv jõudis 500 000-ni ehk 28% -ni Gaza sektori elanikkonnast. Invasiooni mõjud hakkavad põlvkondade vältel tunda andma. Sõjalisi tegusid ei saa blokaadist eraldi hinnata. Iisraeli blokaad ja sõjaline operatsioon viisid inimõiguste, eelkõige õiguse elule ja turvalisusele, aga ka tervise, eluaseme, hariduse ja paljude teiste õiguste süstemaatilisele rikkumisele. Kooskõlas rahvusvahelise inimõiguste seadusega on Iisraelil nende õiguste ees kohustused ja ta peab võtma konkreetsed meetmed nende täielikuks realiseerimiseks.

Kontekstis sellega arvab komisjon, et tsiviilinfrastruktuuri edukas taastamine nõuab Gaza sektori blokaadi täielikku lõpetamist**.

*- Rünnakute ajal hävitasid sõjaväelased vähemalt 8 kiirabiautot, relvatuli oli sihitud, sealhulgas ka droonidega (www.youtube.com/watch?v=I7kIoDKdrGk&feature=em-uploademail).

**- Iisrael kontrollib rangelt ehitusmaterjalide tarnimist hävitatud enklaavi. Täielikult keelati prusside ja muu saematerjali tarnimine hoonete ehituseks, vähendati enam, kui kaks korda mööbli valmistamiseks kasutatavate materjalide kvoote. Tsementi lastakse läbi tegelikust vajadusest mitu korda vähem. Gaza sektori taastamine sõltub välisabist, peamiselt Bahreinist, Kuveidist, Katarist, Saudi Araabiast, AÜE-st ja Türgist, kuid need riigid viivitavad maksetega. 2018. aastaks täideti pisut üle poole plaanist, aga edasised abisüstid peatusid. Gaza rekonstrueerimiseks nõustusid doonor-riigid eraldama kokku 2,7 miljardit dollarit

                                                           IDF

Operatsiooni 50 päeva jooksul viis IDF läbi umbes 6000 õhurünnakut, millest paljud viisid tsiviilhoonete hävitamiseni. Hukkus vähemalt 142 kolme või enama liikmega palestiinlaste perekonda, mille koosnes 742 hukkunust.

Komisjon uuris 15 elamute õhurünnaku juhtumit, milles hukkus kokku 216 inimest, sealhulgas 115 last ja 50 naist.

Kättesaadava teabe, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide aruannete põhjal on võimalik kindlaks teha palestiinlaste kodudele suunatud IDF-i rünnakute seaduspärasus. Komisjon leidis, et täppisrelvade kasutamise eesmärk oli konkreetsete ülesannete täitmine, mille tagajärjel hävisid elamud osaliselt või täielikult. Seda järeldust kinnitab satelliidipiltide analüüs. Paljud õhurünnakud viidi läbi õhtul või koidikul, kui pered kogunesid Suhurile ja Iftarile, või öösel, kui inimesed magasid*.

Kuue vaatlusaluse juhtumi kohta pole meil piisavalt teavet, et mõista, miks said esmapilgul ründelöögi sihtmärgiks tsiviilobjektid. Iisraeli valitsus peab esitama tõendusmaterjalid, mis sellist tegevust õigustavad. Kui elamuid ei olnud võimalik määratleda sõjalise sihtmärgina, tähendab see eristamise põhimõtte rikkumist.

Rahvusvahelise kriminaalõiguse kohaselt on tsiviilobjektide või tsiviilisikute ründamine sõjakuritegu. Hoolimata asjaolust, et ülejäänud üheksa juhtumi korral leidis komisjon sõjaliste sihtmärkide võimalikke märke, ei võimalda see meil kindlaks teha, kas rünnakud olid selle ajendil. Näib, et potentsiaalsed rünnakusihtmärgid elamutele olid palestiinlaste võitlejad. Sellega seoses näeb rahvusvaheline õigus ette, et seaduslikuks sõjaliseks sihtmärgiks võib olla ainult sõjalistes koosseisudes vahetult osalev isik.

Proportsionaalsuse osas, arvestades asjaolusid, sihtmärkide paiknemisel tihedalt asustatud piirkondades, õhurünnakute aega, elamute ehituse iseärasusi ja suure võimsusega mürskude kasutamist, polnud keeruline mõista, et õhurünnakud põhjustavad palju tsiviilelanikest ohvreid ja hoonete täieliku või osalise hävimise.

*- Suhur ja Iftar - hommikune (enne päikesetõusu) ja õhtune (pärast päikeseloojangut) toidutarbimine Ramadani kuu jooksul (päevasel ajal on keelatud toitu tarbida).

Rahvusvaheline humanitaarõigus nõuab, et tsiviilisikud oleksid tõhusalt ja hästi informeeritud vaenutegevusest, mis võib nende elu ohtu seada. Asjaolu, et paljud elamud hävitati tsiviilelanike surma põhjustamata, näitab hoiatuse teatavat tõhusust mobiiltelefoni või lendlehtede laialipildumise kaudu. Muudel juhtudel kasutas IDF niinimetatud "katusele koputamise" meetodit*. Mitmel komisjoni läbivaadatud juhtumil, kas elanikud ei saanud aru, et nende katusele koputatakse või evakueerimiseks eraldatud aeg oli ebapiisav. Näiteks maja, kus oli 22 inimest, nendehulgas 9 last, koputati katusele varahommikul, kui kõik magasid, evakueerumiseks eraldati vaid mõni minut, selle tagajärjel hukkus 19 inimest. Komisjon jõudis järeldusele, et katusele koputamist ei saanud pidada efektiivseks viisiks hoiatamaks tsiviilisikuid nende eluaseme õhurünnaku eest.

Arvestades arvukaid fakte elamute ja nende elanike hävitamise kohta, ilmnes ülalnimetatud hoiatusmeetmete madal tõhusus rünnaku esimesest päevast alates.

Komisjoni poolt läbivaadatud juhtumid tunnistavad seda, et raskerelvi kasutati laialdaselt elamukvartalites, mis tõi kaasa palju ohvreid ja ulatusliku hävitamise. Nende relvade hulka kuuluvad tankid, suurtükivägi, miinipildujad ja fugass laskemoon. Iisraeli ametlike allikate andmetel tehti kogu operatsiooni vältel üle 6 tuhande õhurünnaku, kasutati 5 tuhat tonni mitmesugust laskemoona, kaasaarvatud 14,5 tuhat tanki- ja 35 tuhat suurtükimürsku. Ühe valitsusvälise organisatsiooni andmetel ulatus selliste relvade kasutamise kasv varasemate operatsioonidega võrreldes 533% -ni.

Iisrael väitis, et linnarajoonides kasutati suurtükiväge erandkorras pärast evakueerimist. Iisraeli laialdane kaugmaarelvade kasutamine Gaza tihedalt asustatud rajoonides võib rikkuda valimatute rünnakute keeldu. Selliseid toiminguid võib olenevalt asjaoludest kvalifitseerida otsese rünnakuna tsiviilelanike vastu, mida võib samastada sõjakuriteoga.

*- Katusele koputus on varem kuskilgi mittekasutatud meetod rünnakute eest tsiviilobjektide hoiatamiseks, kui lennukid tulistavad hoiatuseks hoone katusele, kus kasutatakse vähese võimsusega või lõhkelaenguta laskemoona. Negatiivne külg on see, et pidevate õhurünnakute tingimustes on inimesed harjunud plahvatuste ja müraga, samal ajal kui nad pärast katusele koputamist kodust lahkuvad, surevad mõned pered tänaval mürsuplahvatustes (https://www.youtube.com/watch?v=ZzfF4KJ8tRw, https://www.youtube.com/watch?v=xjxsrqCdl-4).

Tõsiasi, et pärast esimesi tsiviilisikute ohvreid pole IDF taktikat muutnud, näitab, et suurtükiväe kasutamise praktika tiheasustusaladel ei pruugi olla rahvusvahelise humanitaarõiguse normidega kooskõlas. Komisjoni käsutuses olevad andmed näitavad, et hoonete hävitamine suurtükiväe tulega, õhurünnakute ja buldooseritega eluruumide hävitamine võis olla kasutusele võetud sõja taktikana. Ehkki osa elamute hävitamisest võisid olla IDF-i seaduslikud tunnelite hävitamise katsete tulemus ja sõjaväelaste kaitse. Mõnes rohelise joone lähedal asuvas Gaza piirkonnas on purustused kuni 100%. Muret valmistab teatud elurajoonide plaaniviisiline, süstemaatiline hävitamine. On kahtlused, kas selline suur hävitamine oli sõjaline vajadus. Kui meie oletused kinnitatakse, tähendab see, et Iisrael rikkus Genfi konventsiooni artiklit 147, pannes sellega toime sõjakuriteo.

Maapealse operatsiooni käigus hoiatas sõjavägi paljudel juhtudel elanikkonda eesseisvatest tegevustest lendlehtede, teadaannete, valjuhääldite, telefonikõnede, SMS-ide ja raadioteadete kaudu. Kuid sageli ei lahkunud inimesed oma kodudest. Näiteks keeldus enamik Shuja'iya* piirkonna elanikke 20. juulil korduvatest hoiatustest hoolimata evakueerumast.

Intensiivsete tulistamiste ja õhurünnakute tingimustes ei teadnud inimesed, kuhu minna, ja peale selle ei antud teavet evakueerumiseks antud aja kohta. Paljud ohutuks peetud kohad olid juba ülerahvastatud. Varjendites polnud viibimiseks sobivaid tingimusi ja neid rünnati ka.

IDF-i ohvitseride avaldustest järeldus, et mõnel juhul kuulutati pärast evakuatsioonihoiatusi välja "steriilsed tsoonid" - kõiki neis piirkondades allesjäänud inimesi peeti automaatselt võitlejateks. Näiteks ütles major Amitay Karanik: "Püüame luua olukorra, et piirkond, kus me operatsiooni läbi viime, oleks steriilne, see tähendab, et kõiki sellises piirkonnas nähtud isikuid kahtlustatakse terroristlikus tegevuses. Samal ajal teeme kõik selleks, et tsiviilelanikud eemaldada. Rahu ajal on sõdureil tsiviilelanikkonnaga tegemist, aga kui on sõda, siis tsiviilelanikke pole olemas, on ainult vaenlane."

Komisjon võtab tähelepanu alla Iisraeli Välisministeeriumi avaldused selle kohta, et HAMAS kutsus Gaza sektori tsiviilelanikke üles ignoreerima Iisraeli armee evakuatsioonihoiatusi.

*- Shuja'iya on umbes 100 tuhande elanikuga Gaza linnaosa. Kõige tihedama asustusega kogu Gaza sektoris.

IDF-i sõdurid ei osutanud halastust tsiviilelanikele, kes tegutsesid vabatahtlikult inimkilbina, saades seeläbi seaduslikuks sõjaliseks sihtmärgiks.

Koos sellega ei saa tsiviilelanikke rünnata, kui nad pole otseselt sõjategevusega seotud. Lihtsalt hoiatamine sõjalise operatsiooni peatsest algusest ei vabasta IDF-i kohustusest kaitsta tsiviilisikute elu.

Komisjon uuris mitmeid juhtumeid, kus tsiviilisikud, sealhulgas lapsed, kes ei kujuta endast mingit ohtu, valiti sõjalisteks sihtmärkideks. Näiteks Salem Shamali*, kelle surm registreeriti videos.

Komisjon uuris rünnakuid valgete lippude kandjate vastu. Niisiis läks suur grupp tsiviilelanikke, milles olid ka lapsed, valgete lippudega varjualust otsima, enne kliinikusse sisenemist neid inimesi rünnati. Sellised juhtumid rikuvad õigust elule, eristamise põhimõtet ja võivad olla sõjakuriteod.

                                                           HAMAS

7. juulist ja 26. augustini tulistas Palestiina rahvavägi HAMAS Iisraeli 4881 raketti ja 1753 miinilasku. Tulistamiste käigus sai surma 6 tsiviilisikut, haavata 1600 inimest, sealhulgas 270 last. Ametlik Tel Aviv keeldus koostööst ja Iisraeli territooriumile juurdepääsu saamisest, mille tõttu oli komisjonil raskusi ohvrite tuvastamisega ega olnud võimalik tutvuda surmajuhtumite ja haavamiste üksikasjadega. Sellegipoolest leidis komisjon võimaluse küsitleda tunnistajaid reas tulisamistes. 22. augustil tapeti Gaza sektorist 2 km kaugusel Nahal Ozi kibbutzi asulas miinipilduja tule tagajärjel nelja-aastane Daniel Tregerman.

Operatsiooni käigus avastas IDF 32 tunnelit, millest 14 viisid rohelise joone taha Iisraeli territooriumile.

HAMAS'i valimatud raketi- ja miinipilduja rünnakud, mille tagajärjel kannatasid tsiviilisikud, kujutavad endast rahvusvahelist inimõiguste rikkumist, eriti eristamist, mida võib võrrelda sõjakuriteoga.

*- 20. juulil pärast hommikust pommitamist humanitaar-pausi ajal suundus 22-aastane Salem Shamali oma perekonna otsinguile. Otsides oma sugulasi sai ta Iisraeli snaipri kuulist haavata ja kukkus maha, pärast mida tulistati teda kindluse mõttes veel mitme lasuga.

Tel Aviv ei teinud komisjoniga koostööd ja keeldus Gaza sektorit külastamast. Sellega seoses avaldab komisjon kahetsust, et Iisraeli väiteid HAMAS'i tsiviilhoonete kasutamisel sõjalistel eesmärkidel ei õnnestunud kontrollida.

Teatatakse, et Palestiina relvajõud tekitasid raketi- ja miinirünnakuid väidetavalt tegutsedes tihedalt asustatud aladel. Nagu kinnitatakse, kasutab HAMAS sageli eluhoonetes staape, laskepositsioone, relvaladusid ja tunnelitesse sissepääse. Väidetavalt viis rahvavägi läbi oma sõjalisi operatsioone rahvusvahelise humanitaarõigusega kaitstud kohtades või nende vahetus läheduses (haiglad, varjupaigad, varjendid, usu- ja haridusasutused)*.

Kolm kooli, kust leiti relvi, olid tühjad ja neid ei kasutatud varjupaikadena. Sellegipoolest on sõjaväelaste poolt koolide ladudena kasutamine ja tõenäoliselt seal laskepunktide loomise fakt lubamatu.

Peasekretär Ban Ki-Moon väljendas muret, et Palestiina väed on ÜRO koole (UNRWA) oma eesmärkidel ohustanud**.

Komisjon tunnistab, et Gaza suure rahvastikutiheduse tõttu pole HAMAS'il alati õnnestunud vältida sõjaliste rajatiste kasutamist tiheasustusaladel. Samal ajal, kui Palestiina väed kasutasid tahtlikult kaitseks tsiviilisikute kohalolu, tähendaks see rahvusvahelise õiguse rikkumist ja inimkilbi kasutamise keeldu. Sellised toimingud võisid saada tsiviilohvrite arvu kasvu põhjuseks. Kuid see ei kõrvalda kohustust järgida Iisraeli poolel rahvusvahelisi seadusi.

Gaza võimud teatasid, et on võtnud meetmeid lahingutest kõige enam mõjutatud piirkondade evakueerimise hõlbustamiseks. Viidi läbi umbes 4,5 tuhat evakuatsioonimissiooni, loodi varjupaigad riigisiseselt ümberasustatud isikutele. Kuid komisjon on mures Iisraeli väidete pärast, et mõnel juhul on HAMAS üles kutsunud evakueerumishoiatusi ignoreerima.

*- Gaza sektori tiheasustus välistab HAMAS'i avamaal tegutsemise.

**- Iisraeli armee korraldas mitu rünnakut UNRWA koolide vastu, mida kasutati varjupaikadena. Näiteks 30. juuli - 19 surnut, rohkem kui 100 haavatut, 3. august - 7 surnut, rohkem kui 40 haavatut (http: //xn—m1aba.xn—p1ai/ru/news/20140803/03995.html).

Kui see teave leiab kinnitust, võivad sellised avaldused tähendada, et Gaza võimud pole võtnud kõiki vajalikke meetmeid tsiviilelanike kaitsmiseks, mis on rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine.

Järeldus

Viimane Iisraeli sõjaline operatsioon Gaza sektoris tõi kaasa enneolematu arvu inimohvreid: komisjon suutis koguda olulist teavet, mis osutas Rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Rahvusvahelise inimõiguse seaduste tõsistele rikkumistele Iisraeli ja Palestiina võitlejate poolt. Mõnel juhul on need rikkumised sõjakuriteod. Komisjon kutsub Iisraeli valitsust üles põhjalikult, läbipaistvalt ja objektiivselt läbi vaatama toimingud Palestiina okupatsiooni kontekstis, et tagada Rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste järgimise normidest kinnipidamine.

                      Peatükk 24. Kas IDF on terroristlik organisatsioon?

Vaadates mõttetut julmust Palestiina põliselanike ja põgenike suhtes, olete jahmunud, miks Iisrael ja mõned riigid, sealhulgas USA, tunnistavad HAMAS'i parteid terroristliku organisatsioonina aga Iisraeli Kaitseväge mitte. Funktsionaalselt pole nende vahel mingisugustki vahet, kuid kvalitatiivselt - neid eraldab kuristik. Erinevate hinnangute kohaselt on IDF üks kümnest tugevaimast armeest maailmas aga HAMAS'i käsutuses on ainult väikerelvad, granaadiheitjaid ja lendavad veetorud - Kassamid, mis tekitavad harva kahju. Ehkki ei, ma eksisin, IDF ja HAMAS erinevad selle poolest, et palestiinlased ei tapa sadu juudi väikelapsi.

"IDF on suurim terroristlik organisatsioon maailmas," ütles terrorismiekspert Joe Cortina*.

Iisraeli armeel on aga relvastuses küberrelvad, võimas laevastik, sealhulgas allveelaevad, moodne lennuvägi (kümneid viimaseid F-35 ühikuid), tankid, võimas suurtükivägi ja tuumatriaad. Kogu sellele jõule püüab vastu seista käputäis Kalašnikovi automaatide ja RPG-dega relvastatud patrioote.

Iisraeli tuumavõimekuse üle on siiski vaidlusi: mõne vaatleja arvates neid iisraellastel pole. Arsenalid, milles on hinnanguliselt 200–300 lõhkepead, võivad olla väljamõeldised naabrite ja muu maailma hirmutamiseks. Teisest küljest on see vale väga kahjulik ja ohtlik. Näiteks Iisraeli, Iraani või teiste Lähis-Ida riikide hullumeelset välispoliitikat jälgides tuleb turvalisuse ja iseseisvuse tagamiseks püüelda tuumarelvade saamise poole. Igal juhul kutsub Iisrael piirkonnas esile ebatervisliku võidurelvastumise ja sellest on kasu peamiselt USA sõjalis-tööstuslikul kompleksil ja relvamaffial. Kõik on omavahel seotud. Iisrael ähvardab Iraani, Iraan arendab oma kaitsevõimet ja sõjaväge sionismi pidurdamiseks, Saudi Araabia ostab USA-lt kümnete miljardite dollarite eest relvi.

"Tatjana Felgenhauer: IDF ei ole terroristlik organisatsioon. Maksim Ševtšenko: Ja veel milline terroristlik organisatsioon"**.

*- Kourosh Ziabari - "Joe Cortina: IDF is the world’s largest terrorist organization"

(http://kouroshziabari.com/2013/08/joe-cortina-idf-is-the-worlds-largest-terrorist-organization)

**- "Moskva kaja" - Eriarvamus Maksim Ševtšenkoga, 4. mai 2017 väljaanne

(http://echo.msk.ru/programs/personalno/1974504-echo)

HAMAS on Gaza sektoris võimul pärast rahva tahet. Nii nagu sobib igale riigimoodustisele, on ka Gazas oma julgeolekujõud - sarnane armeele, kuid nad on väga nõrgad ja ei suuda palestiinlasi kaitsta, rääkimata juba teenitud karistusest või agressorijõudude tõrjumisest sissetungide eest. Jordani Läänekaldal armeed pole, võimud ei tegele noorte sõjalis-isamaalise kasvatusega, seetõttu Iisrael "armastabki" Mahmoud Abbasi ja valmistub Palestiina autonoomia lõplikuks annekteerimiseks. HAMAS üritab arglikult relvajõuga vabadust ja ÜRO antud enesemääramisõigust kaitsta ning seegi reeglina end kaitstes. Kuid sellest piisab, et palestiinlased üles kirjutada "terroristidena" ja hommikust õhtuni kriisata Iisraeli ja Ameerika meedias, et HAMAS ähvardab Iisraeli julgeolekut. See on naeruväärne.

Pöördun Miko Peledi sõnade poole ja see inimene on selle teemaga hästi kursis. "IDF on terroristlik organisatsioon," ütleb ta. Peled teab, millest räägib, ta on kuulus kirjanik ja inimõiguslane, teeninud Iisraeli erivägedes, IDF-i kindralmajor Mati Peledi poeg ja Iisraeli ühe asutaja Abraham Katsenelsoni, kes allkirjastas Iisraeli kahtlase iseseisvusdeklaratsiooni, pojapoeg. Viidates oma õe, ühe Iisraeli ülikooli professori uurimusele ja raamatule “Palestiina Iisraeli õpikutes”, paljastas Peled IDF-i ideoloogilise baasi:

"Ja ta nägi selgelt, et Iisraeli haridussüsteem on rikutud - see on rassistlik. See on absoluutselt rassistlik ja see võtab eeskuju teistest endistest koloniaalühiskondadest. Nendes õpikutes ei esitata palestiinlasi rahvana, vaid mahajäänud sotsiaalse kogukonnana, keda ümbritseb vaesus või nagu terroriste ja mitte kordagi ei nimetata palestiinlasi nendes ühiskonna täisliikmetena. Kaardid. Mis puutub geograafilistesse kaartidesse, siis nende järgi nimetatakse kogu territooriumi Iisraeliks... Selle tulemusena kasvavad Iisraeli lapsed ja kõik, mida nad palestiinlastest teavad - inimeste kohta, kellel on keskkonnaprobleemid - vaesed ja räpased või kui terroristid... Ja pole üllatav, et 18-aastaselt antakse neile relvad ja öeldakse: Need on teie vaenlased, nad tahavad teid tappa, nad tahavad teid merre visata. Ja seal pole ainsatki meenutust, mida sionistid 1948. aastal tegid, milliseid kohutavaid kuritegusid nad palestiinlaste vastu toime panid."*

Ainult Liibanoni partei Hezbollah juhi Hassan Nasrallahi õiglane nördimus võib esile kutsuda toetuse, kes esitab Euroopa bürokraatidele õiglase küsimuse:

*- YouTube (Studio ISTIQAMA) - "Iisraellane Miko Peled paljastab kogu tõe Iisraeli kohta"

(https://www.youtube.com/watch?v=dv4Ybi_WyqM&feature=youtu.be&t=12m28s)

"Miks te ei määratle Iisraeli terroristliku riigina? Kui tunnistate, et Iisrael okupeerib Araabia maid ja keeldub aastakümneid Rahvusvahelisi otsuseid rakendamast, siis miks te ei nimeta Iisraeli sõjaväelist tiiba IDF-i terroristlikuks organisatsiooniks?"*.

Rõõmustab see, et 2014. aasta detsembris otsustas Euroopa kohus eemaldada HAMAS'i Euroopa Liidu terroristlike organisatsioonide nimekirjast, kuid seni on selle organisatsiooni sõjaline tiib veel nimekirjas. Ka deradikaliseerumise rada järgib HAMAS ise. Positiivseid muudatusi poliitilises doktriinis tunnistatakse isegi Iisraeli Riikliku Julgeoleku Uuringute Instituudis**. Kuid Netanyahu lükkas selle dokumendi kohe tagasi, öeldes, et palestiinlased üritavad kõiki "lollitada"*** ja Liebermani juhitud parem-äärmuslik tiib valmistab ette uut karistavat operatsiooni.

IDF-i võimalikud sõjakuriteod, millest ÜRO-s nii sageli räägitakse, peaksid olema rahvusvaheliste kohtuvaidluste objektiks ja alles siis saab tõsiselt mõelda nn "Palestiina terrorismi" peale.

*- Ynetnews - "Nasrallah to EU: Why not brand IDF as terror group?"

(https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-4409449,00.html)

**- Udi Dekel - "Hamas’s New Statement of Principles: A Political Opportunity for Israel?"

(http://www.inss.org.il/publication/hamass-new-statement-principles-political-opportunity-israel)

***- Reuters - "Israel says Hamas trying to fool the world with new policy paper"

(http://www.reuters.com/article/palestinians-hamas-document-israel-idAFL8N1I31RU)

                      Peatükk 25. Järjekordne invasioon Gaza sektorisse

Kui arvate, et Iisrael kuulas vähemalt ühe kõrvaga genotsiidi ja sõjakuritegude kriitikat ja süüdistusi, siis eksite. Järgmise karistava operatsiooni tuline arutelu algas umbes aasta pärast „Murdmatut Kaljut”. Selles mõttes on soovituslik USA endise suursaadiku Iisraelis (2011 - 2017) Daniel Shapiro artikkel, kes kutsus Trumpi administratsiooni üles valmistuma tulevaseks sissetungiks Gaza sektorisse. Tema tekst pealkirjaga "Kuidas USA saab eelseisvaks Gaza sõjaks valmistuda"* jõudis agentuuri Bloomberg kodulehele. Alustuseks märgin ära Shapiro ettekande eripära.

"2014. aasta sõjategevuse käigus tapeti sadu Palestiina tsiviilisikuid, sealhulgas suur hulk lapsi, Iisrael kaotas umbes 70 sõdurit... Samal ajal said Iisraeli õhurünnakute tagajärjel paljud kodud, tsiviilhooned ja infrastruktuur kahjustada või hävisid täielikult...Tõenäoliselt ei suuda USA järgmist konfliktiraundi Gazas peatada," kirjutab ta.

Nii et Shapiro vaikib ja võib-olla varjab jultunult karistusliku operatsiooni tegelikke tagajärgi. Miks ta ei nimeta täpseid kahjumiandmeid (?), sest need on ju hästi teada.

Pensionil suursaadik pakub USA-le sellistel viisidel valmistuda järgmiseks Iisraeli sissetungiks Gaza sektorisse.

1. USA peab Iisraelile tugevat tuge pakkuma. Ameerika toetamise aluspõhimõte on Iisraeli õigus enesekaitsele, seda võib saata diplomaatia, mis on suunatud sellele, et julgustada Iisraeli poolt kahekordistama jõupingutusi, et hoida ära tsiviilohvreid ja vältida äärmuslikke tegevusi, näiteks maapealsed operatsioonid Gaza sektoris.

2. Kui asi läheb relvarahu läbirääkimisteni, võib Egiptus mängida juhtivat rolli. Ainult egiptlased saavad nende Iisraeliga sõlmitud rahulepingu ja ainulaadse luurega vahendajatena hakkama.

3. USA peab toetama Iisraeli raketitõrjeprogrammi. USA maksumaksjad rahastasid reketitõrjesüsteemi Raudne kuppel summas 1,3 miljardit dollarit.

*- Daniel Shapiro - "How the U.S. Can Prepare for the Coming Gaza War"

(https://www.bloomberg.com/view/articles/2017-03-31/five-ways-to-prepare-for-the-coming-gaza-war)

"Iisrael armastab sõdu. Ta vajab neid. Ta ei tee midagi nende vältimiseks ja mõnikord provotseerib neid," ütles Iisraeli inimõiguste aktivist ja ajakirjanik Gideon Levy*.

4. USA peaks juhtima rahvusvahelisi jõupingutusi Iisraeli ja Egiptusega tehtava koostööga humanitaarabi osutamiseks Gaza konfliktide ajal.

"Tundub, et me pole vaimselt valmis tunnistama, et ohte saab diplomaatiliste meetoditega kõrvaldada," ütles Haifa ülikooli professor Uri Bar-Yosef**.

5. USA peaks propageerima HAMAS'i täieliku desarmeerimise eest rehabilitatsiooni.

“Järgmine sõda on vaid aja küsimus,” kirjutab Barak Ravid Haaretzi*** lehtedel.

Nagu näeme, näib, et Shapiro õnnistas genotsiidi järgmist etappi ja kutsus Ameerika režiimi üles selles aitama.

Iisraeli analüütikute sõnul on järjekordse vastasseisu korral veresauna tagajärjed veelgi hullemad. See on peamiselt tingitud Iisraeli kaitseministri Avigdor Libermani isiksusest, kes on tuntud oma äärmusluse äärel olevate parempoolsete vaadete poolest. Okupeerival Iisraeli režiimil võivad olla plaanid eemaldada Gaza sektoris võimult demokraatlikult valitud HAMAS'i partei ja asendada see oma marionettide või ilalõugadega nagu Jordani Läänekaldal. Sellisel juhul peab IDF vallutama kõik enklaavi linnad, neid pikka aega okupeerima, tegelema puhastuste, repressioonide ja reididega, mis põhjustab tsiviilelanikkonna ja agressori jõudude seas väga suuri kaotusi.

Samuti on vajalik mõista, et palestiinlased ja HAMAS ei vaja sõda. Gaza sektor on ulatusliku humanitaarkriisi äärel ja „Murdmatu Kalju” järgsed haavad pole veel kinni kasvanud.

*- Gideon Levy - "Israel Loves Wars" (http://www.haaretz.com/opinion/.premium-1.774709)

**- Uri Bar-Yosef - "Õppida Süüria pretsedendist (http://inosmi.ru/world/20150715/229109569.html)

***- Barak Ravid - "Israel's Gaza War Failure Was First and Foremost a Diplomatic One"

(http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.774507)

Lisaks ei kiida rahvusvaheline olukord vastasseisu heaks - Saudi Araabia hübriidsõda Katari vastu, mis on HAMAS'i ja Gaza sektori peasponsor, samuti ka raskused suhetes Egiptusega.

2018. aasta juuli keskpaigaks oli Gazas ohtlik kriis järsult süvenenud, seda seostati enklaavi elanike rahumeelsete meeleavaldustega ja relvastamata inimeste (sealhulgas laste ja puuetega inimeste) massiliste tapmistega Iisraeli okupantide poolt. Viimase paari kuu jooksul võis Netanyahu režiim igal ajal alustada verist karistusoperatsiooni tuhandete tsiviilisikutest ohvritega ja kümnete tuhandete majade sihipärast hävitamist, kuid piirdus õhurünnakute ja tankide tulejõuga. Usun, et Netanyahu lükkas agressiooni ebasoodsa välise olukorra tõttu edasi. Siin tuleb märkida, et "kaitse" minister Lieberman astus novembri keskel vabatahtlikult tagasi, protestiks Netanyahu liiga "pehmele" positsioonile. Äärmuslasena ja sõjakullina nõudis Lieberman peaministrilt HAMAS'ile ja Gazale "tugevat lööki". Liebermani demarš ja tema taskupartei "Meie Kodu Iisrael" sõjakas hoiak lõid poliitilise kriisi, mis tõi kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, mis määrati 2019. aasta aprilliks.

Omades formaalset ettekäänet sissetungiks ja puhastusteks, hoidus okupatsioonirežiim ikkagi täieulatuslikust agressioonist. Miks? Sellele küsimusele võib leida vastuse Süüriast, Liibanonist ja Türgist.

Süüria. Erinevalt viimasest karistusoperatsioonist „Murdmatu Kalju“ on Iisraeli piiri lähedal lahinguvalmis väed, mis tegutsevad rahustava tegurina, esiteks on need patrioodid Hezbollah'ist, šiiidid ja Iraani-meelsed formeeringud. Iraan kannatab praegu Iisraeli rünnakud Süürias asuvate rajatiste ja oma kodanike tapmise välja, kuid pole teada, kuidas ta hakkab IDF-i laiaulatusliku sissetungi korral Palestiinasse tegutsema. Erinevate hinnangute kohaselt on Süüriasse koondunud kuni 80 tuhat Iraaniga seotud võitlejat.

Liibanon. Poliitiliste analüütikute sõnul tugevdasid hiljutistel Liibanoni parlamendivalimistel Rahvavabastus liikumine ja partei Hezbollah oma positsioone. Iisraeli haridusminister Bennett isegi teatas, et “Iisrael ei hakka vahet tegema suveräänse riigi Liibanoni ja Hezbollah vahel.”* Kuid veelgi enam tugevnes ta sõjanduse põllul. Võitluses terrorismiga Süürias sai Hezbollah'i võimupartei hindamatuid kogemusi ja oskusi uute relvade käitlemisel ning laienenud on ka tema arsenalid. Iisraeli suurim mure on raketipotentsiaal.

*- Reuters - "Israeli minister says 'Lebanon equals Hezbollah' after election"

(https://www.reuters.com/article/us-lebanon-election-israel/israeli-minister-says-lebanon-equals-hezbollah-after-election-idUSKBN1I80FW)

Mitu raketti Hezbollah'l on, ei tea keegi, kuid numbriteks nimetatakse 100 ja isegi 150 tuhat, millest paljud tuhanded on võimelised Iisraeli suuremaid linnu tabama. Kui Hezbollah otsustab võimalikule karistusoperatsioonile Palestiinas massiliselt reageerida, siis on Iisraeli õhutõrje võimetu, kannatada saavad kümned tuhanded Tel Avivi, Haifa ja teiste suurte linnade elanikud. Kuid isegi ilma praeguse sõjalise tugevdamiseta on Hezbollah märkimisväärne jõud. Meenutan teile, et teisel Iisraeli sissetungil Liibanoni 2006. aastal suutsid Liibanoni patrioodid agressori alistada.

Türgi. Karmi Iisraeli-vastase retoorika taustal käitub Erdogani juhtimisel tegutsev Türgi rahvusvahelisel areenil vägagi agressiivselt ja sõjakalt. Türgi pool on algusest peale osalenud sõjas Süüria seadusliku valitsuse vastu - terroriste toetati ja toetatakse ning Türgi-Süüria piir oli usaldusväärne koridor Euroopa Liidust ja endisest NSV Liidust pärit võitlejatele. Türgi õhujõud tulistasid alla Vene lennuki, tappes kaks inimest (piloot ja päästja). Praegu okupeerib Türgi kurdi organisatsioonide vastu võitlemise ettekäändel Süüria territooriumi ja viib läbi sõjalist operatsiooni Iraagis. Erdogani julged ja suveräänsed teod ei saa Iisraelis hirmu äratada, pealegi seisab ta edukalt vastu USA šantaažile ega kavatse keelduda ostmast maailma parimat õhutõrjet - Vene S-400. Samuti on keeruline ära arvata Türgi reaktsiooni Palestiina sõja korral.

Netanyahu ja kõrgelthinnatud pensionärid* teavad hästi, et Gaza sektoris karistusoperatsiooni vallandamine võib viia täiemahulise sõjani kahel või kolmel rindel - Palestiinas, Süürias ja Liibanonis ning tõenäoliselt pole Iisrael ja nende ustav "Trumpi kutsikas" selliseks sündmuste pöördeks valmis. Kui varem kiitles Iisraeli agent Yashka Kedmi, kellel on keelatud Venemaale siseneda, ülbelt sellega, et “meie oleme lurjused, meie hävitame”**, kuid isegi Netanyahu režiimi “lurjused” mõistavad, et valearvestuse ja justiitsjõudude sümmeetrilise reaktsiooni korral ootab Iisraeli lubamatu kahju.

*- Middle East Monitor - "Ex-commander: Israel will gain nothing from new attack on Gaza"

(https://www.middleeastmonitor.com/20180709-ex-commander-israel-will-gain-nothing-from-new-attack-on-gaza)

**- YouTube (Россия 24) - "Вечер с Владимиром Соловьевым от 28.05.2018"

(https://www.youtube.com/watch?v=3umHN0OEZUg&feature=youtu.be&t=27m3s)

               Peatükk 26. Analüüsime müüti "Iisrael rahastab Palestiinat"

Iisraeli ametlik propaganda ja asjaarmastajad (vabakutselised) levitavad usinalt igasuguseid valesid Palestiina ja palestiinlaste kohta, mille hulgas on oluline koht müüdil "Iisrael rahastab Palestiinat". Kui võtame tüüpilised sionistlikud kommentaarid, siis nende lehkavast massist võite leida midagi sellist: "Iisrael peab Gazat ja teisi taolisi ülal ning Gaza hammustab oma toitvat kätt." Sellisel juhul üritab kommentaator asjasse mittepühendunud vaatlejaid segadusse ajada ja peab silmas, et Iisrael "elatab" Palestiinat ja palestiinlasi. Muidugi pole see sugugi nii. See ülevaade räägib kõige tõenäolisemalt Iisraeli enda informatiivsest atmosfäärist, kus meedia valetab pidevalt ja nakatab ohtlike psüühiliste viirustega ning vihkamist põliselanike vastu kasvatatakse juba lasteaedadest alates või et me tegeleme Palestiina vastase propagandaga.

Rääkides Palestiina Rahvusvalitsuse (PNA) eelarvest või Palestiina eelarvest, tuleb kohe teha reservatsioon, et see on üsna tingimuslik arusaam, kuna Gaza sektoris on valitsenud HAMAS'i partei ja Jordani Läänekaldal Mahmoud Abbasi juhitud FATAH'i partei. Tegelikult on Gaza sektoril oma “majandus”, näiteks süüdistab Abbasi valitsus HAMAS'i liigses maksustamises ja maksude ühisesse eelarvesse tasumata jätmises. Samal ajal maksab FATAH palka tuhandetele sektori “riigiteenistujatele” (arstid, õpetajad jt), ehkki on seda võimu usurpeerimisel märkimisväärselt vähendanud - majanduslike sanktsioonide ja mittemaksetega üritab Abbas Gaza sektori üle kontrolli haarata, aga Iisrael ja USA aitavad teda selles. Palestiina praegune eelarve on aga 5,8 miljardit dollarit*, millest 775 miljonit dollarit on välisabi (13%).

                            Palestiina eelarve moodustub kolmest allikast:**

1). Maksud - umbes 25%. Enamasti tulumaks, käibemaks ja kinnisvaramaks.

2). Välisabi - 15–25%. Välisabi suurus ei ole kindlaks määratud ja see võib aasta-aastalt erineda.

3). Impordimaksud ja lõivud - alates 50% ja rohkem. Raha kogub Iisrael ja kannab seejärel Palestiinasse.

*- Al-Monitor - "Palestinian budget excludes Gaza, unless it toes the line" (https://www.al-monitor.com/pulse/originals/2018/03/palestine-2018-budget-approves-abbas-unilaterally-gaza.html)

**- Palestinian News & Info Agency - "Economists: Palestinian state finances will not be affected by suspension of US aid"

(http://english.wafa.ps/page.aspx?id=W5E8bRa96411627147aW5E8bR)

Selgitan kolmandat punkti. Kuna Palestiina on blokaadi all ja piire kontrollivad okupatsioonivõimud, sisenevad kaubad ja koormad Iisraeli tolli kaudu. Iisrael tasub ise tollimaksud, käibemaksu ja müügimaksu ning kannab raha siis üle palestiinlastele.

Sionistid on sellise olukorraga väga rahul, kuna see annab neile võimaluse mõjutada Palestiina sisepoliitikat ja majandust. Näiteks kui HAMAS'i partei võitis 2006. aastal üldised demokraatlikud valimised, külmutas okupatsioonirežiim väljamaksed pooleteiseks aastaks (pikim külmutamisperiood). Nende valimiste probleem oli see, et Iisrael ja tema lojaalne kutsikas USA kuulutasid koos paljude teiste lääneriikidega HAMAS'i "terroristlikuks" organisatsiooniks. Lisaks hakkab režiim Palestiina eelarvet röövima. Knesset kiitis 2018. aasta juuli lõpus lõplikult heaks seaduseelnõu, mille kohaselt Iisrael hakkab imporditollimaksudelt korjama summat, mida PNA maksab Iisraeli vanglates kinnipeetavatele, hukkunud palestiinlaste perekondadele ja okupatsioonivõimudega kokkupõrgete ajal sandistatutele. Iisraeli Kaitseministeeriumi andmetel ulatuvad need väljamaksed umbes 300 miljoni dollarini aastas*.

Iisrael kannab üle ka PNA-le 75% Iisraeli territooriumil töötavate palestiinlaste maksudest ja 100% Läänekalda okupatsiooniasunduste maksudest. Nende tulude tähtsuse mõistmiseks piisab teadmisest, et Iisraelis ja okupatsiooniasundustes töötab ainult 13% palestiinlastest (kogu tööhõivest). Samuti saab PNA eelarve ka Palestiina osamakseid Iisraeli riiklikku Kindlustusinstituuti. Justnimelt neid ülekandeid ja tagasimakseid palestiinlaste impordimaksudest nimetavadki paljud iisraellased - "meie elatame Palestiinat". Kuid elanikel nõudlust pole. Propaganda ja Iisraeli meedia toimivad nii, et tavainimesed ei tea, mis ümberringi toimub.

Kes aga aitab Palestiinat ja palestiinlasi tegelikkuses? Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni** hinnangul on alates PNA loomisest 1994. aastal (1993. aasta Oslo kokkulepped) palestiinlastele antud välisabi summa jõudnud 35 miljardi dollarini (teiste allikate kohaselt 37 miljardit dollarit***).

*- Вести. Iisrael vene keeles - "Iisrael võtab Palestiina omavalitsuselt ära "terroristide palgad""

(https://www.vesty.co.il/articles/0,7340,L-5284467,00.html)

**- Middle East Eye - "International aid to Palestine: Time to change course"

(https://www.middleeasteye.net/columns/international-aid-palestine-time-change-course-1205482743)

***- Palestinian News & Info Agency - "Economists: Palestinian state finances will not be affected by suspension of US aid"

(http://english.wafa.ps/page.aspx?id=W5E8bRa96411627147aW5E8bR)

Aastatel 2006–2016 eraldati 24 miljardit dollarit (70%), mis on keskmiselt 2,2 miljardit dollarit aastas. Viimastel aastatel on abi vähendatud kolm korda. PNA Rahandusministeeriumi aruannete kohaselt saadi ajavahemikul 2012–2016 välisabi summas umbes 4,5 miljardit dollarit - 40% langes Araabia riikidele ja 60% mittearaablastele.

Suurimate maksjate esinelik:

• EL - 981 miljonit dollarit

• Saudi Araabia - 908 miljonit dollarit

• Maailmapank - 872 miljonit dollarit

• Ameerika Ühendriigid - 477 miljonit dollarit

Lisaks ELile (konföderatsioonina) rahastavad Palestiinat kahepoolsed suhted üksikute Euroopa riikide poolt. Aastatel 2012–2014: Saksamaa - 378,9 miljonit dollarit, Suurbritannia - 314,6 miljonit dollarit, Prantsusmaa - 195,5 miljonit dollarit, Rootsi - 195,4 miljonit dollarit, Taani - 98,5 miljonit dollarit. Väljamaksed ei lähe alati kogu Palestiina eelarvesse, näiteks EL kannab eelarvesse umbes 50% ja ülejäänu läheb ÜRO Palestiina pagulaste abi- ja tööagentuuri (UNRWA) ja humanitaarabi liinis. Ameerika Ühendriigid eraldavad raha ainult UNRWA-le ja Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengu agentuurile, kuna viimase puhul see ainult pikendab korruptsiooniahelat.

"Sõltuvus rahvusvahelisest abist on palestiinlasi nõrgendanud võitluses kolonialismi, apartheidi ja rõhumisega," rääkis Palestiina ja Iisraeli konflikti ekspert Alaa Tartir*.

ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi** raportis öeldakse, et Jordani Läänekalda raske majandusliku olukorra peamiseks põhjuseks on maa, vee ja muude loodusvarade konfiskeerimine Iisraeli poolt, inimeste ja kaupade liikumise piirangud, Iisraeli okupatsiooniasunduste kasv, siseturu killustatus ja rahvusvahelistele turgudele sisenemise võimaluste äravõtmine. Selle tulemusel on palestiinlased sunnitud sõltuma rahvusvahelisest abist, Iisraelist ja okupatsiooni administratsioonist.

*- Middle East Eye - "International aid to Palestine: Time to change course"

(https://www.middleeasteye.net/columns/international-aid-palestine-time-change-course-1205482743)

**- Новости ООН - "Оккупация лишает палестинцев права на развитие"

(http://www.un.org/russian/news/story.asp?NewsID=26544#.WZey39SLSHv)

                  Peatükk 27. Idee "kaks riiki kahele rahvale" matused

Trumpi tulekuga Ameerika Ühendriikides nähtava võimu juurde toimusid idee "kaks riiki kahele rahvale" suurejoonelised matused. ÜRO Palestiina eraldamise plaani peamise põhimõtte mõrvamine on tingitud sionistide mitmeaastasest strateegiast Palestiina vallutamiseks, mille tulemused seadustusid Trumpi äärmuslikud tegevused. Tunnistades Jeruusalemma "Iisraeli pealinnana", pani Trumpi režiim rasvase punkti pikaajalisele vaidlusele ja kiitis seeläbi heaks kõik kuriteod, sealhulgas Palestiina riigi kidura puu juurelt maharaiumise. Õigluse nimel tuleb märkida, et vasakpoolne Iisraeli tänav on okupatsiooni vastu ja Palestiina riigi põliselanikele iseseisvuse eest, kuid täna hävitavad selle praktiliselt parempoolsete jõudude buldooserid, eriti Likudi partei ja sissetungija Netanyahu bande.

Pidevalt ja täielikult kinnitatakse Palestiina kvaasiriigi territooriumide lõplikku ja täielikku annekteerimist ning Iisraeli kõrgeim juhtkond (sealhulgas peaminister) on avalikult Palestiina riigi loomise vastu. Netanyahu on korduvalt öelnud, et Iisraeli okupant ei tagasta kunagi Jordani orgu selle õigusjärgsele omanikule. Ministrid, režiimi-meelsed eksperdid, valitsev Likud-partei ja muud poliitilised jõud räägivad pidevalt Läänekalda hõivamisest. Ainus küsimus on, millal faktiline annekteerimine de jure vormistatakse.

Teisest küljest kasutavad sionistid juba lukku pandud ideed oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Shabtai Shaviti näide on siin tüüpiline, ta on kogenud Iisraeli luureohvitser ja Mossadi juht aastatel 1989–1996. Artiklis 21. jaanuari 2018. aasta Haaretzi lehtedel osutab Shavit Trumpi Lähis-Ida poliitikas „ohtlikule veale”*. Esitan allpool katkendeid ja näitan tema tegelikke kavatsusi.

                                                             *****

Kui rääkida tema poliitikast piirkonnas ning Iisraeli ja Palestiina konfliktis, on Trump vastuoluliste seosetute otsuste ja kapriiside kogum. Iga ratsionaalne inimene peaks mõistma, et otsus "kaks riiki kahe rahva jaoks" on Iisraeli kindlustus ja ainus viis riigi enda päästmiseks. Isegi Trump peab sellest paradigmast aru saama. See on ka kindlustus Iisraeli säilimisele Lähis-Idas tugeva USA liitlasena laieneva Venemaa mõju, Iraani ekspansionismi ja islamiterrorismi ohu tingimustes.

*- Shabtai Shavit - "Trump’s Dangerous Mistake in the Middle East"

(https://www.haaretz.com/opinion/.premium-trump-s-dangerous-mistake-in-the-middle-east-1.5749399)

Otsus "üks riik" või teine "improvisatsioon" toob kaasa Iisraeli sukeldumise apartheidi, demokraatia tahtlikku õõnestamisse (annekteerimine ja üliortodokssele judaismile alistumine) ning riigi vältimatu muutmine koormaks, mitte Ameerika Ühendriikide varaks. Selle libeda tee valik konflikti ei leevenda, vastupidi, see omandab ähvardavad mastaabid.

Peale konflikti lahendamise üldise konteksti on ebaloogiline lahendus tunnistada Jeruusalemm Iisraeli pealinnaks karistusena või Ameerika Ühendriikide katsena istutada palestiinlased läbirääkimiste laua taha. See kehtib ka selle kohta, et Trump külmutas osa UNRWA-le tehtud sissemaksetest. Mõlemad otsused võiksid olla õiged, kui neist saaks osa universaalsest ja strateegilisest rahuplaanist, kus edu eeldab mõlema poole kompromisse.

Lähis-Idas võib Trumpil puududa sobiv aeg sunniitide maailma mobiliseerimiseks, et nõrgestada šiiitide vähemust ja tema partnerit Venemaad. Peame loobuma rumalast katsest istutada Palestiina president Mahmoud Abbas läbirääkimiste laua taha, peame läbirääkimistesse kaasama Iisraeli valitsuse Saudi Araabia ja Araabia Riikide Liiga 2003. aasta ettepaneku põhjal.

                                                   *****

Rääkides kahest riigist, väljendab Shavit õigeid asju, mida palestiinlased (sealhulgas HAMAS'i partei) ja rahvusvaheline üldsus toetavad, kuid peamine asi jääb sulgude vahele. Iisraelis on aastaid võimul olnud paremäärmuslik Likudi partei, kelle juured ja ideoloogia ulatuvad juudi terroristliku organisatsiooni Irgunini. Likud ja Iisraeli peaminister Netanyahu poliitika välistavad Palestiina riigi moodustamise, maksimaalne, milles nad kokku lepivad, on omamoodi ebamäärane autonoomia suure Iisraeli sees.

Ilmselt liigub Likudi režiim väga kiiresti Läänekalda täieliku annekteerimise poole. Võib-olla kõige koledam 2018. aasta alguse juhtum on Likudi keskuse (1,5 tuhat partei liiget) poolt vastu võetud resolutsioon "Iisraeli suveräänsuse" kehtestamise kohta Judeas, Samaarias ja Jordani orus Oslo lepingute alusel, nn C-tsoonis. Pärast resolutsiooni teatas Mahmoud Abbas: " See otsus kujutab endast ränka agressiooni Palestiina rahva, nende maa ja pühapaikade vastu. Iisrael ei oleks saanud sellist otsust teha ilma Ameerika Ühendriikide täieliku toetuseta."*

*- Middle East monitor - "Abbas slams Likud decision to annex West Bank"

(https://www.middleeastmonitor.com/20180102-abbas-slams-likud-decision-to-annex-west-bank)

C-tsoon on Iisraeli täieliku kontrolli all, see moodustab enam kui 60% Läänekaldast ja 20% Hebronist (idas), siin elab 300 tuhat palestiinlast ja umbes 400 tuhat tsiviilelanikku (sõjaliste rajatiste ja armee andmed on salastatud), demograafiline koostis on kunstlikult muutumas - palestiinlased surutakse välja ja iisraellaste arv kasvab rohkem kui Iisraelis endas. C-tsoon moodustab 66% Palestiina karjamaadest, piirist Jordaaniaga, Jordani orust ja olulistest ressurssidest. Ilma selle piirkonnata pole elujõulisest Palestiinast rääkimine vajalik. Kahtlemata saab Shavit kõigest aru ja proovib üle pea hüpata, pöördudes mitte likudlaste ja nende juhtkonna poole, vaid Ameerika "ülemuse" poole, kus Trump esindab vaid sümboolset kuju. Kuid kõik on asjata, peaaegu kogu Trumpi saatjaskond (selles küsimuses) on kas segased sionistid või evangeelsed kristlased nagu Pence, kes on fanaatiliselt Iisraelile pühendunud.

Shavit räägib aparteidi režiimi kehtestamise ohtudest pärast Palestiina annekteerimist, kuid see on salakaval. Apartheid loodi Iisraelis selle asutamise päevast alates ning Iisraeli isa ja esimese peaministri David Ben-Gurioni arvates olid Palestiina araablased "eeslid"*.

Mossadi endine juht teeb ettepaneku lähtuda Araabia rahualgatusest, kus Iisrael peab märkimisväärselt loovutama ja naasema enne 1967. aasta agressiooni piiridesse, tagastades seejuures Süüria ja Liibanoni territooriumid. Kuid see on võimatu, kui likudlased on võimul. Võib-olla on lootust sisepoliitilistele muutustele? Jälle ei. Iisraellased on märgatavalt parempoolsemaiks muutunud ja usufanaatikute osakaal kasvab pidevalt.

Miks see Shavit meid siin hõõrub? Ma usun, et ta näeb Iraanis ja Venemaas suuremat ohtu aga Trumpi judofiilne administratsioon, selle asemel, et lahendada Iisraeli geopoliitika küsimusi, kulub kogu aur põhiliselt "Palestiina probleemi" ühepoolsele lahendusele. Shavit soovib ühendada sunniidid Iraani ja Venemaa vastu ning kui porgandi viskab neile Palestiina 1967. aasta piirides.

                                                     *****

Esitan nüüd Iisraeli poliitikumi ja ekspertide kogukonna tüüpilised arutluskäigud. Poliitiline raskekaallane Moshe Feiglin esines 2018. aasta märtsi keskel avaldusega Läänekalda ja Gaza sektori annekteerimiseks. Paar sõna mehe enda kohta. Moshe Feiglin on kirjanik ja poliitik, Iisraeli Knesseti parlamendi 19 koosseisu liige Likudi parteist ja Knesseti aseesimees.

*- Adam Raz - "'We Look at Them Like Donkeys': What Israel's First Ruling Party Thought

About Palestinian Citizens" (https://www.haaretz.com/israel-news/.premium.MAGAZINE-what-israel-s-first-ruling-party-thought-about-palestinian-citizens-1.5730395)

Enne Likudist lahkumist 2015. aastal oli ta partei juhi Netanyahu järel populaarsuselt teine. Partei Zeut asutaja ja juht, kes eelseisvatel parlamendivalimistel võib võtta 12 kohta ehk 10% Knessetist. Elab Läänakaldal ebaseadusliku okupatsiooni asunduses Karney-Shomronis. Feiglinit on tema kolleegid-saadikud korduvalt "fašistiks" nimetanud.

USA mõjuka väljaande Breitbart News korrespondendil õnnestus Feigliniga vestelda ja vaat, mis ta kokku rääkis*:

Iisrael peaks ametlikult loobuma niinimetatud „kaks riiki kahe rahva jaoks” lahendusest, selle asemel peaks ta minema Jordani Läänekalda täielikule annekteerimisele ja uuesti Gaza sektorisse sisenema. Palestiina aladel tuleb Iisraeli suveräänsust laiendada. Juba enne presidendiks nimetamist ütles Trump, et "kahe riigi" lahendus pole ainus lahendus, ta on Iisraeli igaks otsuseks valmis.

"See on meie maa! Me räägime õiglusest... See on meie maa juba enam kui kolm tuhat aastat... Need paigad on meie identiteedi alus. Kui te Hebronis ringi jalutate, põrkate te kokku nelja tuhande aastase juudi identiteediga... Peame uuesti annekteerima kogu Vahemere ja Jordani jõe vahelise territooriumi," usub Feiglin.

Feiglini plaani kohaselt saavad palestiinlased pärast Palestiina annekteerimist valida kolm teed:

1. Jääda Iisraeli. Kuid enne "alalisteks elanikeks saamist" peavad palestiinlased kuulutama oma lojaalsust juudi riigile.

2. Iisraeli vallutatud territooriumid maha jätta. Lahkuda soovijatele antakse „helde väljarändepakett“, mis sisaldab nende kodude ostmist, rahasummat uue elu alustamiseks ja abi „sisserändeprotsessis“.

3. Saada täieõiguslikeks Iisraeli kodanikeks. Palestiinlased, kes soovivad teenida Iisraeli relvajõududes, läbivad ivriidi ja Iisraeli ajaloo tundmise testi, deklareerivad oma lojaalsust ja saavad lõpuks täieliku kodakondsuse.

Järgmistel parlamendivalimistel on tema partei valimisprogrammis Zeut keskpunktis Palestiina vallutamise plaan. Samuti usub ta, et Iisrael peaks taganema Oslo lepingutest, mille kohaselt Läänekallas jagunes kolmeks osaks.

*- Aaron Klein - "Israeli Leader Moshe Feiglin: Time for Israel to Annex West Bank, Gaza Strip"

(http://www.breitbart.com/jerusalem/2018/03/12/exclusive-israeli-leader-moshe-feiglin-time-israel-annex-west-bank-gaza-strip)

A-tsooni kontrollivad täielikult palestiinlased, B-tsoon on Iisraeli sõjalise kontrolli all, Palestiina administratiivset, C-tsooni kontrollib täielikult Iisrael.

On kurioosne, et varem pakkus Feiglin eraldada Palestiina emigrantidele Jordani Läänekaldalt 500 tuhat dollarit. See tähendab, et Palestiina põliselanike väljaränne, sealhulgas Gaza sektor, võib hinnanguliselt maksta 2,5 triljonit dollarit. Luban endale ironiseerimist. Arvan, et kui palestiinlased oleksid sellega nõus, saaks vajaliku summa hõlpsalt kokku koguda Ameerika maksumaksjate, maailma juutide ja tema teenijate arvelt.

                                  Peatükk 28. ISIS ja Iisrael

Vaid kolm aastat tagasi oli ISIS'e terroristlikul organisatsioonil kõik riigi märgid: ta kontrollis suurt territooriumi, kus oli tohutu rahvastik (territoorium on viis korda suurem kui Iisrael, rahvaarv on sellega võrreldav), tal oli okupeeritud aladega seotud majandus, tal oli tugev ja lahinguvalmis armee ning ta viis läbi suveräänset ja võimsat propagandakampaaniat väga suure väliskomponendiga, ta võib olla salaja osalenud rahvusvahelistes suhetes jne. Iisrael on kahtlemata riik ja tema institutsioonid on palju tugevamad ja stabiilsemad kui ISIS'el olid. Esmapilgul nende kahe struktuuri võrdlemine tundub kohatu, kuid tegelikult on ISIS'e ja Iisraeli vahel väga palju ühist.

                                               Kahtlane ideoloogia

2014. aastal kuulutas ISIS'e juht Abu Bakr al-Baghdadi Iraagi ja Süüria okupeeritud aladel välja Islamiriigi “kalifaadi” ning nimetas end kõrgeimaks valitsejaks - kaliifiks. Uue "riigi" ideoloogiaks valiti islam. Samal ajal ei kutsu traditsiooniline islami religioon üles inimeste tapmisele, ei sea sellist eesmärki ega oma midagi pistmist terrorismi ega vallutussõdadega.

Alfit Šaripov, Orenburgi piirkonna avaliku koja liige, Orenburgi piirkonna moslemite vaimse administratsiooni esimees, Izborski Klubi ekspert, märgib, et kaasaegses maailmas valitseb paradoks - iidsete islami põhimõtete ja pseudo-jutlustajate põhimõtete lahknevus, kes nõuavad moslemite nimel vägivalda ja väidetavalt kaitses usku. On teada, et kõik maailmareligioonid põhinevad igavestel väärtustel: ärge tapke, ärge varastage, ärge tehke kahju ja muid asju, millest kõik aru saavad. Seega on ISIS islamis parasiit, kasutades oma vale versiooni-tõlgendust.

"Islamis on üks olulisi sätteid inimese elu, au ja vara turvalisuse tagamine. "Maida" suura 32. psalmis ütleb Kõigeväeline: "Kes tapab süütu inimese, tapab kõik inimesed ja kes päästab inimese elu, see justkui päästab elu kõigile inimestele." Sellest tulenevalt rakendatakse sanktsioone kõigi kuritegude eest, mille eesmärk on nende terviklikkuse rikkumine: maistes ja ebamaistes. Kõigeväeline ütles Pühas Koraanis suura 190. psalmis "Lehm": "Ärge ületage lubatu piire. Tõesti, Issand ei armasta kurjategijad", - Alfit Šaripov*.

*- Альфит Шарипов - "Взгляд традиционного ислама на ИГИЛ и пути противодействия"

(https://izborsk-club.ru/8063)

Iisraeli puu kasvas ideoloogilisel kompostil, milles segunes kliiniliselt kummalisi ja väga vastuolulisi kinnitusi, et "Iisraeli andis juutidele Jumal ise" ja Palestiina on väidetavalt "maa ilma inimesteta inimestele, kellel pole maad", tänapäeva Iisrael seisab sionismi okupeerivas ja röövellikus kontseptsioonis, Judaismi sionistlikus versioonis ja ajaloolises arusaamatuses, mida nimetatakse "holokaustiks", tuntud ka kui "Shoah" ja "Euroopa juutide katastroof".

Tees "maa ilma inimesteta inimestele, kellel pole maad" on põhjalikult petlik ja puhtalt propagandistlik. On teada, et enne Iisraeli eneseväljakuulutamist elas Palestiinas enam kui miljon araablast-moslemit (palestiinlast), võimalik, et umbes poolteist miljonit või isegi rohkem.

Esimeses peatükis rääkisime Aabrami nägemustest ja tema vestlustest "jumalaga", kes lihtsalt kinkis Iisraeli "valitud rahvale". Meenutan teile, et isegi tunnustatud juudi ajaloolane Max Dimont tunnistas, et Aabrahami lugu võib olla väljamõeldis või ettepanek, projektsioon. Lihtsamalt öeldes oli Aabram väga haige ja võis kogeda kuulmishallutsinatsioone. Samuti tõstatub siin ka õigustatud küsimus. Kuidas kinkis keegi „jumal” kellelegi Aabramile maa kogu rahva-tsivilisatsiooniga, millel oli ka omakorda ususüsteem, mis moodustus mitu sajandit enne Aabrami sündi? Ratsionaalset vastust siin pole, kuid väljamõeldisi on lõpmata palju.

"Alates 19. sajandi lõpust, sionismi natsionalistliku ja rassistliku ideoloogia - juutide natsionalismi, mis jäljendab Euroopa natsionalismi - mõjul hakkasid Euroopa juudid massiliselt siia tulema, rikkudes muide Talmudi käske. Sionistid otsustasid nii: kui Messias* ei kiirusta oma tulekuga, siis võtame initsiatiivi enda kätte ja kiirustame tema tulemist. Kaugeltki mitte kõik juudid ei olnud sellega nõus. Nii tekkis Natura kaardi antisionistlik juutide liikumine, mis peab sionismi saatanlikuks ketserluseks...

Kuna juudi usund oma sionistlikus versioonis kujutab endast üsna jäika rassistlikku õpetust, on kohalik Palestiina elanikkond enamasti araablased ja suuremalt jaolt moslemid, ehkki palestiinlaste-araablaste seas on palju kristlasi, kuid nende suhtes toimus tõeline genotsiid, apartheid ja etniline puhastus... Miljonid palestiinlased küüditati maalt, kus nad sajandeid elasid. Seda ei toimunud ei araablaste vallutuste ega ristisõdijate ajal... Ja nüüd jääb üle vaid minna Kolmanda templi ehitamisele. Aga selleks on vaja araablased Templimäelt minema ajada ja islami pühamu Al-Aqsa mošee hävitada. Palestiina genotsiidi lõpetamine kuulub ka sionistlike plaanide hulka.

*- Messias on judaismis juutide ideaalne valitseja ja päästja, kes saab Jumala poolt saadetud ja vabastab Iisraeli rahva teiste rahvaste võimu alt.

Ja siis saabub nende arvates juutide valitsemisperiood globaalses mastaabis - Viies monarhia, kui Maa rahvad, gojid, tunnustavad juutide valitsemist ja alluvad neile. Just sellest elab Iisraeli riik ja selle religioosne eliit ", - vene filosoof Alexander Dugin*.

Holokausti nähtus pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd sotsiaalne. Sellel on kõik ilmaliku religiooni tunnusjooned koos oma patriarhide, templite, massiliste jutluste, agressiivse misjonitööga, kümnete miljonite järgijate ja tohutu eelarvega. Holokausti usub palju rohkem inimesi kui maailmas on juute - see on eeskätt võhiklikele massidele suunatud ulatusliku teavituskampaania teene. Holokaustil on ka relva omadused: sellega on mugav kaitsta ja rünnata. See on nagu universaalne indulgents ja kasutades kaksust holokaust-antisemitism, võib kõik inimesed nokauteerida, ükskõik kui kõrgel positsioonil ta ka ei oleks.

Küsimus on selles. Kust me kõik teada saime? Vene koolides hakati holokausti õpetama alles mõni aasta tagasi. Nõuab vastust. Sidusrühmade propagandast. Aga mida saab sidusrühmade propagandast teada? Ainult seda, mis on selle poole huvides. Mis aga saab siis, kui meie huvid ei lange selle poole huvidega kokku? Kuid need ei lange kokku, sest üldtunnustatud arvnäitajad võivad Nõukogude ja Vene rahva kangelastegu ja traagikat vähendada. NSV Liidu kaotused Teise maailmasõja ajal olid nii suured, et selles kontekstis on solvav rääkida mingist holokaustist ning on lubamatu välja tuua mingi rahvuse ohvrid kogu üldarvust.

                                                        Isad asutajad

Iisraeli riigi lõid Ameerika Ühendriigid ja Ameerika juudi organisatsioonid, kes rahastasid ja teostasid Palestiina koloniseerimist. ISIS loodi ka ameeriklaste osalusel, Trump rääkis sellest valimisvõistluste ajal. Temaga on nõus Venemaa lugupeetud eksperdid ja riigitegelased, aga ka Afganistani endine president Hamid Karzai. 2017. aasta mais esitas Venemaa Välisministeerium sellise küsimuse: mida teavad USA ja NATO tundmatust lennuväest, mis aitab Afganistanis ISIS't? Vastust pole senini.

Juudi Elektroonilise Entsüklopeedia teate kohaselt sai sionistlik liikumine 1940. aastate lõpus Ameerika juutide seas kõige olulisemaks poliitiliseks jõuks - selle toetajate arv oli umbes miljon inimest.

*- YouTube (Царьград ТВ) - День солидарности с Палестиной [Директива Дугина]

(https://www.youtube.com/watch?v=l0T11TR-N2E&feature=youtu.be&t=3m6s)

Sionistid korraldasid Palestiinas arvukalt miitinguid, kõnesid, meeleavaldusi ja protestiaktsioone Suurbritannia poliitika vastu, korraldati aktiivselt propagandakampaaniat, organiseeriti ebaseaduslik sisseränne, osteti relvi keelatud organisatsioonile Hagana ja smugeldati salaja Palestiinasse. Viimast võib nimetada terrorismi abistamiseks. Märgitakse, et Ameerika sionistlikud organisatsioonid mängisid Iisraeli loomise võitluses otsustavat rolli. Seega olid Iisraeli riigi eneseväljakuulutamise ajal sionismi epideemia keskpunktiks Ameerika Ühendriigid.

"Tegutsedes Ameerika-Palestiina Komitee kaudu ja alates 1946. aastast Ameerika Kristliku Komitee Palestiina asjade kaudu, mis moodustati pärast ühinemist Kristliku Liiduga Palestiina asjades ja millel on 20 tuhat liiget, aga ka muude kanalite kaudu, suutsid nad mobiliseerida riigi avalikkuse arvamuse Biltmore'i programmi* kasuks, mis omakorda määras teatud määral ette USA juhtkonna (võim, millest sõjajärgne maailmastruktuur paljuski sõltus) positsiooni Palestiina küsimuses. Ülemaailmne Sionistlik organisatsioon koos Ameerika sionistliku organisatsiooniga, valitsuse liikmete ja kongressi esindajatega", - Juudi Elektrooniline Entsüklopeedia**.

Hindamatu osa Iisraeli kujunemisel oli USA presidendil Harry Trumanil. Nagu suvaliste föderaalsete telekanalite poolt armastatud Nikolai Zlobin rõhutab, kui see poleks Truman, oleks juudi riigi ajalugu teiseks osutunud ja Iisraeli ilmumine maailma poliitilisele kaardile oleks kahtluse alla seatud. Truman ise ütles kiitvalt, et iisraellased panid ta "Moosese kõrvale pjedestaalile".

“Esimesed demokraatlikud valimised toimusid Iisraelis 25. jaanuaril 1949 ja alles pärast seda tunnustas USA uut riiki de jure.” Kirjas president Weizmannile kirjutas äsja eriti rasked presidendivalimised võitnud Harry Truman muuhulgas: "Ma mõistan oma võitu kui Ameerika rahva mandaati Demokraatliku Partei platvormi praktilist rakendamist, sealhulgas muidugi ka Iisraeli riigi toetamist."

*- Biltmore'i programm - Maailma Sionistide Organisatsiooni avaldus 1942 a. maist, et Briti mandaat Palestiinas ei saa enam Sionismi eesmärkide saavutamiseks panustada, tehti ettepanek luua Iisrael ja anda võim üle Juudi Agentuurile (http://www.eleven.co.il/article/10629).

**- Электронная еврейская энциклопедия - "Соединённые Штаты Америки. Евреи США в 1946–70 гг." (http://eleven.ort.org/diaspora/regions-and-countries/15794/)

Pärast seda on Iisraeli toetamine muutunud USA välispoliitika üheks püsivamaks elemendiks... ", - Nikolai Zlobin*.

Ülemaailmse Sionistide Organisatsiooni poolt 1908. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon Juudi Agentuur on olnud ja jääb peamiseks vahendiks Palestiina asustamisel. Ajaloolase Alestini sõnul pidas Juudi Agentuur sidet juudirikkurite ja Maailma Sionistliku Organisatsiooni vahel, korraldas ja rahastas Palestiina koloniseerimist, jagas Iisraelile sionistlike organisatsioonide kogutud hiiglaslikke rahasummasid, ühendas rahvusvahelise sionismi juhid, Iisraeli juhtkonna ning Lääneriikides asuvate juutide finants- ja tööstusmaade magnaadid**.

Ameerika Ühendriikide roll rahvusvahelise terrorismi organiseerimisel ja eriti ISIS'e loomise korraldajana on viimastel aastatel Venemaal olnud eriti vali, peamiselt Süüria konflikti eesmärkide erinevuses ja Venemaa vastu suunatud Ameerika hübriidse agressiooni tõttu. Ma ei hakka sellel teemal pikemalt peatuma, vaid toon ainult mõned soovituslikud tsitaadid ära.

"Paljuski austavad nad president Obamat... Ta on ISIS'e asutaja. Ta asutas ISIS'e," -Trump ***.

"Islamiriik on Ameerika Iraaki sekkumise ja ka sellele järgnenud väljumise kõrvalsaadus,"- RAND****.

"ISIS on Ameerika Ühendriikide toode," sõnas Karzai Ameerika telekanalile antud eksklusiivintervjuus. "ISIS, mis on selgelt võõras (Afganistani rühmitus. - RT), ilmus riigis USA kohalolu ajal... See grupeering on vaid relv Ameerika Ühendriikide käes. . <...> Esiteks viib ISIS inimesed välja ja siis viskab USA selle tohutu pommina maha... aga visaku, "- Afganistani endine president Hamid Karzai*****.

*- Николай Злобин - "Белый дом и создание государства Израиль"

(http://magazines.russ.ru/continent/2002/111/zlob.html)

**- F.Alestin - "Palestiina sionismi silmuses"

***- ТАСС - "СМИ: Трамп назвал Обаму основателем ИГИЛ"

(http://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/3528267)

****- RAND Corporation - "Rolling Back the Islamic State"

(https://www.rand.org/pubs/research_reports/RR1912.html)

*****- ИноТВ - "Хамид Карзай: ИГ — порождение США и орудие в руках Вашингтона"

(https://russian.rt.com/inotv/2017-05-06/Eks-prezident-Afganistana-IG--porozhdenie)

"USA lõi Al Qaeda Afganistanis Nõukogude-eelse režiimi vastu. Nüüd on nad aidanud luua Süürias Assadi vastu ISIS'e. Ajalugu kordub," ütles Riigiduuma rahvusvahelise komitee juht Aleksei Puškov*.

"ISIS lõi Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Saudi Araabia eriteenistused, saades Iisraelilt tõsist lavatagust tuge. Peamised ülesanded olid Assadi ja teiste soovimatute režiimide kukutamine Lähis-Idas, järgneva jõudude ja vahendite ülekandmisega Kesk-Aasiasse, Venemaale, Hiinasse, Indiasse ja Iraani," - FSB veteran, julgeolekuveteranide analüütilise keskuse direktor Sergei Krivošejev**.

                                                      Elanikkond

“Briti impeeriumi pearabi Hertz (J.N. Hertz) valgustas 1918. aastal seda küsimust üsna selgelt: “ Praegune juudi rahvas on Juuda ja Benjamini hõimude järeltulijad, väikesearvulise Levi hõimu järeltulijaid.” See näitab taas, et muistsel Iisraelil pole midagi ühist sellega, mis hiljem sai judaismiks. (Mitte ükski allikas, juudi ega mõne muu oma, ei suuda toetada praeguste juutide väidet nende vere päritolu kohta juuda verest, kuid see on antud juhul tähtsusetu).

Meie sajandil asutati Palestiinas sionistlik riik. Talle antud nimi - "Iisrael" - on otsene võltsing ja pidid olema kaalukad põhjused, et anda juudi riigile mittejuudi rahva nimi, seejuures ei võtnud nad omaks mitte ühtegi juudiusu dogmat. Seletus on ilmne: sionistlik riik rajati Lääne suurriikide kaastööl - kristluse levikuala sfääri. Tõenäoliselt taheti Kristlike rahvaste südametunnistust rahustada, olles neile sisendanud, et tuleb aidata täita Piibli ettekuulutust ja Jumala Testamenti Iisraelile, olenemata sellest, mis see ka teistele, süütutele ja süüdimõistetuile rahvaste "hävitamisel" maksma võib minna,"- Douglas Reed, "Vaidlus Siioni üle".

Iisraeli elanikkond on inimeste massilise propaganda ja küünilise ekspordi tulemus, vahel röövides neid, keda juutideks on kuulutatud.

Aastatel 1984–1991 viis Iisraeli režiim salajaste sõjaliste operatsioonide tulemusel Etioopiast välja umbes 33 tuhat neegrit-juuti.

*- РИА Новости - "Пушков: сначала США создали "Аль-Каиду", теперь помогли создать ИГИЛ" (https://ria.ru/world/20140930/1026222627.html)

**- Сергей Кривошеев - "ИГИЛ и Аль-Каеда созданы Западом против Востока"

(https://www.proza.ru/2017/06/18/1495)

Praegu on need neegrid diskrimineeritumad ja vaeseim grupp - Iisraeli etiooplased asuvad kõigis statistilistes aruannetes viimastel astmetel.

Kõik sai alguse 1975. aastal, kui rühm Iisraeli pearabinaadi liikmeid otsustas, et Etioopia "juudid" kuuluvad "juudi rahva" hulka. Nii see osutuski lihtsaks, neeger-juudid elasid Etioopias juba ammusest ajast ja siis äkki hopsti, muutusid kohe gojidest “Jumala valituteks”. Pärast asjakohast paberimajandust lubati etiooplastel kodumaale tagasi pöörduda. Kuid ilmselt ei läinud see nii ega teisiti kiiresti ning mitmesugustel ettekäänetel viisid iisraellased USA aktiivsel toetusel läbi kolm operatsiooni elanike Etioopiast ja Sudaanist väljaviimiseks, millest kahte peeti salajasteks sõjalisteks operatsioonideks. Kokku viidi Iisraeli 1984. aastal (operatsioon Mooses), 1985 (operatsioon Yehoshua) ja 1991. aastal (operatsioon Saalomon) 33 tuhat inimest.

Kui ametlike vabanduste aganad ära pühkida, siis tundub, et tegemist on Etioopia riigi elanike röövimisega. Kas Iisraeli on võimalik nimetada teiste riikide kodanike vargaks, peaks kindlaks tegema kohus, kuid ostja on ta kindlasti. Oli selline operatsioon Jahšin, kus 60-ndate algul ostis Iisraeli režiim Maroko valitsuselt õiguse peaaegu 100 tuhande Maroko juudi emigreerimiseks, makstes keskmiselt 175 dollarit pea eest, arvestamata esialgset 500 000 dollarilist sissemaksu*.

Aga tagasi etiooplaste juurde. Praegu elab Iisraelis umbes 130 tuhat Etioopia juuti, mis on 1,5% kogu elanikkonnast. Kommentaator Giovanna Faggionato määratleb neid kui "juudi ühiskonna kõige vaesemat ja diskrimineeritumat osa". Samal ajal märgib Faggionato, et mustanahalisi on juutide seas alati viimasteks peetud ja tänapäeval hõivavad nad kõigis statistilistes aruannetes viimase astme.

"Pooled Etioopia juutidest elavad allpool vaesuspiiri. Teismelised kaebavad diskrimineerimise üle koolis ja täiskasvanud tööl. Ka riigis on süstemaatiline diskrimineerimine," rääkis Giovanna Faggionato**.

Iisraelis puhkes mitu aastat tagasi kohutav skandaal, mis pahandas kogu normaalset maailma. 2013. aastal selgus, et Iisraeli rännates viidi läbi Etioopia naiste meditsiiniline steriliseerimine. Etioopialastele anti spetsiaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja seda tehti pettuse, sunni või jõu abil. Ametiasutused tunnistasid rasestumisvastaseid vahendeid ja käskisid selle tava lõpetada.

*- Wikipedia - "Operation Yachin" (https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Yachin)

**- ИноСМИ.RU - "Расизм: борьба чернокожих евреев"

(http://inosmi.ru/world/20131008/213669701.html)

Veelgi enam, Tervishoiuministeerium ja muud osakonnad eitasid oma teadmist steriliseerimisest, ehkki esimene teave ilmus 2008. aastal*.

"Meid koguti kokku ja öeldi, et minge vaktsineerima. Enne seda vihjasid nad kõik, et meil on liiga palju lapsi ja uues kohas pole neid lihtne toita. Arstid tegid mulle süsti ja pärast 3 kuud Iisraelis kordus see kõik uuesti... Ütlesime, et me ei taha neid süste teha, vastati meile, et: siis teid Iisraeli ei lasta. Meil lihtsalt polnud valikut, "ütles etiooplanna Jelena Amavaish**.

Mis siis saab? Kas Iisrael veab neegrid Aafrikast välja ja pärast loob neile sellised tingimused, mida võib nimetada mõnitamiseks? Sellisest olukorrast tuleb üle saada - neegrid peavad võtma oma õige positsiooni. Isegi USA-s oli mustanahaline president aga kuskil 50 aastat järgis riik ametlikku eraldamispoliitikat. Kui Iisrael propageerib etiooplasi võtmepositsioonidele, on see riigile ja ühiskonnale ainult kasulik. Muidu süüdistatakse Iisrael jätkuvalt rassismis ja apartheidis.

Palestiina koloniseerimine jõudis naeruväärsesse punkti. Hiljuti sai üldsus teada, et 60-ndate alguses vahetas Kuuba juht Fidel Castro Kuuba juute kitsede vastu, kes olid tuntud suure piimatoodangu poolest***. Saatuse iroonia on selles, et oma silmapaistva elu loojangul süüdistab Castro oma iseloomuliku julgusega Iisraeli fašismis ja Palestiina rahva genotsiidis.

Samuti viidi 1949. aasta juunist septembrini 1950 Jeemenist 49 tuhat nn Jeemeni juuti välja. On huvitav, et teel lennuki väljumiskohta suri umbes 850 inimest, see tähendab, et Iisraeli võimud ei suutnud turvalisust tagada või suhtusid süljates eksporditavate elanike eludesse. Iisraelis ootasid jeemenlasi uued kannatused. David Ben-Gurioni päeviku kohaselt transiidi- ja absorptsioonilaagrites "surid Jeemeni lapsed nagu kärbsed". Mõne teate kohaselt võeti terved lapsed hilisemaks lapsendamiseks ära****.

*- Лента.Ру - "Власти Израиля признали насильную контрацепцию эфиопских иммигранток" (https://lenta.ru/news/2013/01/28/ethiopians)

**- Первый канал - "Скандал в Израиле: переселенцев из Африки стерилизовали без их ведома и согласия"

(https://www.1tv.ru/news/2013-02-21/77843-skandal_v_izraile_pereselentsev_iz_afriki_sterilizovali_bez_ih_vedoma_i_soglasiya)

***- Ofer Aderet - "Jews for Goats: Castro's Secret Deal With Israel"

(http://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.759805)

****- Wikipedia - "Operation Magic Carpet (Yemen)"

(https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Magic_Carpet_(Yemen))

Ja nüüd paar sõna sellest, mis ootas tapetud NSVL vabariikidest pärit Vene juute Iisraeli saabudes. Ajavahemikul 2000 kuni 2013 enesetapu teinud 4806 inimesest oli 1658 hiljuti Iisraeli emigreerunud inimesed. Uute migrantide enesetappudest 78% moodustavad endise NSVL'i vabariikide askenazid, kes tulid Iisraeli pärast 1990. aastat, 16,6% olid pärit Etioopiast. 2003. aastal oli 117-st enesetapu teinud migrandist 100 endisest NSV Liidust, 15 Etioopiast. Iisraeli valitsuse uuringu kohaselt on 52% prostituutidest endise NSVL'i ja Ida-Euroopa riikide naised, enamik neist saabus Iisraeli 90ndatel. 55% Iisraeli kodututest on endisest NSV Liidust tagasipöördujad*. NSV Liidust pärit aškenazide osakaal Iisraeli kogurahvastikust on umbes 15%.

Rääkides "juudi" elanikkonna kavandatud toimetamisest Palestiinasse, ei saa mööda vaadata natsliku Saksamaa rollist. Siinkohal kasutan Kardel Hennecke kuulsat teost "Adolf Hitler - Iisraeli rajaja".

Hennecke sõnul loodi Gestapo ja juudi "enesekaitse" organisatsiooni Hagana vahele väga tihe koostöö. Hagana juht Fayvel Polkes ja Hauptsharführer SD Adolf Eichmann kohtusid esimest korda 1937. aasta veebruaris Berliinis. Mõlemad juudid kinnitasid Traube restoranis oma vennalikku ühendust ja Eichmann andis Polkesele kirjaliku kinnituse: “Juutide keiserlikule esindamisele Saksamaal avaldatakse survet, et sundida Saksamaalt emigreerunud juute minema ainult Palestiinasse, aga mitte ühtegi teise riiki. See mõõt on täielikult Saksa huvides ja on juba ettevalmistamisel Gestapo võetud meetmete abil."

Oktoobris külastas Eichmann juudi poole kutsel Palestiinat ja naasnud Saksamaale, kandis ette: "Juutide natsionalistlikes ringkondades ollakse väga rõõmsad Saksamaa radikaalse poliitika üle juutide suhtes, mille tulemusel on Palestiina juudi elanikkond kasvanud nii palju, et lähitulevikus on seal rohkem juute, kui araablasi."

Ivriidi keele kursusi korraldatakse suurtes linnades üle kogu Saksamaa, riigi toel õpivad juudi noored põllumajanduse ja käsitöö erialasid, valmistudes ette eluks uues kohas. Abi ja Ehituse Keskkomitee muudeti Saksa juutide Keiserlikuks Esinduseks ja seejärel Saksamaa juutide Keiserlikuks Ühinguks, mis saatis koostöös Eichmanni bürooga juute Palestiinasse. Nii vabanes Saksamaa enne Teist maailmasõda enam kui 300 tuhandest, peamiselt noortest ja töövõimelistest juutidest. Sõjaeelse Saksamaa "juudi" rahvaarv oli 500 tuhat.

*- Владимир Маслов - "Бомжи, проститутки и самоубийцы в Израиле"

(https://aftershock.news/?q=node/378131)

Juba kogenud ja SS-ohvitseriks edutatuna sõidab Eichmann pärast Anschlussi (märts 1938) Austriasse ja loob koos oma juudi kaastöötajatega Juudi Emigrantide Keskuse. Peagi on 200 tuhandest Austria aškenazist alles väike osa. Pärast Sudeedimaa annekteerimist oktoobris 1938 ja pärast kogu Tšehhit lõi Eichmann 32 osakonnaga büroo ja nimetas selle Tšehhi ja Moraavia juudi küsimuse lahendamise Kesknõukoguks, kus töötasid peaaegu eranditult juudid. Plaani kohaselt pidi küüditatama 300 juuti päevas.

"Palestiina juudi elanikkond oli 1933. aastal nii väike, et maailm ei teadnud Piibli maade juutidest midagi, see suurenes sõja alguseks mitu korda. Eichmanni asjaajamine oli käimas, suurem osa Saksa juutidest olid ohust väljas ning sõber Polkes ja tema "Hagana" lähenesid oma eesmärgile - juutide riigi loomisele Palestiinas pärast juutide kakstuhat aastat vana palvet "Järgmisel aastal - Jeruusalemmas", kirjutab Hennecke.

Enne sõja algust oli Ungari "juutide" elanikkond 400 tuhat, kuid kuna sellele järgnenud "Saksa võimud andsid ja täitsid kohutavaid käske", oli rände tagajärjel 1944. aastaks juutide arv kasvanud enam kui miljonini. Sama aasta märtsis saabub Eichmann Budapesti ja võtab kohe ühendust juudi pagulasabi organisatsiooni ühe juhi Joel Brandiga. Tähelepanu! Holokausti ametliku versiooni kohaselt toimub Euroopas sel ajal "massiline hävitamine". Mida siis Eichmann teeb? Ta soovitab Brandil osta miljon juuti 10 tuhande veoauto eest! Hea tahte märgina vabastas Eichmann esitatud nimekirja alusel 1,7 tuhat inimest Ungarist Šveitsi.

Brand ütles Eichmanni kohtuprotsessil Jeruusalemmas 29. mail 1961 järgmist:

"Ta kutsus mind välja, et mulle tehingut pakkuda. Ta oli valmis müüma mulle miljon juuti, veri kauba vastu, nagu ta siis väljendus. Pärast ta küsis, tehes seejuures vea, mis kõlab mul siiani kõrvus: "Keda te soovite: kas mehi, kes on võimelised tootma (selle asemel, et öelda "võimelised sigima")? Lapsi, vanureid? Öelge". Ma ei käitunud väga diplomaatiliselt, olin sellest ettepanekust täiesti jahmunud. Ütlesin, et ma ei suuda kindlaks teha, keda jätta ellu ja keda mitte. Tahtnuks kõiki päästa. Siis ütles Eichmann: "Mida te eelistate, kaupa või verd? Ma ei saa rohkem kui miljon anda, võib-olla hiljem saab juurde." Pidin välismaale sõitma ja oma rahvaga otsekontakti astuma. Ta küsis minult, kuhu ma tahaksin sõita. Mõtlesin kiiresti, kas Šveitsi või Türki ja valisin Türgi, kuna teadsin, et seal on esindatud delegatsioonid erinevatest pioneerirühmadest ja Juudi Agentuurist. Ta nõustus, kuid ütles, et ei tea veel, millist kaupa ta vajab. Ta peab veelkord Berliini sõitma, et saada lõplikud juhised, aga mina pean selle aja jooksul mõtlema, millist kaupa võiksin talle pakkuda.

Hiljem ta lisas: „Teil on siin naine, lapsed ja ema. Muidugi jäävad nad pantvangi, kuni naasete. Nendega ei juhtu midagi, ma jälgin neid, see annab mulle kindluse, et te tagasi pöördute. "Mõni päev hiljem jätkusid läbirääkimised tehingu üle. Ta ütles: „Niisiis, kas teil on vaja miljonit juuti?” Kordasin, et tahaksin kõiki päästa. Eichmann ütles: “10 000 veoautot, s.t. 100 juuti veoauto kohta; see pole kallis". Kuid veokid peavad olema uued, komplektsed ja haagistega ning mõeldud kasutamiseks talvetingimustes. Ja kui ma tahan veel midagi erilist teha, tõestab ta oma tänulikkust, kuid siis me peame paar tonni kohvi, šokolaadi, teed, seepi jms. maha laadima. Ta ütles, et võib meie liitlastele vande anda, et neid uusi veoautosid kasutatakse ida-, aga mitte läänerindel.

Olin jahmunud ja tundsin nii meeleheidet kui ka õnne. Pomisesin midagi sellist: "Aga kes mind usub, kes annab mulle 10 000 veokit? Kõik tunded on minus segunenud, ma ei oska oma seisundit kirjeldada."

Pärast läbirääkimisi Eichmanniga saab Brand SS-ilt välispassi Saksa inseneri Eugene Bundi nimele ja läheb Moshe Charetiga (hilisem Iisraeli peaminister) Jeruusalemma kohtuma, kuid Briti sõjaväepolitsei arreteerib ta Türgi-Süüria piiril ja saadab Kairosse, kus ta viibib neli ja pool kuud vahi all. Brandi missioon nurjus, natsidega juutide müügi osas tehingut ei toimunud.

Kardel Hennecke väitis, et Lähis-Ida Briti sekretär Walter Edward Guinness ütles Brandile Kairos järgmist: "Kuidas te seda ette kujutate, hr Brand? Mida ma teen selle miljoni juudiga? Kuhu ma nad panen? Kes need inimesed võtab?" Ja just nende Guinnessi sõnade tõttu tapsid ta juudi terroristliku organisatsiooni Lehi kõrilõikajad. Samuti uskus ta, et kaasaegsed "juudid" pole iidsete juutide järeltulijad ja seetõttu pole neil õigust Palestiinas elada.

"Demokraatide jaoks ei saa olla mingeid tabusid ega keelatud teemasid. Ja pärast faktide uurimist võime öelda, et Hitler, Heydrich ja Eichmann seisid õlg õla kõrval sionistidega Palestiina rindel ning Chamberlain, Churchill ja hiljem Bevin - õlg õla kõrval araablastega, naftatarnijatega," võtab Hennecke jutu kokku.

ISIS'e vundament - see on ameeriklaste poolt hävitatud Iraani sunniitide elanikkond. Kuid organisatsiooni armee on suures osas eduka propagandakampaania tulemus, nagu seda tehakse ka Iisraeli puhul. Kümned tuhanded äärmuslased kogu maailmast voolasid isehakanud "kalifaati", sealhulgas naised.

Kuna ISIS on eeskätt jõuline, terroristlik organisatsioon, on siin tähtis nimelt võitlejate arv, kes on valmis tapma ja surema. Iisraeli rahvaarv kasvas 10–15% pärast NSVL'i lammutamist ja ISIS kasvas pärast Iraagi ja Süüria hävitamist. Rahvastiku põhjal on ISIS'el ja Iisraelil ka palju ühist.

Terroristlike organisatsioonide endiste liikmetega tehtud intervjuudele tuginedes on strateegilise dialoogi instituut tuvastanud kolm peamist põhjust äärmuslaste ridadesse astumiseks: reageerimine ebaõiglusele või tagakiusamisele, identiteedi ja üksinduse otsimine, eesmärkide ja mõtete otsimine. Mis puutub naistesse, siis kõige muu hulgas lisandub veel soov tõelise "islami sõdalasega" abielluda.

LKA endine ohvitser Patrick Skinner jagab terroristid kolme kategooriasse:

1. Usuline. Enamasti välismaalased, kes liituvad ISIS'ega usulistel põhjustel, sealhulgas arvavad, et sooritavad hijrat (ränne väljakuulutatud kalifaati).

2. Psühhopaadid. Selles rühmas on ka palju välismaalasi, nad otsivad seiklusi ja kalduvad vägivallale, sõjaline kogemus on tähtsusetu või puudub üldse.

3. Pragmaatikud. Reeglina järgivad kohalikud elanikud isiklikke eesmärke, kogukonna või rühma huve. Ideoloogiliselt köidetud pole.

Võitlejate värbamisel on ISIS'e silmad suunatud peamiselt uuspöördunutele ja inimestele, kellel on islamist vähe teadmisi. Värbajad kasutavad aktiivselt sotsiaalseid võrgustikke. Enamiku asjaga seotud isikute vanus on 18–29 aastat. Peamised terroristidega varustavad riigid: Tuneesia, Saudi Araabia, Jordaania, Venemaa, Prantsusmaa, Türgi, Maroko, Liibanon ja Euroopa Liit*.

                                            Ekspansioon ja terrorism

Juudi riigi ajalugu sarnaneb verise terrori, agressioonisõja ja okupatsiooni ajalooga. Iisraeli koidikul mõrvasid juudi terroristid palestiinlasi ja ründasid tsiviilsihtmärke, tappes sadu, võib-olla tuhandeid süütuid inimesi. Kaks korda ründas Iisrael Liibanoni, ette on valmistamisel kolmas sissetung. Silmapiiril on sõda Iraani vastu. Iisraeli osalemine Süüria veresaunas on äärmiselt alahinnatud. Hezbollah asejuhi Sheikh Naim Kassemi sõnul pidi Bashar al-Assadi valitsuse asendama "USA-Iisraeli projekt".

*- Vladimir Maslov - "Välismaalased ISIS'es" (https://aftershock.news/?q=node/362345)

Olemasolevate andmete põhjal on Iisrael Süüria hävitamise protsessi võtmeelement; ta toetas aktiivselt relvastatud "opositsiooni", eriti riigi lõunaosas. ÜRO on tõestanud, et Iisraeli haiglates raviti enam kui 3000 võitlejat. Samuti teatab Kassem, et üle Süüria piiri liikumise ajal varustati võitlejaid relvade ja sõjatehnikaga*.

"On kaks Lähis-Idas märatsevat riiki, kes viivad pidevalt läbi agressiooni, vägivalda, terroriakte ja ebaseaduslikku tegevust. Neil mõlemal on tohutu tuumarelvade arsenal ... USA ja Iisrael," Noam Chomsky**.

Alates 2015. aastast on Iisraeli võimud heaks kiitnud viimase veerandsajandi rekordilise ehitamise - okupeeritud Läänekaldal illegaalsetes asundustes 45 tuhat ühikut eluruume. 2017. aasta märtsis kiitis režiim esimest korda 25 aasta jooksul heaks täiesti uue asunduse ehituse, hiljem kuulutati välja veel kolme rajamine. Palestiinlased kuulutasid, et osa asundusi hõivavad eramaid.

"Tõstsime okupatsiooni kunsti järku. Oleme okupatsioonis maailmameistrid," - ütles Iisraeli armee Kesksõjaväeringkonna ülem ja sõjaväeatašee USA's Gadi Shamni***.

Näiteks eraldati 16 miljonit dollarit Amichai okupatsiooniasunduse ehitamiseks, esimeses etapis hakkab seal elama 200–300 inimest. Ei maksa imestada, kui tulevikus kasvab selle rahvaarv mitme tuhandeni. Amichai ehitatakse hõivajatele kunagisest Amoni eelpostist, mis likvideeriti Iisraeli ülemkohtu otsusega, mida märgitakse esimest korda. See tähendab, et režiim lammutab isegi Iisraeli seaduste järgi ebaseadusliku eelposti, kuid selle asemele ehitatakse terve asundus, mida pole alates 1992. aastast juhtunud. Märgin, et Amoni ümberasumisega kaasnesid lahingud Iisraeli politseiga, mille tagajärjel sai haavata umbes 60 inimest, paljud viidi haiglasse. Mõne teate kohaselt ei loobu asunikud Amonisse naasmise kavatsusest ja pole mingit garantiid, et ebaseaduslikku eelposti ei taaselustataks. Võib juhtuda, et okupandil on uus asundus ja vana eelpost.

*- YouTube (RTД на Русском) - "США хотели использовать ИГ в Сирии, но боевики теперь угрожают самой Америке — «Хезболла»"

(https://www.youtube.com/watch?v=FRpsSuDGRhI&feature=em-uploademail)

**- YouTube (Global Conversation) - "Ноам Хомский: Мир мчится к пропасти"

(https://www.youtube.com/watch?v=w3yn4vzPeDk&feature=youtu.be&t=3m25s)

***- Times of Israel - "Ex-IDF general: We have elevated occupation to an ‘art form’"

(http://www.timesofisrael.com/ex-idf-general-we-have-elevated-occupation-to-art-form)

"Me oleme siin, et jääda igaveseks. Iisraeli maal asuvaid asundusi enam ei hävitata... See on meie esivanemate pärand. See on meie maa... Samaaria (näit. Läänekallas) on Iisraeli riigi strateegiline territoorium," Netanyahu, august 2017 aasta*.

Iisrael ja ISIS tõusid välja sõjatuledest ja kohe pöördusid nende pilgud võõra territooriumi poole. Esimene provotseeris sõja oma ebaseadusliku eneseväljakuulutamisega, teine on ameeriklaste produkt sissetungiks Iraaki ja sellele järgnenud kodusõjaks, milles Saddami väed otsustasid paljuski mitte ainult kätte maksta, vaid suundusid ka Süüriasse, hõivates sellest olulise osa. Neil on üks kujunemisviis - halastamatu terror.

Oma võimu tipul 2014. aasta lõpus kontrollis terroristlik organisatsioon ISIS enam kui 100 000 km², peamiselt Iraagis ja Süürias, kus elab umbes 12 miljonit inimest. Nüüd on ta teel oma lõpliku kokkuvarisemiseni. Juba 2017. aasta alguseks kontrollisid terroristid Iraagis ja Süürias umbes 45 000 km² elanike arvuga 2,5 miljonit inimest. Egiptuses, Liibüas, Afganistanis ja Nigeerias kokku - 7 000 km² ja 500 000 inimest. 2017. aasta sügisel kaotab ISIS Mosuli ja olulised territooriumid. Moslemimaailmas läbi viidud uuringud näitavad organisatsiooni ja selle "ideoloogia" toe vähenemist.

"Kogutud ja analüüsitud andmed näitavad, et ISIS on muutumas territooriumi kontrollinud mässuliste rühmitusest põranda-aluseks terrorirühmaks," vahendab RAND**.

ISIS'e suur ajalugu algas 2014. aasta suvel. Vaid kuue päeva jooksul, 4. – 10. juunini, vallutab umbes 1,5 tuhandest võitlejast koosnev rühmitus Mosuli linna (rahvaarv 1,5 miljonit), kus "kaitses" 60 tuhat Iraagi julgeolekumeest. ISIS nuumab end kohalike pankade 500 miljoni dollari väärtuses sularaha ja ameeriklaste relvamägede trofeedega, muu hulgas võeti ära 2,3 tuhat Humvee soomusautot. Lihtsamalt öeldes, loovutati linn ja relvastati terroriste. Piisavalt varustati relvadega ka noort Iisraeli, mis võimaldas võita tal esimese sõja araablaste vastu.

Pärast Mosulit levib terrorismi kasvaja kiiresti Iraagi olulisele territooriumile (58 000 km², mida kontrollib 6,3 miljonit inimest ehk 19% elanikkonnast) ja roomab Süüriasse (48 000 km², 3,3 miljoni inimese kontrolli all ehk 14% elanikkonnast).

*- Лехаим - "Нетаньяху пообещал, что никогда не будет эвакуировать еврейские поселения"

(http://lechaim.ru/news/netanyahu-poobeshhal-chto-nikogda-ne-budet-evakuirovat-evrejskie-poseleniya, http://www.haaretz.com/israel-news/1.809444)

**- RAND - "Rolling Back the Islamic State" (rand.org/pubs/research_reports/RR1912.html)

ISIS'e rakukesed hakkavad tegutsema Nigeerias, Afganistanis, Egiptuses, Liibüas ja isegi kaugel Filipiinidel. Järgnevatel aastatel pani ISIS toime mitmeid veriseid terrorirünnakuid, sealhulgas Egiptuse taevas lasti Vene lennuk õhku - hukkus 224 inimest, peaaegu kõik Venemaa kodanikud.

Nagu juba märgitud, otsustas USA ISIS'e projekti praegusel kujul lõpetada ja tõenäoliselt ühendab terroristide riismed Al Qaedaga*. Miks nii? ISIS ei suutnud oma rolli Süüria hävitamises ja Kesk-Aasiat, kui Venemaa kõhualust, destabiliseerimises täita. Venemaa edukas ja õigeaegne terrorismivastane kampaania Süürias nurjas ameeriklaste plaanid ja nüüd on nad sunnitud teesklema end "terrorismi vastu võitlejatena". Täna elustab USA ISIS't Afganistanis.

                                Elanikkonna usuline ja etniline rõhumine

Oleme ISIS'e hirmutegudest Iraagi ja Süüria okupeeritud aladel ajakirjandusest lugenud alates 2014. aastast. Islami peal parasiteerivad võitlejad lükkavad tagasi nii teised usundid kui ka traditsioonilise islami. Nad vajavad vaid vaieldamatut kuulekust ja pimedat ustavust. Kõlbmatuid hukatakse kümneid ja sadu korraga. Moskva ja kogu Venemaa Pühaduse Patriarh Kirill rääkis Lähis-Ida kristlaste genotsiidist juba 2015. aasta alguses. Hiljem tunnistas USA kongress ISIS'e koletutuid kuritegusid.

Okupatsioonirežiim Jordani Läänekaldal, Jeruusalemmas, Gaza sektoris ja Iisraelis endas viib ise läbi midagi sarnast, nagu see on kujutatud maailma poliitilisel kaardil. Arvatakse, et koos okupatsiooniga toimub Palestiinas vaikne ususõda. Kuid siin ei hirmuta isegi rassism ega apartheidi režiim, vaid asjaolu, et Iisrael muutub üha enam Hitleri Kolmanda Reichi sarnaseks. Pealegi on viha araablaste ja moslemite vastu oma kõrgeimas tipus, mõnikord on tegemist absurdsete ja äärmiselt kahtlaste teadetega. Nii rääkis Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu oktoobris 2015 Jeruusalemmas toimunud Sionistide Maailmakongressi kokkutulekul Jeruusalemma mufti Husseini ja Hitleri kohtumisest 1941. aasta novembris.

"Siis ei tahtnud Hitler juute hävitada, ta tahtis juute välja saata, kuid Hajj Amin al-Husseini ütles talle:" Kui te nad riigist välja saadate, tulevad kõik siia."(näit. Palestiinasse). Hitler küsis: "Mida ma peaksin nendega tegema?". Ja mufti vastas: "Põleta nad ära", rääkis Netanyahu**.

*- Владимир Маслов - "После смерти Абу Бакра аль-Багдади американцы планируют объединение ДАИШ и Аль-Каиды?" (https://aftershock.news/?q=node/536793)

**- Нaaretz - "Opposition Blasts Netanyahu for 'Distorting' Holocaust History"

(http://www.haaretz.com/israel-news/1.681544, https://www.youtube.com/watch?v=-Ju1w-iDR0o)

Netanyahu ei viidanud selle vestluse tegelikkust kinnitavale allikale, kuid sellise vestluse kohta pole mingeid tõendeid. Kas ta mõtles kõik välja või luges räpaseid "ajaloolasi". Tõenäoliselt õhutab Netanyahu poliitilise oportunistina lihtsalt etnilist vaenu ja islamofoobiat, sest ilma nendeta on Iisraelil keerulisem eksisteerida, teenida ja saada USA riigieelarvest mitme miljardi dollarilisi almuseid, aga samuti saada toidetud maailma juutluse kätest, kelle kätte on koondunud tohutud ressursid. Samuti heidavad sellised avaldused varju holokausti ametlikule versioonile ja võivad näidata, et isegi Iisraeli esimesed isikud ja peamised müütide loojad ei usu sellesse.

"Iisrael on üks rassistlikumaid riike maailmas," - ütles kuulus Iisraeli modell ja telesaatejuht Tahuniya Rubel*.

Juba 1975. aastal süüdistati ÜRO tasandil Iisraeli õigustatult apartheidis. Peaassamblee resolutsioonis nr 3379 tunnistati, et sionism on rassismi ja rassilise diskrimineerimise vorm. Viimati räägiti ÜRO-s palestiinlaste vastase apartheidi režiimist 2017. aasta märtsis.

"Aruandes jõutakse järeldusele, et Iisrael on loonud aparteidi režiimi, mis domineerib Palestiina rahva üle. Mõistes selle süüdistuse raskust, usuvad autorid, et olemasolevad tõendid kinnitavad kahtlemata Iisraeli süüd poliitikas ja praktikas, mis on apartheidi kuriteo aluseks, nagu on kirjeldatud rahvusvahelises õiguses," - ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon**.

Iisraeli valitsus tunnistas rassismi probleemi. Erikomisjoni aruandes öeldakse, et Etioopiast pärit sisserändajate mustanahalisi lapsi ei lubata "väljamõeldud ettekäänetel" riigikoolidesse. On juhtumeid, kui valged vanemad ei lase oma lapsi neegrilastega ühisüritustele. Mõnele võib see tunduda naeruväärne, kuid pakutakse ettepanekut võidelda juudi rassismiga alates lasteaedadest neeger-nukkude abil***. Kuid ilmselgelt pole probleem lastes, vaid nende vanemates ja üles ehitatud süsteemis, sealhulgas ka usulisel. Võib-olla vajab Iisrael oma Martin Luther Kingi.

*- Revital Iyov - "Israel Is a Racist Country. Take It From Me, an Ethiopian Israeli"

(http://www.haaretz.com/opinion/.premium-1.727935)

**- РИА Новости - "Комиссия ООН обвинила Израиль в "режиме апартеида" в отношении палестинцев" (https://ria.ru/world/20170315/1490118430.html)

***- 9 Канал - "Расизм в Израиле победят при помощи кукол"

(http://9tv.co.il/news/2016/07/31/229351.html)

Viimati rääkisid poliitikud tõsiselt Iisraeli fašistlikuks muutumisest pärast Netanyahu valitsuse ümberkorraldusi 2016. aasta kevadel. Ametist lahkuv kaitseminister Moshe Ya'alon ütles, et "ohtlikud äärmusjõud" võtsid võimust ja kontrolli valitseva Likudi partei üle ning kutsusid iisraellasi üles neile vastu seisma.

Uueks kaitseministriks määrati Moldaavia NSV'st pärit aškenazi Avigdor Liberman, kes on tuntud korruptsioonisüüdistuste ja äärmusparempoolsete vaadete poolest. Muu hulgas ähvardas ta Iisraeli araablastel kirvega pead maha raiuda ja õigustas haavatud relvastamata palestiinlase tapjat, Elior Azariat. Muide, 2017. aasta alguses küsitleti tema ülemust Netanyahut kaks korda 10 tunni jooksul ja 2018. aasta lõpuni viidi ülekuulamisi läbi 10 korral. Nagu Liberman'igi, kahtlustatakse Iisraeli valitsuse juhti korruptsioonis, samuti pettuses ja usalduse kuritarvitamises. Uurides fakte, mis käsitlevad "Netanyahu perekonna vajaduste rahuldamist miljonäride poolt kogu maailmast", "vastastikuseid teenuseid" Netanyahu ja äriesindajate vahel, vandenõu ajalehe omaniku Ediot Ahronotiga vastutasuks kriitika peatamise ja Netanyahu tegevuse sõbraliku kajastamise eest. Reeglina saab see normaalsetes riikides vabatahtliku tagasiastumise põhjuseks, kuid meil on ju tegemist Iisraeliga.

Ya'aloni toetas teine poliitiline raskekaallane Ehud Barak, kes teatas järgmist: "Sionism ja fašismi seemned ei saa koos elada." Kommenteerides Ya'aloni tagasiastumist ja Liebermani võimuletulekut, ütles Barak: "toimus Iisraeli valitsuse vaenulik ülevõtmine ohtlike elementide poolt. Ja see on alles algus."*

Pärast Liebermani ametisse nimetamist sai IDF ka uue pearabi, kelleks sai 59-aastane kolonel Eyal Karim. Seda figuuri arutasid Iisraeli ja Suurbritannia meediad, sest 2000. aastate alguses saidil Kipi kasutajate küsimustele vastates lobises ta midagi sellist, mis ajas juuksed püsti.

"Terroriste ei tohi inimesteks pidada, sest nad on loomad... Sõjaväeoperatsioonide ajal on äärmiselt oluline säilitada lahinguvõimekus, seetõttu lubatakse sõduritel mittekosher tooteid süüa ja astuda seksuaalsuhetesse mittejuutidega - hoolimata nende soovist," usub Iisraeli armee pearabi.

Huvitav, kas ta peab juudi terroriste ka loomadeks? Või nagu arvab ka Netanyahu, et Araabia ja juutide terrorismi vahel on erinevus?

*- Haaretz - "Israel Has Been Infected by the Seeds of Fascism, Says ex-Prime Minister Ehud Barak" (http://www.haaretz.com/israel-news/1.720715)

Karim väitis ka, et "Iisraeli rahva sõjad on pühad sõjad", seetõttu on lubatud moraalireeglite osas kõrvalekaldumine*. Niiviisi saab usu varjus sõjakuritegusid toime panna. Kõik see sarnaneb ISIS'e fanaatikutele, kas pole tõsi?

Ja mida ütles siis IDF-i Peastaabi ülema asetäitja kindralmajor Yair Golan 2016. aastal holokausti mälestuspäeval:

„Kui miski mind katastroofi päeval hirmutab, siis samade kohutavate protsesside märkide nägemine, mis toimusid üldiselt Euroopas ja eriti Saksamaal 70, 80, 90 aastat tagasi, meie endi keskkonnas täna - 2016. aastal... Holokausti mälestuspäeval peaksime mõtlema sellest, kuidas likvideerida sallimatuse, vägivalla ja enesehävituse võrsed, mis tekivad teel moraalse lagunemise poole.”**

Kokkuvõtteks annan väikese nimekirja inimestest, kes süüdistasid Iisraeli Palestiina rahva genotsiidis:

- surnud Kuuba juht Fidel Castro

- surnud Venezuela president Hugo Chavez

- Türgi president Recep Tayyip Erdogan

- Boliivia president Evo Morales

- Nicaragua president Daniel Ortega

- Iraani juht Ali Khamenei

- Palestiina liider Mahmoud Abbas

- Mitmekümnest kuulsast Hollywoodi näitlejast ja lavastajast koosnev grupp, sealhulgas Penelope Cruz

- mitmed Araabia riigid Katari tippkohtumisel

- sõjakuritegude tribunal Kuala Lumpuris.

                                                Vastastikused huvid

IMI MGIMO Lähis-Ida uuringute keskuse direktori Andrei Fedortšenko ja keskuse juhtivteaduri Aleksandr Krõlovi ettekande kohaselt on Iisrael huvitatud Lähis-Ida olukorra destabiliseerimisest***.

*- Cursorinfo.co.il - "Военный раввин разрешил насиловать женщин"

(http://cursorinfo.co.il/voennyj-ravvin-razreshil-nasilovat-zhenshhin)

**- Guardian - "Israeli military chief backtracks from 1930s Germany comparison"

(https://www.theguardian.com/world/2016/may/05/israeli-military-chief-yair-golan-nazi-germany-comparison)

***- YouTube (iGeneration News) - "Израиль устраивает ИГИЛ - профессор МГИМО"

(www.youtube.com/watch?v=G7-APVenYtg&feature=youtu.be&t=3m41s)

2012. aastal juhtisid nad tähelepanu sellele, et Süüria riikliku süsteemi täielikust hävitamisest ja lammutamisest oleks kasu ainult Iisraelil*.

On hästi teada, et rahvusvahelised terroristlikud organisatsioonid võivad eksisteerida ja hoida teatavaid territooriume üksnes nõrgestatud või destabiliseeritud riikides. ISIS tekkis Iraagi kaosest, mille USA lõi ja kasutas ära Süüria, Liibüa, Egiptuse ja Afganistani nõrkused. Nende riikide jõuetuse taga seisab ainult Lääs.

"Moodustatud on Iraani ja Hezbollah šiiitidest fanaatikute ebapüha liit, ning Venemaa valitsus üritab külma sõja lõpul tekkinud korda häirida ja Lähis-Idas mängureegleid radikaalselt muuta. Lääs pole selle kasvava väljakutsega hakkama saanud. Vastupidi, Trump valmistub ameeriklaste vägesid Süüriast välja viima, väites, et ISIS'e purustamise peamine eesmärk on saavutatud. Kuigi ISIS oli vaja peatada, ei ole ta kunagi Süürias Lääne jaoks peamine vaenlane olnud, see roll läheb Venemaa, Iraani, Hezbollah ja Assadi režiimi telge mööda. Tegelikult oli ISIS sellele teljele vastukaaluks"**.

Need sõnad öeldi 2018. aasta aprilli lõpus ja need kuuluvad Iisraeli endisele välis- ja Iisraeli siseturvalisuse ministrile ning nüüd Toledos asuva Rahvusvahelise Rahukeskuse asepresidendile Shlomo Ben-Ami'le. Ma armastan "endisi", nad lubavad endil rääkida sellest, millest "praegused" eelistavad vaikida. Ehkki kes teab, äkki tunnistavad mõned Iisraeli režiimi ametnikud ISIS'e olemasolu eeliseid avalikult.

*- А.В. Федорченко, А.В. Крылов - "Ближний Восток: возможные варианты трансформационных процессов" (http://imi-mgimo.ru/images/pdf/analiticheskie_doklady/ad-33.pdf)

**- Shlomo Ben-Ami - "The US Needs a Syria Strategy" (https://www.project-syndicate.org/commentary/trump-missile-strikes-no-syria-strategy-by-shlomo-ben-ami-2018-04?barrier=accesspa)

                             Peatükk 29. Holokaust kui indulgents

"See on selline trikk, mida alati kasutame. Kui keegi Euroopast Iisraeli kritiseerib, tuletame talle kohe "holokausti" meelde. Kui selles riigis (näit. USA) kritiseeritakse Iisraeli, muutuvad nad koheselt "antisemiitideks". Erinevad juudi organisatsioonid on USA-s väga võimsad, nad on väga rikkad. Ja Iisraeli sidemed USA juudi eliidiga on väga tugevad ja nagu te teate, on juudi eliitide mõju USA-s väga tugev. Neil on USA-s palju võimu... neil on palju raha, nad valdavad meediat ja paljut muud. Nende moto on selline: "Iisrael on minu riik, sõltumata sellest, kas see on hea või halb." Nad samastavad end Iisraeliga, ning seetõttu pole nad võimelised aktsepteerima mistahes kriitikat Iisraeli kohta. Neil on väga lihtne süüdistada Iisraeli konkreetseid tegusid kritiseerivaid inimesi "antisemitismis". Süüdistada neid "antisemitismis", tuletada neile meelde "holokausti" ja "juudi rahva kannatusi". Ja see õigustab kõike, sealhulgas asju, mida me teeme Palestiinaga,”- Shulamit Aloni (1928 - 2014), kommunikatsiooniminister, haridusminister, Iisraeli teadus- ja kultuuriminister*.

Holokausti müüt on üks Iisraeli neljast tugisambast. Mõni publitsist usub, et kui holokaust välja lüüa, raputab see kogu Läänt. Kui see on nii, siis tuleb seda ajaloolist konstruktsiooni hoolikalt uurida ja tuleks samba pragusid pidevalt valgustada. Pealegi peaks avama ebakõlad, valed ja manipulatsioonid, tänu milledele on massid teadmatuses ja tõde on varjatud. Selles peatükis ei pretendeeri ma originaalsusele ega avastustele, minu ülesandeks on huvi äratada selle absoluutselt olulise ja samal ajal keelatud teema vastu.

Ma ei eita mingil juhul holokausti ega juutide massimõrva Teise maailmasõja ajal. Samuti ei saa eitada asjaolu, et Iisraeli armee pani ja paneb toime palestiinlaste tapatalguid ning isegi Türgi ja USA kodanike tapmisi. Kuid vaadeldaval juhul on arvul määrav tähtsus. Kuid kui te teete oma arvutused ja jõuate arvuni, mis on oluliselt väiksem kui kehtestatud arv "6", siis ärge kiirustage avalike avaldustega. Tõenäoliselt ei oska te arvutada, või lasite jämeda vea sisse. Rohkem on võimalik, vähem on keelatud.

See ei sea eesmärki arutada holokausti või muude natsismi kohutavate kuritegude probleemi, siiski märgin, et selle teema uurimine sarnaneb detektiivide tragikomöödiaga. Eriti naljakas ja kibe on see, kui loed tõendeid selle kohta, et inimverd võib kasutada kütusena ja Treblinkas aeti ruumidesse, mille suurus on 36 m², 600 inimest (17 ruutmeetri kohta) ja tapeti õhu väljapumpamisega.

*- YouTube (Око Планеты) – «Антисемитизм – это наш трюк»

(https://www.youtube.com/watch?v=KibAbV44V34)

Belzecis toimus veelgi rohkem veidrusi, kus 25 m²-le mahutati 700–800 inimest - 32 inimest m² kohta. Samuti väidavad kultuseteenrid, et toimunud mõrvad viidi läbi diiselmootori heitgaaside tubadesse pumpamisega. On kahetsusväärne, et sellised tõendid on müüdi aluseks. Eriti idiootne on väide, et Auschwitzis mürgitati Tsüklon B-ga inimesi otse vabas õhus, väidetavalt aeti juudid tühja ujumisbasseini ja puistati granuleeritud aine selle põhja.

"Kuid tehniliselt pole diiselmootori jutul mõtet: kuna diislikütuse heitgaasid sisaldavad suurel hulgal hapnikku ja ainult vähesel määral vingugaasi, on sellised mootorid nõrk mõrvarelv. Mis tahes bensiinimootor oleks kümme korda tõhusam. Diislikütuse loo tekkimine oli ilmselt seotud Gershteini tunnistustega. 1945. aasta juulis Prantsuse vangistuses salapärastel asjaoludel surnud vaimse puudega SS-liige Kurt Gershtein tunnistas kaks kuud enne surma, et oli Belzecis massilise gaasimõrva tunnistajaks diislikütuse abil. Gerstein tunnistas, et 25 m² gaasikambrisse koguti kokku 700–800 juuti, mis tähendab, et ruutmeetri kohta oli kuni 32 inimest! Tema tunnistuste järgi mürgitati gaasiga 20-25 miljonit inimest,"- Friedrich Bruckner, "Mida revisionistid ütlevad."

“Mehed ei põle ilma naisteta (...) Naiste laipu kasutati põletamiseks laibahunnikutes (...) Ja veri osutus esmaklassiliseks põlevaks materjaliks,” rääkis Poola juuditar Rachel Auerbach Treblinkast, viidates tunnistajate ütlustele*.

Puudutatud teema ümber on palju häbematuid valesid, kuid kui lugeda vähemalt mõnda raamatut, mille on koostanud sõltumatud ajaloolased - Richard Harwood, Jürgen Graf, Robert Faurisson, Carlo Mattonho või teised uurijad, keda nimetatakse holokausti revisionistideks (holokausti eitajad), siis saab paljugi selgeks. Teine silmapaistev holokausti eitaja, Paul Rassinier, läbis Buchenwaldi ja Dora-Mittelbau laagrid, tema ju teab tõde niinimetatud “kavandatud hävitamise” kohta.

Revisionistid jõuavad järeldusele, et meil on tegemist ajaloo võltsimisega, mis võib olla Saksa rahva laimamine või nagu süüdimõistetud saksa ajaloolane Ursula Haverbeck ütles: "ajaloo suurim ja kauemmänginud vale"**.

*- Jürgen Graf - "Maailmakorra kokkuvarisemine"

**- Holocaustrevisionism.blogspot.com - "Урcула Хавербек: холокост – самая большая и самая продолжительная ложь в истории"

(http://holocaustrevisionism.blogspot.com/2016/05/Ursula-Haverbeck.html)

Ajaloolased märgivad, et holokausti tänapäevane versioon, metoodika ja tõenditega faktiline materjal ning tunnistused ei kannata mingit kriitikat. Nende hinnangul hukkus Teise maailmasõja ajal 0,5–1,5 miljonit inimest, keda võis „juutideks“ määrata. Ma ei toeta nende vaatepunkti ega järeldusi hukkunud juutide arvu kohta, kuid nende seisukoht argumentidega väärib ümberlükkamist; ma pole teda veel leida suutnud. Sellega seoses pöördun abi saamiseks lugejate poole. Revisionistid vaidlustavad järgmist:

1. Juudi rahva füüsilise hävitamise plaani olemasolu. Kõik tunnistavad selle puudumist. Ilma sellise tegevuskavata on võimatu hävitada nii suurt hulka inimesi. Holokausti propaganda veenab meid, et fraasiga "lõplik otsus" ei peetud silmas juutide väljasaatmist Reichist Palestiinasse, nagu sionistid unistasid, vaid nende mõrva. Peatüki lõpus antakse tsitaat, mis näitab, et Lehi juudi terroristid mõistsid ümberasustamist kui lõplikku otsust. Ei saa välistada, et plaan oli, kuid kaotati või hävitati, kuid ilma seda esitamata on raske veenda kriitiliselt mõtlevaid inimesi, antisemiitide ja eelarvamuslikke.

2. "Surmalaagrite" või "hävituslaagrite" olemasolu, millistes kasutati veresaunades "gaasikambreid" ja pestitsiidi Tsüklon B. Üldiselt osutatakse, et selliste meetodite ja vahenditega, mis on näidatud, on sellise hulga inimeste tapmine võimatu.

3. Vastuolulised "tunnistajate" ja "ellujäänute" tunnistused, mis mõnikord näevad välja nagu hullumeelse sonimine ja sageli muutuvad, samuti väljakannatamatu piinamise käigus antud ülestunnistused. Auschwitzi komandandi Rudolf Hössi sõnadest sai holokausti teooria nurgakivi, Nürnbergi kohtuprotsessil teatas ta, et sai Heinrich Himmlerilt isiklikult käsu juute hävitada. Hössi sõnul hävitati Auschwitzis 3 miljonit inimest, neist 2,5 miljonit “gaasikambrites”. Nagu tuntud Prantsuse ajaloolane Robert Faurisson veenvalt tõestab, olid Hössi ülestunnistused „valed“, need olid „piinamistega välja kistud“, britid (vähemasti üks juut, Bernard Clarke) piinasid teda kolm päeva*. Tsiteerin ka Jürgen Grafi raamatut "Maailmakorra kokkuvarisemine".

"Süüdistatavate ülestunnistustest puudust ei tuntud. Nii kinnitas Mauthauseni koonduslaagri komandant Franz Zirais ameeriklaste ülekuulamisel, et Linzi lähedal Hartheimi lossis tapeti gaasi abil 1-1,5 miljonit inimest: "SS Gruppenführer Glucks andis korralduse kuulutada nõrgad vangid vaimuhaigeteks ja hävitada nad suures seadmes gaasi abil.

*- Livejournal (roman-yushkov.livejournal.com) - Робер Фориссон "Как британцы получили признания Рудольфа Хёсса" (https://roman-yushkov.livejournal.com/276218.html)

Seal tapeti umbes 1–1,5 miljonit inimest. Seda kohta kutsutakse Hartheimiks, see asub Linzist 10 km kaugusel teel Passausse. Laagris teatati, et need vangid surid loomuliku surma.”

Üliõpilane: Kuidas? Austrias ühes lossis hävitati gaasiga poolteist miljonit inimest?

F. Bruckner: Jah, te kuulsite õigesti. Muide, "gaasikambri", mida Hartheimi lossis võib veel tänapäevalgi näha, suurus on 6,6 x 4,2 m. Seega on Franz Zirajsi sõnul ruumis, mille pindala on umbes 28 m², tapeti terve Teise maailmasõja jooksul kõigis Euroopa operatsioonides kolm või viis korda rohkem inimesi kui Ameerika sõdureid.

Üliõpilane: Kuidas sai F. Zirais sellist jama “kinnitada”?

F. Bruckner: Tal oli kõhus kaks kuulihaava, ta suri, kui teda sunniti seda ülestunnistust tegema."

4. Vastuvõetamatud venitamised, mõnikord dokumentide ja tõendite otsene võltsimine, teadusliku lähenemisviisi puudumine holokausti traditsiooniliste ajaloolaste seas, samuti erinevate ajalooliste koolide esindajate vahelise laiaulatusliku dialoogi mahasurumine ja Läänes valitseva holokausti versiooni eitajate vastu suunatud repressioonid.

"Juudi meediakontroll takistab holokausti avatud arutelu, ütles tuntud Hollywoodi filmirežissöör Oliver Stone. USA juudi lobbi on aastaid kontrollinud Washingtoni välispoliitikat, lisab ta."*

5. Traditsiooniline 6 miljoni ohvri arv. Muu hulgas väidavad revisionistid, et veel pole leitud massihaudu, mis kinnitaksid kavandatud hukkunute arvu.

See ei tähenda, et holokausti eitamine on marginaalne nähtus. Vastupidi, see on väga levinud, mida varjavad holokausti propagandistid ja patriarhid igal võimalikul viisil. Näiteks 2006. aasta veebruaris toimus Iraanis rahvusvaheline holokausti karikatuurivõistlus, millest võttis osa üle 1100 joonistuse, mille autorid olid 60 riigist. Enamasti parasiteerib holokausti müüt Lääneriikides ja nende kolooniates.

*- Haaretz - "Oliver Stone: Jewish Control of the Media Is Preventing Free Holocaust Debate"

(http://www.haaretz.com/jewish/oliver-stone-jewish-control-of-the-media-is-preventing-free-holocaust-debate-1.304108)

"Eurooplased lõid juutide veresaunade müüdi ja paigutasid selle müüdi Jumalast, religioonist ja prohvetitest kõrgemale... Teise maailmasõja ajal toimunud juutide tapatalgud on väljamõeldud probleem," - Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, 2005*.

                                                         *****

Venemaal algatati esimene holokausti eitamise kriminaalasi Permi ühiskonnategelase Roman Juškovi vastu 2017. aasta augustis. Teda kiusati taga, et ta postitas heakskiitva kommentaariga 2016. aasta novembris oma sotsiaalmeedia lehtedele viite Anton Blagini artiklile "Juudid! Tagastage sakslastele raha pettuste eest "Holocaust six millions Jews"". On tähelepanuväärne, et selle artikli põhjal ei näidanud õiguskaitseorganid Blagini enda vastu mingit huvi üles. Kuid alles pärast Juškovi vastu kohtuasja algatamist nägid kaks ekspertiisi Blagini tekstis kahe kriminaalparagrahvi alusel kuriteo tunnuseid: Paragrahv 282 - viha või vaenu õhutamine, inimväärikuse alandamine ja Paragrahv 354.1 - natsismi rehabilitatsioon. On põhjust arvata, et Juškovi juhtumil on tellimuse iseloom, kuna see oli vastu sekti Chabad tegevusele Permis. Meenutame sektantide ähvardusi Sevastopoli patriootidele. Avaldasin versiooni tellimise kohta peaaegu kohe pärast seda, kui sellest ainulaadsest juhtumist Venemaal teatati.

Kohtuprotsess oli väga raske, kuid vaatamata võimsate jõudude survele tunnistati Juškov 2018. aasta septembri alguses süütuks. Kolleegium kuulutas häälteenamusega (5 vastu 3) välja kohtuotsuse, et mind mõisteti Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahv 354 lõike 1 kohaselt "Natsismi rehabiliteerimise" osas täielikult õigeks, ütles Roman. Päev pärast rõõmsat sündmust õnnestus mul Romaniga vestelda ja ta vastas mitmele küsimusele**.

Vladimir Maslov: Kas arvate, et asi on tellitud, näiteks Chabad võis mõjutada.

Roman Juškov: Jah, olen selles kindel. Internetis on tuhandeid, kümneid, sadu tuhandeid väljaandeid, mis eitavad neid kurikuulsaid 6 miljonit. Kuid esimeseks sakraalseks ohvriks kogu Venemaalt valiti nimelt teie alandlik teener. Aga mispärast?

*- РИА Новости - "Холокост - миф, созданный европейцами, утверждает Махмуд Ахмадинежад" (https://ria.ru/20051214/42484255.html)

**- Владимир Маслов - "Первое в истории России уголовное дело за отрицание "холокоста": Присяжные оправдали Романа Юшкова" (https://aftershock.news/?q=node/680100)

Vladimir Maslov: Nagu ma aru saan, olid teie kaitse poolel väga kompetentsed inimesed, isegi Eduard Hodos tahtis kohtus sõna võtta. Kas arvate, et lihtsal võhikul on võimalus selline asi ära tõrjuda?

Roman Juškov: Teil on õigus, ma arvan, et vaenlane ei osanud oodata, et meie poolt toimub nii võimas inforünnak. Ja tõepoolest, on suur oht, et järgmine kord soovivad nad seda vaikselt teha, alustades sarnast juhtumit asjas 354.1 kauges külas asuva tundmatu tudengi suhtes. Ja tal on palju vähem võimalusi tagasitõrjumiseks.

Vladimir Maslov: On see võit?

Roman Juškov: See pole veel juhtumi tulemus, vaid ainult esimese lahingu võit. Nad saavad kohtuotsuse apellatsioonikohtus hõlpsalt ära muuta. See on Vene inimese jaoks tohutu probleem: pärast esimest väikest võitu peame me korralikult jooma ja pikaks ajaks ahjule pikali vajuma. Juutide peamine erinevus: nad ei lõpeta KUNAGI. Kui meie, gojid, ei õpi samuti tegema, siis kaotame neile varem või hiljem 100% tõenäosusega.

Lõpppunkti Juškovi kohtuasjas pani Venemaa Ülemkohus - 29. novembril 2018 a. uuris kriminaalasjade kohus prokuratuuri apellatsiooni ja kinnitas Juškovi süütust. See otsus on tõeliselt ajalooline, selgub, et Venemaal võib avalikult kahelda holokausti mütoloogias, kartmata kriminaalkaristusi.

Iisraelis, Saksamaal, Austrias, Belgias, Šveitsis, Rumeenias, Tšehhi Vabariigis ja teistes riikides holokausti eitamisel või ohvrite arvu alahindamisel pannakse istuma. Isegi mõlemast soost sügavalt vanade inimeste üle mõistetakse kohut. Noh, see on hea, et neid veel ei hukata, nagu näiteks jumalateotuse pärast Saudi Araabias ja Pakistanis. Hukkamisi on, aga kohtuväliselt.

18. märtsil 1978 tapeti Prantsusmaal prantsuse ajaloolane, Rahvusrinde üks juhte ja asutajaid François Duprat ning ta oli esimene, kes tapeti holokausti revideerimise toetamise eest. 38-aastane Duprat tapeti autopommiga, tema naine jäi ellu, kuid jäi jalgadeta. Hukkamise eest võtsid vastutuse juudi terroristlikud organisatsioonid "Mälu võitlejad" ja Juudi revolutsiooniline grupp, ekspertide ja vaatlejate sõnul võisid mõrva ettevalmistamisse olla segatud eriteenistused*. Rahvusvaheliste suhete professorina ja ajalooprofessorina uuris Duprat holokausti ajalugu, avaldas ja jagas teiste teadlaste töid, sealhulgas Buchenwaldi ja Dora-Mittelbau laagrite endise vangi Paul Rassinieri kirju.

*- Свободная русская энциклопедия "Традиция" - "Убийство Франсуа Дюпра"

(https://traditio.wiki/Убийство_Франсуа_Дюпра)

Selle kõigega öeldakse Rahvusvahelises kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktis, mis on siduv 193 ÜRO liikmesriigile:

"Seadused, mis näevad ette karistust arvamuste avaldamises ajalooliste faktide osas, on vastuolus paktiga ühinenud riikide kohustustega austada arvamusvabadust ja sõnavabadust. Pakt ei sätesta laiaulatuslikku keeldu ekslike arvamuste avaldamise või minevikusündmuste väära tõlgendamise osas. Arvamusevabaduse piiramist ei tohiks mingil juhul peale sundida."*

                                                         *****

Lõpetanud oma lühikese ülevaate sellest äärmiselt traagilisest, keerulisest ja huvitavast teemast, tahan märkida juhtiva meedia rolli holokausti propagandas. 2017. aasta veebruaris avaldas Suurbritannia populaarseim päevaleht Daily Mail ulatusliku artikli USA asepresidendi koonduslaagri külastamisest Saksamaal Dachaus**. Tema näitel näitan, kuidas müüte tugevdatakse ja erastatakse Venemaa rahva kannatuste ajalugu Suure Isamaasõja ajal.

Manipuleerimine algab pealkirjast. "Mike Pence, tema naine ja tütar ühinesid holokausti üleelanuga, et teha sünge jalutuskäik läbi natside koonduslaagri Dachaus," kirjutavad ajakirjanikud.

Esiteks. Nn holokaustis ellujäänuga ei ühinenud Pence, vaid ellujäänu pandi Pence'ile ette. Teiste seas saatis Dachau ringreisil asepresidenti ka endine laagri vang Abba Naor. Seda isikut kasutati varem sarnastel propagandaüritustel. 2013. aastal valimiskampaania ajal saabus Merkel Dachausse ja temast sai esimene kantsler, kes laagrit külastas. Žanri seaduste kohaselt saatis Merkelit “ellujäänute” saatjaskond ja seal oli ka Naor. Kiirotsingust selgub, et Naor on 90-aastane, sündis 1928. aastal Leedu linnas Kaunases ja laagri vabastamise ajal ameeriklaste poolt oli ta 17-aastane, laagris veetis ta 3 aastat. Muide, pärast seda, kui USA armee sisenes Dachausse, korraldati Saksa sõjavangide massiline kohtuväline hukkamine, ameeriklased tapsid 520 Saksa sõdurit, see juhtum sai omale nime “Dachau veresaun”.

*- Международный пакт о гражданских и политических правах. Замечание общего порядка № 34, CCPR/C/GC/34

(http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain/opendocpdf.pdf?reldoc=y&docid=4ed34b892)

**- Daily Mail - "Mike Pence, his wife and daughter join Holocaust survivor for sombre tour around Nazi concentration camp Dachau"

(http://www.dailymail.co.uk/news/article-4239154/US-vice-president-visits-former-Nazi-concentration-camp.html)

Teiseks. Pole selge, mis seos on Dachaul holokausti või pigem Shoah’iga (Euroopa juutluse katastroof). Shoah on juutide süstemaatiline hävitamine. Nii ei leitud Dachaus teavet juudi päritolu vangide süstemaatilise hävitamise kohta. Vähe sellest, nagu ütleb maailmakuulus režissöör ja holokausti patriarh Claude Lantsmann, et Saksamaal polnud üldsegi surmalaagreid. Lantsman teatab ka, et Saksamaal ei olnud ainsatki gaasikambrit. Ja see on puhas tõde, kuid isegi väikeste tõesõnade jaoks peab omama suurt julgust.

"Kõik ajavad hävituslaagrid ja koonduslaagrid segamini. Saksamaal ei olnud hävituslaagreid - olid vaid koonduslaagrid. Elu neis oli väga raske, kuid Saksamaal polnud ühtegi gaasikambrit. Gaasikambrid olid ainult hävituslaagrites väljaspool Saksamaad," - Claude Lantsman*.

Dachaust rääkides kasutab Daily Mail järgmist sõnastust: "... kus Teise maailmasõja ajal tapeti kümneid tuhandeid inimesi." Nagu ma ülal näitasin, polnud Dachau surmalaager, see tähendab, et nad "tapeti" on sarnane manipuleerimisele. Veel kirjutavad nad seda: "Dachau läbis enam kui 200 tuhat inimest kogu Euroopast, üle 40 tuhande vangi surid. Paljud neist olid juudid." Selle järele annan ma tsitaadi ühelt juhtivalt Iisraeli uudisteportaalilt Ynetnews: “Dachaus tapeti umbes 40 tuhat vangi, peamiselt juudid, üle 11 tuhande tapeti satelliitlaagrites.”**.

Proovime selgust saada Dachaus hukkunute rahvuslikust koosseisust ja arvust. Ameerika holokausti memoriaalmuuseumi andmetel peeti Dachaus kinni üle 10 000 juudi mehe. Samuti teatatakse, et aastatel 1933–1945 käis laagrist läbi rohkem, kui 188 tuhat vangi. Rääkides Dachaus surnutest (sealhulgas satelliitlaagrid), kasutab muuseum õiget sõnastust - "suri" ja "hukkus" jaanuarist 1940 kuni maini 1945 vähemalt 28 tuhat. Sellele arvule tuleb lisada surnud alates hetkest, kui laager 1933. aastal avati kuni 1939. aasta lõpuni, kirjutatakse muuseumi veebisaidil ja märgitakse, et täpset arvu pole tõenäoliselt võimalik*** kindlaks teha. Ingliskeelses Vikipeedias öeldakse, et Dachaus suri 32 tuhat inimest aga laagri muuseumi sait, et 41,5 tuhat.

*- Газета.Ру - "Мой фильм не доказательство Катастрофы"

(https://www.gazeta.ru/culture/2012/01/30/a_3979733.shtml)

**- Ynetnews - "The youngest survivor of Auschwitz" (https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-4854115,00.html)

***- United States Holocaust Memorial Museum - "Dachau. Abridged Article"

(https://www.google.com/search?q=DACHAU+(ABRIDGED+ARTICLE)&oq=DACHAU+(ABRIDGED+ARTICLE)&aqs=chrome..69i57j69i61.552j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8)

Dachaus hukkunute rahvusliku koosseisu kohta pole keegi ühtki sõna öelnud. Kuid mul õnnestus siiski midagi leida. RIA Novosti viide ütleb, et Dachau läbis enam kui 250 tuhat inimest 24 riigist, neist hukkus 70 tuhat inimest, kellest 12 tuhat olid NSV Liidu kodanikud - kogu sõja vältel lasti Dachaus maha üle 7 tuhande Nõukogude vangi*.

„1942. aastal, pärast "juudi küsimuse lõpliku lahenduse" jõustumist, küüditati Dachau ja teiste Reichi laagrite juudid Poolasse surmalaagritesse,“ ütles Yad Vashem**.

Lõppude lõpuks tekivad sellised põletavad küsimused: kui palju juute Dachaus tegelikult suri, seal ju õnnestus ellu jääda lastelgi, Naori näol? Kes, miks ja millisest organist imbus välja teave, et suurem osa Dachaus hukkunuist on juudid? Miks iga nurga taga püüavad juudid ja holokaust meid haneks tõmmata, kui ainult NSV Liidu tsiviilelanike kaotused olid 16 miljonit?

"Auschwitzi kohta märkis Hamburgi kohtunik dr. Wilhelm Steglich mitu aastat tagasi:" Ükski vangidest ei käitunud nii, nagu kardaks ta väärkohtlemist või isegi surma. Dachau koonduslaagri muuseumis on foto pealkirjaga "Ahi Auschwitzis surnukehade põletamiseks. „Kuid selles on lihtne ära tunda küpsetusahi, mida üks vangidest meile töötamisel näitas.“ Ja piiskop dr. Neuhoisler, kes aastatel 1941–1945 oli Sachsenhauseni ja Dachau koonduslaagrites, põrmustas oma brošüüris „Nii oli Dachaus“ ajakirjanduse müüdi umbes 238 000 Dachaus gaasiga tapetu ja põletatu kohta. Dachau koonduslaagris polnud gaasikambreid ja pärast Neuhoisleri voldiku avaldamist eemaldati memoriaalilt tahvlike, mis näitas paljude aastate jooksul valeandmeid "- Kardel Hennecke,"Adolf Hitler Iisraeli asutaja."

Sarnane lugu oli Auschwitzis asuva mälestustahvliga. Algselt, alates 1948. aastast, oli silt: "Neli miljonit inimest kannatas ja suri siin aastatel 1940–1945 natsimõrvarite käte läbi." 1990. aastal see vahetati, uue tahvlikese järgi oli "natsid tapsid umbes poolteist miljonit meest, naist ja last, enamasti juute erinevatest Euroopa riikidest"***.

*- РИА Новости - "Первый концентрационный лагерь в фашистской Германии в Дахау"

(https://ria.ru/spravka/20130322/928223089.html, http://encyclopedia.mil.ru/encyclopedia/dictionary/details.htm?id=3516@morfDictionary)

**- Яд Вашем - "Холокост. Шоа" (http://www.yadvashem.org/yv/ru/holocaust/encyclopedia/76.asp)

***- Wikipedia - "Criticism of Holocaust denial" (https://en.wikipedia.org/wiki/Criticism_of_Holocaust_denial)

Jätame Lääne propaganda ja liigume edasi "meie oma" juurde. Teise maailmasõja alguse päev on Venemaa ajaloo üks kurvemaid kuupäevi. Näiks, et riigile kuuluv või riigile lähedane meedia ja eriti föderaalsed telekanalid peaksid sellele päevale erilist tähelepanu pöörama, kuid seda polnud, 22. juunil 2016 näidatakse NTV eetris prime-time'l dokumentaalfilmi "Holokaust - tapeediliim?", mis oli filmitud Venemaa Juudi Kongressi toel. Film oli keskpärane, mõttetu ja loodud ainult emotsioonidele rõhumiseks. Filmi autor Mumin Šakirov viib kaks õdedest tudengit Ksenia ja Jevgenija, kes pole holokaustist kuulnud, Auschwitzi ekskursioonile. Näib, et kulisside taga on tüdrukud survestatud ja nähtavate dekoratsioonide muljete all hakkavad nad otse kaamera ees suure häälega nutma. Psühholoogilised üleelamised on operaatori poolt sadistlikult nauditud, tegelikult on kogu selle filmi eesmärk - kannatusi tekitada.

Mind üllatab ka tänapäevane lähenemisviis holokausti uurimisele või õigemini teaduslike ja ümberlükatavate andmete puudumine. Näiteks miks arheoloogid ei otsi Sobiboris hukkunute säilmeid? Ametliku versiooni ja holokausti patriarhide dogmade kohaselt oli Sobibor eranditult juutide "hävituslaager", seetõttu on arheoloogilised kaevamised, mis kinnitaksid hukkunute arvu, äärmiselt vajalikud, kuid neid ei tehta. Nüüd käivad juba kümme aastat Sobibori territooriumil arheoloogilised uuringud, neid teostatakse kahe arheoloogi juhtimisel - Joram Haimi Iisraelist ja Wojciech Mazureki Poolast. Selle aja jooksul leiti umbes 70 tuhat "juutidele kuuluvat eset". Leidude hulgas on: lõhnaõli pudelid, ripatsid, prillid, käekotid, moosipurgid, võtmed, käärid, sigaretikarbid, rahakotid, juuksenõelad, kingad ja muud asjad.

"Aastaid ei mõelnud nad selle valdkonna peale. Kui te vaatate Haimi ja Mazureki tööd, siis tekib küsimus, miks seda varem ei tehtud," küsib holokausti ajaloolane professor Havi Dreyfuss*.

Siin Dreyfuss kas valetab või vaikib. Sobiboris on juba tõsiseid arheoloogilisi töid tehtud. Aastail 2000 ja 2001 tegeles uurimistööga meeskond arheoloogiaprofessor Andrzej Kola juhendamisel. Samuti leidis ta sarnaseid asju, millest allpool. 2014. aastal "leidsid" Haimi ja Mazurek hoone vundamendi jäänused, kus asusid "gaasikambrid". Ajaloolaste sõnul aitab see leid rikastada teadmisi selle kohta, kuidas "mõrv korraldati". Teadlased märgivad, et avastatud gaasikambrite jäänused aitavad ka nende läbilaskevõimest ja täpsematest andmetest hukkunute arvu kohta ettekujutuse saada.

*- Ofer Aderet - "The Archaeologists Excavating Nazi Death Camps in Search of Holocaust Victims' Untold Stories"

(https://www.haaretz.com/archaeology/.premium.MAGAZINE-excavating-nazi-death-camps-in-search-of-holocaust-victims-stories-1.5626771)

Sellel fotol on näha endised gaasikambrid. Kuidas oli võimalik kindlaks teha, et siin polnud haigla või administratiivruum, meid ei teavitata. On teada, et 2006. aastal Sobibori memoriaalmuuseumi direktor Marek Böhm juba püüdis avalikkusele välja anda tohutu T- kujulise baraki (avastanud professor Kola) „gaasikambrite” ja „mootoriruumi, mis gaasi tootis” asemel. Huvipakkuv detail. Fotol on hästi näha betoonist sidekiht, aga vastavalt Sobibori endise vangi Dov Feinbergi tunnistustele, mis läksid õpikutesse holokausti kohta, et pärast inimeste surmamist liikus põrand lahku, laibad kukkusid vagonettidesse ja surnukehad viidi matmiseks metsa. Tuleb välja, et natsid varustasid laagri erinevat tüüpi kambritega või tunnistaja valetas, pigem teine.

See on väga kahetsusväärne, kuid arheoloogid seisavad silmitsi kohalike tegelaste ja Poola režiimi seatud takistustega, sealhulgas on neil keelatud puid raiuda, aga Poola juudi kogukond nõuab, et väljakaevamised "surnuid ei teotaks." Kuidas see võimalik on? Lõppude lõpuks on eelkõige juudid huvitatud Sobibori massihaudade avastamisest. Ja alles siis saavad teadlased ja eksperdid vastuvõetud arvu teaduslikult kinnitada, seda suurendada või korrigeerida. Kui õnnestub tõestada, et Sobiboris tapeti palju rohkem inimesi, kui ametliku ajaloo kohaselt aktsepteeritakse, siis võib proovida saavutada holokausti kompensatsiooniks Saksamaalt veel ühe osamakse. Teisest küljest on suur probleem, sest kui laip puudub, ei alusta ükski kohus mõrvajuhtumi uurimist. Seetõttu peaks ajaloo kogukond juutide positsiooni ja Poola režiimi mõjutama - väljakaevamisi tuleks laiendada. Ainult nii saab tõestada juutide massilise hävitamise fakti Sobiboris. Muidu võib iga teadlane või antisemiit süüdistada holokausti järgijaid ajaloo võltsimises.

Nüüd natuke Sobibori enda kohta, nagu on kirjeldatud Yad Vashemi holokausti templis. Sobibor asus Poolas Lublini piirkonnas Sobibori küla lähedal, see ehitati märtsis 1942 ja suleti 1943. aasta lõpus (umbes oktoober). Laagri ristkülikukujuline ala oli 400–600 meetrit ja oli jaotatud kolmeks osaks: haldustsoon, vastuvõtutsoon ja hävitamise (surma) tsoon. Surma-hävitamise tsoonis olid gaasikambrid (arvu ei nimetata), kraavid laipade matmiseks ja töötavate juutide eluruumid. Gaasikambrid olid duširuumidena kujutatud ja mahutasid kumbki 160–180 inimest, neisse juhiti vingugaasi (toodetud tankimootoritega). Oma eksisteerimise jooksul tapeti selles umbes 250 tuhat juuti (vastavalt Holokausti Entsüklopeediale maist 1942 kuni septembrini 1943). Saksamaa koosseis Sobiboris koosnes ainult 20-30 SS-sõdurist, neid aitasid 90-120 Ukraina valvurit ja umbes 1000 juudi vangi.

Holokausti Entsüklopeedia kohaselt töötas hävitustsoonis 200-300 juuti, nad viisid surnukehad gaasikambritest välja, vedasid nad matmispaika ja puhastasid ruume; 1942. aasta lõpus kaevati surnukehad välja ja põletati, et varjata massimõrvade jälgi. Poola Saksa kuritegude uurimise komisjoni aruandest (1947) järeldub, et Sobiboris ei olnud kehade põletamise jaoks "krematooriume", surnukehad põletati otse vabas õhus, kütusena kasutati “kergesti põlevat materjali”, mis materjal see oli, komisjon ei selgita. Nagu alati sellistel juhtudel, tuleks tähelepanu pöörata uskumatule "gaasikambrite läbilaskevõimele". Raamatus National Socialist Poison Gas Massacres (1983) öeldakse, et Sobibori gaasikambrid suutsid mahutada 9–12 inimest ruutmeetri kohta ja isegi üle 13 inimese.

"Sobibori esimesed gaasikambrid olid laagri loodeosas betoonvundamendiga suures tellistest hoones. Selle sees oli kolm gaasikambrit, igaüks 4x4 meetrit. Mõlemasse kambrisse võis paigutada sada viiskümmend kuni kakssada inimest."

Sobibori “Ukraina” tööliste motiivid on üsna arusaadavad, tolleaegsed bandeeralased vihkasid juute ja poolakaid, selles mõttes on tänapäevased Ukraina natsid Stefan Bandera pärandi reeturid, kuna nad vihkavad ainult venelasi. Miks aitasid juudid ise aktiivselt natse (?) võib ainult aimata. Ilmselt arvasid nad, et neil säilitatakse siis elu. Igal juhul pole sellistel tegudel õigustust. Võib-olla peaksid ajaloolased kaaluma juutide endi rolli paljastamist aktiivses holokaustis osalemises. Me teame, et "sõjakuritegude" eest mõisteti kohut endise Sobibori valvuri Ivan Demjanjuki üle, kuid me ei tea midagi niinimetatud Sonderkommandos töötanud juutide kohtuprotsessidest - ametlikult on nad holokausti kaasosalised.

Kui juudid, kes aitasid natsidel oma rahvast hävitada, tegutsesid surmahirmus, siis peavad nad seda tõestama, vastasel juhul tekitab nende motivatsioon põletavaid küsimusi või võimalik, et tuleks holokausti ametlik versioon radikaalselt üle vaadata ja loobuda juudi Sonderkommandodest Ukraina ja Poola kasuks.

Sobiborile kerkib palju küsimusi ka seetõttu, et natsid ajasid selle maaga tasa pärast edukat ülestõusu ja suure hulga vangide põgenemist Nõukogude sõjavangi Aleksander Petšorski eestvedamisel. Enne Petšorski ja Punaarmee juutide-sõjavangide saabumist (september) ei toimunud mingisuguseid märkimisväärseid rahutusi ega põgenemisi, mis iseloomustavad Sobibori mitte-nõukogude elanikkonda teatud vaatenurgast.

Sobibori teaduslike väljakaevamiste eriline tähtsus tuleneb ka laagri ohvrite arvu suurest laialipillatusest. Näiteks räägib tunnustatud holokausti ajaloolane Jean-Claude Pressac 30–35 tuhandest, teised allikad umbes miljonist ja isegi kahest. Holokausti templite vahel pole kokkulepet, Yad Vashem ja Holokausti Entsüklopeedia väidavad, et Sobiboris tapeti umbes 250 tuhat juuti ja Ameerika Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum, et vähemalt 170 tuhat. Kõik need lõputud vaidlused võiks peagi peatada, kuid arheoloogiaprofessor Andrzej Kola (Toruni Ülikool) tegi esimesed tõsised arheoloogilised uuringud alles 2000. ja 2001. aastal, kuid ka need tekitavad massiliselt küsimusi.

"Oma artiklis arheoloogiliste väljakaevamiste kohta Sobibori laagri territooriumil räägib poola professor Andrzej Kola leitud massihaudadest, kuid teave nende sisu kohta on üllatavalt napp ning tema poolt läbi viidud puurimiste diagrammid lihtsalt puuduvad. Nagu varem Belzecis, ei julgenud ta ka haudu avada, kuigi ainult nii oleks võimalik välja selgitada neis sisalduvate inimjäänuste arv. Selle esmapilgul arusaamatu väljajätmise põhjus seisneb loomulikult selles, et tema avastatud surnukehade ja kehaosade arv, samuti põletatud surnukehade tuha kogus on liiga väike, et kinnitada enesekindlalt "hävituslaagri" teesi, - Sobibor. Müüt ja tegelikkus (Jürgen Graf, Thomas Kues, Carlo Mattonho).

Professor Kola rõhutas täiendavate arheoloogiliste väljakaevamiste vajadust, kuid selle asemel tegeleb juudi-poola paarike diletantlike kaevamistega ja võtab maa alt välja Sobibori vangide asju, mis on ajaloolastele mittevajalikud.

Kogu Iisraeli võim seisab holokausti ajaloo valvel - siin võib näite tuua sellest, kuidas iisraellased poolakaid painutasid. 2018. aasta veebruaris võttis Poola vastu seaduse, "mis kriminaliseerib poolakate süüdistamise katsed inimsusevastastes kuritegudes Teise maailmasõja ajal, sealhulgas juutide hävitamises".

Lihtsam on öelda, kui avalikult kuulutada, et poolakad on holokaustis süüdi või hääldades kaasatundvalt sõnaühendit „Poola surmalaagrid”, siis, palun väga, 3 aastat vanglat teile. See on erakordne sündmus ja nii jätkavad äärmuseni ülekäte läinud poolakad oma suveräänsusega takka üles löömist ja pühamast pühamasse judeo-kristlikku Läände tungimist. Eriti Iisraelis puhkenud Netanyahu äärmusrežiim nõudis viivitamatult seaduse muutmist. On tähelepanuväärne, et Netanyahu ja Iisraeli meedia räägivad "ajaloost", kuid mis pistmist on "holokaustil" ajalooteaduste ja poolakatega? Isegi iisraellased tajusid uut seadust kui sõnavabaduse piirangut, mis muudab võimatuks avalikult arutada Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud kuritegusid*. Ja seda hoolimata asjaolust, et Iisraelis holokausti ajalooliste uuringute eest, milles arvu 6 miljonit ei toetata, heidetakse viieks aastaks vangi.

"Seadus on alusetu. Olen kategooriliselt selle vastu. Ei tohi ajalugu muuta, holokausti eitamine on vastuvõetamatu," Netanyahu**.

Lubage mul teile meelde tuletada, oktoobris 2015 ütles "ajaloolane" Netanyahu, et Hitler ei soovinud juutide hävitamist, vaid Jeruusalemma mufti, Hajj Amin al-Husseini soovitas tal nad "ära põletada". Netanyahu kordab ka mõjukas Iisraeli ajalehes Haaretz Ofer Adereth’i artiklit „Poola peab holokausti ajaloo andma ajaloolastele endile” ja kirjutab, et Poola seaduseelnõu on: poliitika, seaduse ja ajaloo vale ja ohtlik segu, tõendid hüsteeria kohta fašistliku režiimi vaimus ja parimal juhul põhineb see teadmatusel ja tundmatusel, aga halvimal juhul - jämedatel valedel***.

Adereth ei anna oma artiklis juutide poolakate poolt tagakiusamise kohta arvulisi andmeid, näib, et ta kutsub ajaloolaste juurde, kuid ei kasuta ajaloolist keelt, üha enam propagandat ja politikaanlust. Kuid teises Adereti väljaandes, kus ta reklaamib ajaloolase Jan Grabowski raamatut selle kohta, kuidas "poolakad jahtisid juute" ("mõrvadeorgia"), on mõned arvud****.

*- ТАСС - "В Польше отменили уголовную ответственность за обвинения поляков в Холокосте" (https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/5327514)

**- РИА Новости - "Нетаньяху заявил, что против запрета на слова о вине поляков в Холокосте" (https://ria.ru/20180127/1513462064.html)

***- Ofer Aderet - "Poland Needs to Leave the Holocaust History Writing to Actual Historians"

(https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-poland-leave-the-history-writing-to-historians-1.5768084)

****- Ofer Aderet - "'Orgy of Murder': The Poles Who 'Hunted' Jews and Turned Them Over to the Nazis" (https://www.haaretz.com/world-news/europe/.premium.MAGAZINE-orgy-of-murder-the-poles-who-hunted-jews-and-turned-them-in-1.5430977)

Poola pooljuut, isake Grabowski kaevas oma emarahvuse kohta palju kohutavaid asju välja. Selgub, et poolakad aitasid Saksa okupatsiooni ajal holokaustile kaasa. Ilmselt põhineb Grabowski raamat ainult Dabrowa-Tarnowska linna ja selle maapiirkonna ümbruse uurimisel.

"Selle sõjaeelne elanikkond oli 60 tuhat inimest, neist 5000 olid juudid, peaaegu kõik nad küüditati Belzeci surmalaagrisse. 500-st inimesest, kellel õnnestus põgeneda ja poolakate keskel end varjata, elas sõja lõpuni vaid 38. Nagu Grabowskile selgus, olid kõik teised reedetud või tapetud, sealhulgas kaudsel teel."

Grabowski avastas juhtumid, kus mõned poolakad aitasid juute mitte altruistlikel või moraalsetel põhjustel, vaid ahnusest. Ajaloolane toob mitu näidet sellest, et poolakad päästsid juudid ja pärast pressisid neilt raha välja, mõnel juhul isegi tapsid, kui nad nõutut ei saanud. Päästmise eest "tasumise" vormina kasutati ka "seksuaalset ekspluateerimist ja vägistamist" - siin tuuakse ära üks näide 20-aastasest juuditarist, kes maksis poolakale voodi ja väärisasjadega, kuid lõpuks oli ta järgnevalt ikkagi gestaapo käes.

Ofer Adereth küsib Grabowskilt sellise küsimuse: kas 70 aastat pärast holokausti saavad ajaloolased välja selgitada, mitu juuti tapsid poolakad II Maailmasõja ajal otseselt või kaudselt?

Grabowski vastab: Rohkem kui 200 tuhat inimest, täpset arvu on raske kindlaks teha. Alustame sellest, et Poolas elas sõja üle 35 tuhat juuti (välja arvatud need, kes põgenesid NSV Liitu ja naasid pärast sõda). Samuti teame, et umbes 10% juutidest põgenes 1942. ja 1943. aastal ärakaotatud getodest, see tähendab umbes 250 tuhat juuti, kes püüdsid end varjata ja ellu jääda. Lahutage esimene number teisest ja te näete seda musta kuristikku, kus enamasti poolakad otsustasid, kes peaksid elama ja kes surema.

Ja nüüd jätkan küsimuste esitamist “ajaloolastele” Netanyahule, Aderethile, Grabowskile, samuti patriarhidele ja holokausti kogudusele:

Kas on olemas kasvõi üksainuski dokument, mis tõestaks ümberlükkamatult "Euroopa juutide hävitamise" plaani olemasolu Hitleri teadmisel?

Kas on tõendeid selle kohta, et natside eliit koos sionistidega küüditas sadu tuhandeid Euroopa juute Briti mandaadi all olevasse Palestiinasse, kuid neid segati?

Kuidas selgitavad ajaloolased, et Dachau laagri mälestusmärgilt eemaldati plaat, mis näitas surnute kohta paljude aastate vältel valeandmeid? (sellest kirjutab Kardel Hennecke)

Kuidas ajaloolased seletavad, et Auschwitzi laagris muudeti ka plaadikest? Algselt, alates 1948. aastast, oli kirja tekst järgmine: "Neli miljonit inimest kannatas ja suri siin natsimõrvarite käes aastatel 1940–1945." 1990. aastal plaat vahetati, rääkis uus kiri, et "natsid tapsid umbes poolteist miljonit meest, naist ja last, enamasti juute erinevatest Euroopa riikidest".

Kuidas selgitavad ajaloolased ellujäänute ütlusi sellest, et inimverd võib kasutada kütusena, kuidas "tapmistubadesse", mille pindala on 25 m² mahutati 700 kuni 800 inimest - 32 hinge ruutmeetri kohta? (sellest on kirjutanud Jürgen Graf) Miks kasutavad teadlased allikana selliseid tõendeid?

Miks kasutasid natsid "6 miljoni hävitamiseks" selliseid rumalaid, absurdseid ja irratsionaalseid meetodeid nagu putukate mürgitamine, “õhu väljapumpamine” “gaasikambritest” või diiselmootori heitgaaside sissepumpamine?

Kas meetod "250-32 = umbes 200" on teaduslik ja kui palju on see vastuvõetav, kui arvestada Poolas ja Kolmandas Reichis "holokausti" ohvreid üldiselt?

Kui palju poolakaid aitas natsidel juute püüda? Mitu juuti tapsid poolakad ja kas sel nähtusel oli massiline ja üldlevinud iseloom?

Kes teenisid rohkem natsilaagrites, Poola või Ukraina kollaborandid?

Kas kogu Poola rahva "holokausti" süü kindlakstegemiseks võib kasutada Poola väikese piirkonna "uurimistööd"?

Miks pidid poolakad sõja ja okupatsiooni tingimustes seadma oma julgeoleku teiste turvalisusest kõrgemale?

Miks keelavad paljude Euroopa riikide ja Iisraeli režiimid "holokausti" ajaloolise arutelu ja uurimise, kui järeldused on seatud pildile vasturääkivad? Miks karistatakse "holokausti" eitamise eest muuhulgas ka vanglaga?

Selliseid küsimusi saab esitada väga pikka aega, kuid seni, kuni neile küsimustele pole vähemalt arusaadavaid vastuseid, on raske (kuid võimalik) poolakatele poliitilist otsust ette heita. Võib-olla üritavad nad end lihtsalt kaitsta ajaloolise manipuleerimise ja laimu eest.

Jätkame jutte poolakate süüst "holokaustis". Miks ma valisin just selle väljaande?

Esiteks: selle autor on "Holokausti templi" teenija - USA Holokausti Memoriaalmuuseumi ajaloolane Edna Friedberg. Teiseks: artikkel avaldati Ameerika ajakirja "Atlantic" veebisaidil, mis on globalistide võimas propagandakoobas, mida juhib tema ülalmainitud "ajaloolase" hõimuvend Jeffrey Goldberg. Niisiis esitab Edna Friedberg artiklis „Tõde Poola rolli kohta holokaustis“ meile sellised argumendid*:

• Teise maailmasõja alguseks oli „antisemitismist” saanud Poola ühiskonnas märkimisväärne tegur, võimud aitasid juute eemaldada olulistest avaliku elu valdkondadest ning natsionalism ja katoliiklus aitasid Poola ideoloogia ja eripärasuse väljatöötamisel.

Märkus: Friedberg vaikib sellest, et Poola oli võib-olla Hitleri tähtsaim liitlane, siit ka sõjaeelne "antisemitism".

• Saksa ametivõimud värbasid raudteepersonali materiaal-tehniliseks toetuseks ja Poola politsei juudi getode kaitseks, kus "sajad tuhanded juudid" ootasid küüditamist "mõrvakeskustesse". Nn "Sinine politsei" koosnes 20 tuhandest inimesest, ta järgis "Saksa juudivastast poliitikat", näiteks ühistranspordi piirangud ja komandanditund, aga ka "geto laastavat ja verist likvideerimist" okupeeritud Poolas aastatel 1942-1943.

Märkus: Sinise politsei täpse arvu kohta andmed puuduvad, kuid Friedberg vaikib jälle maha, et lisaks poolakatele oli selles palju sakslasi ja Ukraina kollaborante, viimaseid kuni 2 tuhat.

• Omakasupüüdlikel ajenditel aitasid mõned tegelased sakslastel juute tuvastada ja nende pelgupaiku paljastada. On hästi dokumenteeritud juhtumeid, kus antisemiitlikult häälestatud "kohalikud elanikud" korraldasid korratusi ja tapsid oma juutidest naabreid. "Edwabna veresauna" kõige kurvem näide on "mitusada juuti põletati 1941. aasta suvel". 1942. aasta mais hoidsid Gniewczyna Łańcucka küla mittejuudi elanikud pantvangis 20–30 kohalikku juuti, enne tapmist neid piinati ja vägistati.

Märkus: veresauna ajal kuulus Edwabn Valgevene NSV-sse, kuni 2000. aastani arvati, et Edwabni veresaun oli sakslaste kätetöö, kuid nagu sageli "holokausti" ajaloos, esitas keegi ajaloolane Jan Tomasz Gross „Poola versiooni”, mida tunnustati Poolas eneses.

*- Edna Friedberg - "The Truth About Poland's Role in the Holocaust"

(https://www.theatlantic.com/international/archive/2018/02/poland-holocaust-death-camps/552455)

Selle tõendusmaterjaliga Friedberg lõpetas. Ta, nagu kõik huvitatud isikud, üritab üksikuid intsidente süüks panna kogu Poolale ja kogu tänapäevasele Poola rahvale. Friedberg ei ürita isegi aru saada, kui palju poolakaid oleks teoreetiliselt võinud holokausti mõjutada? Ta kirjutab lihtsalt ja arusaadavalt - "paljud toetasid ja aitasid kaasa juutide hävitamise Saksa kampaaniale". Esitage vähemalt ligikaudne arvgi massilise hävitamise kaasosalisi. Kuni seda pole, ei ole meil tegemist ajaloo ja ajaloolastega, vaid poliitika ja poliitikutega. Sama eduga võib igaüks väita, et "paljud juudid toetasid ja aitasid kaasa" ning "Iisrael on süüdi ja tegi koostööd".

Friedberg kirjutab Poola "Sinisest politseist", kuid miks ta ei räägi juudi getodes tegutsevast Juudi politseist. Tema loogika kohaselt valvasid juudid getot, kus "sajad tuhanded juudid" ootasid küüditamist "mõrvakeskustesse". Kas te teate, et kogu maailmas otsiti juudi politsei liikmeid taga ja hukati Iisraelis ülespoomise läbi? Nii nagu tehti Eichmanniga, kes juhtis avalike allikate sõnul sionistide operatsioone, kes vastutasid sadade tuhandete Euroopa juutide ümberasustamise eest Palestiinasse.

Miks Friedberg vaikib, et Auschwitzi, Sobibori ja teiste laagrite Sonderkommandod koosnesid juutidest? Võimalik, et formaalselt on need isikud kaasosalised, kui nad tegutsesid sunniviisiliselt, siis peaksid nad oma süütust kohtus tõestama. Omakasu võis ju neid, nagu ka poolakaid, liigutada. Kas olete sellistest kohtutest kuulnud? See-eest on hästi teada, et paljud Sonderkommando liikmed jäid Auschwitzis “imekombel ellu”, siin on mõned nende nimed: Elieizer Eisenschmidt, Yosef Sakar, Avraam Dragon, Shlomo Dragon, Yakov Gabay, Alter Fainsilber ja Philip Müller. Võib-olla nad varjavad endid ja nende asukoht pole teada? Jällegi ei. Esimesest viiest said raamatu "Auschwitzi juudi Sonderkommando tunnistused"* kangelased.

“Bergidel” ja teistel kultuse kummardajatel on käed-jalad tööd täis. Jätke poolakad rahule, tegelege parem oma asjadega. Kuid ei, filmikunsti propaganda räägib hoopis muinasjutte Auschwitzi Sonderkommando liikmest kellestki Saul Auslanderist, kes "gaasikambri ohvrite hulgas" tundis ära oma poja ja otsustas vaatamata kõigele "surnukeha maha matta kõigi reeglite kohaselt" "kangelasteo" sooritada. Teise maailmasõja tõeline "kangelane", pole midagi öelda. Ja sellele idiootlikule jamale antakse Oscar, neli auhinda Cannes'i filmifestivalil, aga ka 53 muud auhinda mainekatel filmifestivalidel, samuti on tal 54 nominatsiooni. Õppige pojakesed, see pole teil mingi labidatega tisside eest võitlemine.

*- Gideon Greif - "We Wept Without Tears: Testimonies of the Jewish Sonderkommando from Auschwitz"

(https://www.amazon.com/Wept-Without-Tears-Testimonies-Sonderkommando/dp/030021197X)

Sellega ma selliste muinasjuttude analüüsimise lõpetan, niigi on kõik selge. Mul on hea meel, et poolakad näitasid aeg-ajalt julgust ja suveräänsust üles. Poola seadus võiks olla eeskujuks teistele riikidele, kelle peal teostatakse ajaloolist laimu. Miks võiks? Kuna pärast Iisraeli ja tema agentide, keda esindavad USA ja meedia, enneolematut agressioonirünnakut, kiirustas Poola vastuvõetud seadust muutma ja koristas sellest kriminaalkaristuse poolakate avalikus süüdistamises holokaustis osalemise eest.

Nagu lubatud, annan tsitaadi "juudi küsimuse lõpliku lahenduse kohta" ajalooteaduste doktori Aleksandr Krõlovi "Juudi ekstremistlike organisatsioonide" raportist.

"On üldteada, et A. Stern pidas Itaalia fašiste ja natse loomulikeks liitlasteks võitluses Inglismaaga. 1941. aasta alguses, kui Briti vägedel õnnestus murda vilistide vastupanu Süürias ja Liibanonis, pidasid Briti julgeolekuteenistuse esindajad Damaskuses kinni N. Ellin-Mor'i, kes püüdis Saksa luureagentuuri esindajatega kontakti astuda. Samal ajal arreteeriti Beirutis Naftali Lubinchik, kes tunnistas, et LEHI juhtkonna nimel peab ta läbirääkimisi Lähis-Ida Abwehri residendi A. Roseni ja Saksamaa välisministeeriumi esindajaga O. von Gentig'iga. N. Lyubinchikilt konfiskeeritud LEHIi liidrite natside juhtkonnale saadetud teate täistekst asub ühes Inglismaa eraarhiivis ja selle koopiat (kood E 2341511-8) hoitakse "Yad Vashemi" arhiivis Jeruusalemmas. Sellel 11. jaanuari 1941. aasta dokumendil on järgmine pealkiri: "Euroopas juudi küsimuse lahendamise projekti põhijooned ja ETZEL'i (Rahvuslik sõjaline organisatsioon) aktiivne osalemine Saksamaa poolel."

Selles dokumendis öeldi muu hulgas järgmist:

„Natsionaalsotsialistliku Saksamaa 15 juhtivate riigimeeste sõnavõttudes ja esinemistes märgiti sageli, et uus kord Euroopas näeb juutide küsimuse radikaalse lahendusena ette juutide ümberasustamise kaudu ("Judenreines Europa").

ETZEL, olles hästi teadlik Saksa Reichi valitsuse ja selle võimude heast tahtest sionistlikule tegevusele Saksamaal ja sionistide väljarändeplaanidele, avaldab järgmist arvamust:

1. Saksa kontseptsiooni kohaselt loodud uue korra seisukorra ja juudi rahva tõeliste rahvuslike püüdluste vahel, mille isikupära on ETZEL, võib olla huvide ühtsus.

2. Areneda võib Saksamaa ja uuenenud juudi rahva koostöö.

3. Rahvuslik-totalitaarse juudi riigi loomine, mis on seotud kokkuleppega Saksa Reichiga, oleks Saksamaa tulevaste positsioonide tugevdamise huvides Lähis-Idas"*.

Holokausti müüt õhutas juudi terroristliku organisatsiooni Nokmim (Tasujad) haiget ideoloogiat. Võitlejad eesotsas poola aškenazi Abel Kovneriga töötasid välja nn plaani A, mille kohaselt eeldati 6 miljoni Saksa tsiviilelanikkonna - naiste, laste ja vanurite mõrva. 1945. aastal toodi terroristid Hamburgi, Müncheni, Nürnbergi ja Frankfurdi veepuhastusjaamadesse eesmärgiga vesi mürgitada, kuid sakslaste genotsiidi tõkestas Briti sõjaväepolitsei. Kovner arreteeriti mürgilaadungi vedamisel Palestiinast Saksamaale, kuid tal õnnestus mürk merre visata, kusjuures ta oli Briti sõjaväe vormiriietuses ja omas sõjaväelase tunnistust. Kovneri enda tunnistuse kohaselt saadi mürk keemikult Haim Weizmanilt** (Ülemaailmse Sionistliku Organisatsiooni president 1921–1931, 1935–1946), kellest sai hiljem Iisraeli esimene president. Ei Kovnerit ega Weizmanni ei karistatud. "Tasujate" edukate terrorirünnakute hulka kuulub, arseeniga leivas, Saksa sõjavangide mürgitamine laagris Stalag 13 ("Plaan B"), 1946. aastal mürgitati umbes 2,3 tuhat inimest ja ohvrite arv oli hinnanguliselt 500. Nokmimi terroristid otsisid ja tapsid ka sakslasi, keda nad süüdistasid kui "sõjakurjategijaid" ja "holokausti" kaasosalisi - kuni 50-ndate keskpaigani tapeti kogu maailmas 100 kuni 500 inimest. Probleem on selles, et terrorism on juudi ajaloo uhkus ja Nokmimi pätid ei saanud mingitki karistust, ehkki toime pandud kuritegude eest oleks nad tulnud hukata. Kovner oli ja jääb rahvuskangelaseks.

Me kõik elame müütides, me peame neid müüte igati toetama. Ühed aitavad meil elada ja suuri asju korda saata, teised teenivad teiste ühiskondade huve. Ja kui need teised on meie vastased või vaenlased, peame need müütid ümber lükkama ja nende sära hajutama.

*- Александр Крылов - "Еврейские экстремистские организации"

(http://russiancouncil.ru/jewish-extremism)

**Dokumentaalfilm "The jewish avengers" (Suurbritannia, 2009. aasta)

                             Peatükk 30. Iisrael tuleks ÜRO-st välja heita

Peaaegu võimatu on sundida riiki rahule, mille taga seisab USA imperialistlik tuumakoletis ja maailma juutlus, kuid selleni püüdmine on vajalik. Ühe võimalusena peaks minema täieliku diplomaatilise isoleerimiseni ja/või üksikute riikide, organisatsioonide ja üksikisikute poolt boikoteerimiseni. Selliste meetmete lõpptulemuseks peaks olema Iisraeli väljaarvamine ÜRO-st ja teistest Rahvusvahelistest organisatsioonidest, sealhulgas spordi, kultuuri ja teaduse organisatsioonide hulgast. See raamat sisaldab piisavalt fakte, mis annavad põhjust tõsisele arengule selles suunas. Kuid piisab ka sellest, et Iisrael on ainus riik maailmas, kes juba 70 aastat viib läbi planeeritud, süstemaatilist võõra territooriumi okupeerimist ja järk-järgulist hõivamist paljude süütute inimeste ohvritega. Veelgi enam, Netanyahu režiim kuulutas ÜRO-le majandussanktsioonid ega maksa organisatsiooni eelarvesse kohustuslikku liikmemaksu.

Vastavalt liikmemaksude skaalale kohustati 2017. aastal Iisraeli ÜRO eelarvesse 10,9 miljonit dollarit maksma. Aga mida me näeme? Vastuseks absoluutselt õiglasele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile (23. detsember 2016, nr 2334), kus Iisraelilt nõuti Palestiina okupatsiooni lõpetamist, käskis Netanyahu sissemakseid 6 miljoni dollari võrra kärpida. Seejärel vähendas ta makseid veel 2 miljoni dollari võrra aga pärast vastu võetud UNESCO resolutsiooni, kus eitatakse Iisraeli suveräänsust okupeeritud Jeruusalemmas, käskis režiim veel miljon dollarit kinni pidada. Seega maksti 2017. aastal vaid 1,9 miljonit dollarit ehk 17% kohustuslikust aga ÜRO peasekretäri Anthony Guterrese visiidi ajal Iisraeli ähvardasid iisraellased üldse liikmemaksu lõpetada. Enneolematu ülbus ja alandus või Iisraeli omapärane külalislahkus? Iisrael ei maksnud 2018. aastal mitte kopikatki (21. detsember)*.

"Organisatsiooni liikmel, kelle organisatsiooni rahaliste liikmemaksude tasumisega viivitatakse, võetakse Peaassambleel hääleõigus, kui tema võlgnevuste summa on võrdne või ületab tema liikmemaksude summa siis arvestatakse temalt kahe eelneva täisaasta eest. Kuid Peaassamblee võib sellisel liikmel siiski lubada hääletustest osa võtta, kui ta tunnistab, et makseviivitus tekkis temast mitteolenevatel asjaoludel", - ÜRO põhikirja artiklist 19.

Nagu näeme, võib ÜRO Peaassamblee võtta Iisraelilt hääleõiguse täiesti seaduslikult, kuid usun, et äärmiselt ülbe ja solvava käitumise tõttu on vaja ta häälest kohe ilma jätta, ootamata võlgade kuhjumist.

*- Committee on Contributions - "Contributions received for 2018 for the United Nations Regular Budget" (http://www.un.org/en/ga/contributions/honourroll.shtml)

Selle väikese peatüki lõpus tahan teatada, et Iisrael tegeleb ÜRO-s otsese korruptsiooni ja altkäemaksuga, kahjustades sellega rahvusvahelise demokraatia institutsiooni. 2017. aasta detsembri lõpus lekkis ajakirjandusse teave, et Netanyahu režiim loob nn "abifondi" riikidele, kes hääletavad ÜRO-s Iisraeli huvides*. Iisraeli toetamise eest makstakse miljon dollarit. Fondi esialgne suurus on 50 miljonit dollarit ja häälte ostmine algab 2019. aastal. Pakun, et tulevikus muutuvad Iisraeli altkäemaksud muljetavaldavamaks.

“Kuidas saab Julgeolekunõukogu resolutsioone mittetäitval riigil lubada ületada ÜRO peakorteri läve?” - Türgi president Recep Tayyip Erdogan, jaanuar 2009**.

*- NEWSru.com - "Израиль будет платить странам за голосование в его пользу в ООН"

(https://www.newsru.com/world/28dec2017/israelfondun.html)

**- Лента.Ру - "Премьер-министр Турции потребовал исключить Израиль из ООН"

(https://lenta.ru/news/2009/01/16/erdogan)

                                                            Lõppsõna

"Nad rikkusid igat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ja ma arvan, et midagi tõsist peaks juhtuma," - Nikki Haley*.

See, mida Nikki Haley ütles Ameerika Ühendriikide esindajale ÜRO-s, vastab Iisraeli suhtes täielikult tõele, kuid need sõnad on suunatud Põhja-Korea aadressil, kes seisab oma sõltumatuse eest ja sülitab regulaarselt jõledale Ameerika lõustale arendades oma kaitsvat tuumaraketi potentsiaali.

Miks me siis ei kuule täna selliseid sõnu Iisraeli ja sionismi kuritegude kohta? Aga sellepärast, et Iisrael on märkimisväärne osa Läänest, mille konstrueerisid juudid/juudased ja kes jätkab selle juhtimist olulisel ja äärmiselt ebaproportsionaalsel määral. Sest juudi-kristlik Lääs alistas NSVL'i ja püüab nüüd pidurdada Venemaa taassündi ja Hiina arengut nagu otsese konkurendina USA-le ja mis on lähiajal valmis Ameerika režiimilt globaalse diktaatori rolli ära võtma. Kuni poliitilisel kaardil on üleilmne kurjus - räpane USA impeerium, kuni maailma juutlus avaldab maailma finantssüsteemile ja majandusele mõju, mida ta praegu avaldab, Iisraelil on vabadus teha kõike, mis talle meelepärane, kartmata karistust. Palestiina genotsiid, sõjakuriteod, riigiterrorism, annekteerimine, okupatsioon, apartheid, sadade või tuhandete kaupa Palestiina imikute tapmine, tuuma-, keemia- ja bakterioloogilised relvad, ennekuulmatu ülbus ja maailma üldsuse solvangud... kõik läheb käest.

Sellegipoolest tekib küsimus: kuidas sundida Iisraeli rahule? Siin võib laskuda verbaalsetesse argumentidesse selle kohta, et sionismi tuleks hübriidsõja raames piirata meetmete kompleksiga, lisaks sellele Iisraeli agressoriks kuulutamine, rahvusvaheliste kohtute algatamine ja isegi ÜRO-st väljaheitmine, kuid kõigest sellest pole kasu. Pole Õigluse näitlejat ja teda lähiajal ei ilmu. Seda silmas pidades käitub sionist nagu peremees ja ÜRO Julgeolekunõukogu viimasele resolutsioonile vaatamata, mis keelab asunduste rajamise Jordani Läänekaldal, on reageerinud okupatsiooni enneolematu laienemise ja ÜRO vastu majandussanktsioonide kehtestamisega. Teisest küljest võib igaüks asuda sionismi kuritegude paljastaja rolli, kõigil on õigus kuulutada Iisraeli jaoks isiklik boikott.

Palestiina riik - see on väljamõeldis, teatridekoratsioon, mille taga pole midagi. Esiteks jaguneb see kaheks sõdivaks üksuseks, millel ei lubata ühineda patriootlikul platvormil seisva HAMAS'iga. FATH ei ole okupatsiooni vastu ja loovutab Palestiina.

*- РИА Новости - "Постпред США при ООН о новом пуске КНДР: должно произойти нечто серьезное" (https://ria.ru/world/20170829/1501331262.html)

Teiseks, Palestiina territooriumid on Iisraelist ja välisabist kriitiliselt sõltuvad nagu ka humanitaar- kui rahalisest abist. Kui ÜRO, Euroopa Liit, Katar, Saudi Araabia, Türgi, USA ja teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid lõpetavad ülekanded, seisab Palestiinas ees ulatuslik näljahäda ja humanitaarkatastroof.

Pärast 1990. aastate keskel sõlmitud Oslo kokkuleppeid hakkasid tärkava Palestiina riigi tõusmed kiiresti hukkuma. Poliitiliste protsesside dünaamikat arvestades pole Palestiinat peagi üldse olemas. Selles avalduses toetun faktidele, aga mitte „rahvusvahelisele üldsusele”, kes hakkas Palestiinat ametlikult tunnustama. Palestiina mõrv on ÜRO egiidi all tehtud ajaloolisele Õiglusele ja kogu rahvusvahelisele korrale tehtud atendaat.

"Palestiina lipp on langetatud ja asendatud Iisraeli lipuga," ütles Iisraeli haridusminister Naftali Benet pärast Netanyahu ja Trumpi* esimest kohtumist.

Kõik need Iisraeli sõjakuritegusid käsitlevad hambutud ÜRO resolutsioonid, okupeeritud Palestiinasse asunduste rajamise keeld ja muu on väärtusetud. Sellistel juhtudel ütlevad nad alati: "Me sülitame neile!". Äärmuslased on alati sülitanud meie maailma ja rahvaste peale, kes nad oma katuse alla on võtnud. Ja kui see neile vähene tundus, hüppasid nad " oma asukoha piiride tagant nagaanidega välja"**.

Meie silme all toimub kiirendatud tempos Jeruusalemma allaneelamine ja juudistamine. Trumpi Jeruusalemma tunnustamine Iisraeli pealinnana on signaal sionistidele, et nad haaraksid lõplikult kolme religiooniga linna. Selle USA ulatamisega läksid läbi matused ideele "kaks riiki kahele rahvale". Võib-olla esinesid esimest korda Iisraeli valitsus ja Netanyahu ise avalikult Palestiina riigi loomise vastu***.

"Ma arvan, et Iisrael peaks esitama rahualgatuse, mis ei hõlma endas Palestiina riigi loomist," ütles Iisraeli transpordi- ja luureminister Israel Katz****.

*- Вести -"Нетаньяху получил от Трампа, что хотел" (www.vesti.ru/doc.html?id=2855873)

**- Эхо Москвы - "Петр Толстой заявил, что против передачи Исаакиевского собора РПЦ выступают евреи" (http://echo.msk.ru/blog/echomsk/1915204-echo)

***- Reuters - "Netanyahu non-committal on Palestinian statehood as he heads to U.S."

(http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-israel/netanyahu-non-committal-on-palestinian-statehood-as-he-heads-to-u-s-idUSKBN15S188)

****- РИА Новости - "Политик: план Израиля может не включать независимость Палестины" (https://ria.ru/world/20170215/1488022799.html)

Millisest maailmast räägib Katz (?), mis jätab miljonid palestiinlased seaduslikust enesemääramisõigusest ja riigist ilma. Te vedasite inimesed meeleheiteni, kui isegi lapsed võtavad käärid kätte ja tormavad okupandile kallale hukkudes kuulide läbi.

Pärast Amoni ebaseadusliku eelposti ümberasustamist lubas haridusminister Naftali Benet, et Jordani Läänekallas on täielikult alla neelatud*. Keegi räägib emotsioonidest, kuid nii see pole. Mõni päev hiljem võttis Iisraeli parlament vastu karjuva seaduse Palestiina eramaal asuvate eelpostide-asunduste legaliseerimise kohta. ÜRO Lähis-Ida reguleerimise erikoordinaator Nikolai Mladenov märkis, et seda seadust nimetatakse sammuks Läänekalda annekteerimise suunas. Veelgi kohutavam näeb välja portfellita ministri Ayub Kara üleskutse Palestiina riigi üleviimiseks Egiptusesse Siinai poolsaare territooriumile ja osaliselt Gaza sektorisse. 2017. aasta oktoobri keskel toimus Jeruusalemmas suur rahvusvaheline konverents, kus arutati Palestiina loomise ideed Jordaania territooriumile**. Olen väga huvitatud, kas nad kavatsevad Palestiina Egiptusesse või Jordaaniasse üle viia koos viie miljoni araablasega? Aga kuidas on lood Iisraeli agressioonisõja järel naaberriikidesse elama asunud Palestiina põgenikega? ÜRO hinnangul on neid ka umbes viis miljonit. Aga mida teha Iisraeli territooriumil elavate inimestega? See on veel poolteist miljonit.

Mis Palestiina põliselanikel siis üle jääb? Palestiinlastele jääb apartheid, segregatsioon, sotsiaalne genotsiid ja neile tagatakse koht inimkonna ajaloo suurimas koonduslaagris - Gaza sektoris. Nii paradoksaalne, kui see ka pole, on sektor ainus koht, kus saab edukas Palestiina riik toimida, sest kõik läheb ju selles suunas, et Jordani Läänekallas annekteeritakse täielikult. Peaasi on selles, et Gazal on juurdepääs merele. Peale suhete silumist Egiptusega piir avaneb ja ilmnevad viljaka majanduskoostöö väljavaated nii egiptlaste kui ka teiste riikidega. Kuid see nõuab HAMAS'i parteilt tõsiseid samme, sealhulgas vajadust sisse seada dialoog Iisraeliga.

Kaasaegne iisraellane ei ole kurjuse kehastus, ta on rassistliku ja anastava süsteemi toode - ta on ohver või patsient. Enamik juute, keda ma tean, on head ja abivalmid inimesed, ei saa ma kodumaa hülgajate kohta selliseid asju öelda, nad, mis on iseloomulik kõigile neofüütidele, neelavad kiiresti uue keskkonna kõige vastikumad tooted alla.

*- Haaretz - "Amona Live Updates: After Years of Delay, Israel Evacuates Illegal West Bank Outpost" (http://www.haaretz.com/israel-news/LIVE-1.768926)

**- Middle East Monitor - "Israel conference: Jordan is only country for Palestinians"

(https://www.middleeastmonitor.com/20170830-israel-conference-jordan-is-only-country-for-palestinians)

Sionismi ideoloogid kartsid kohutavalt assimileerumist, nähes ette lähenevat inforevolutsiooni ja globaliseerumist, otsustasid nad luua väikestest getodest, mis on kogu maailmas laiali pillatud, ühe suure geto Lähis-Idas. Kuid siin jääb üle aru saada, mis neile kasuks tuleb, kas lahustumine üksikute riikide ühiskondades või „ Läänelik assimileerumine“, kui teatud grupp inimesi on ühte kohta kokku kogunenud ja neid surub Läänelik süsteem, millele on omane hinge ja keha kõlvatus, sekulaarsus, intellektuaalne degradeerumine ja muu vastikus, mille üle me nördinud oleme.

Iisraeli demokraatia instituudi asepresidendi Yedidia Sterni sõnul on Iisrael identiteedikriisi käes, mis on üks poliitilise ebastabiilsuse peamisi tegureid*. Teine asi on see, kuhu liigub Iisraeli ühiskond, kas avalikku natsismi ja sõgedasse judaismi või läheb Palestiina ja naaberriikide põlisrahvastega võrdse dialoogi teed. Viimased muudatused on väga hirmutavad, iisraellased on märgatavalt parempoolsemaks muutunud - see on häbiväärne ja ähvardav tendents. Valitsev partei Likud, Netanyahu ja tema valitsus on parempoolsed, isegi äärmuslikult.

Paljud ütlevad, et iga uus riik sünnib piinades ja kannatustes, kasvades pinnasel, mis on ohtralt pisarate ja verega üle valatud. Kuid on murettekitav, et kaasaegsed muutused maailma poliitilisel kaardil toimuvad rahvaste arvel, teiste huvides ja neid teostatakse impeeriumiriikide kätega, olgu selleks siis Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit. Reeglina purustavad nad vastumeelsed riigid "vabaduse" ja riikliku enesemääramise loosungite all ning orjastavad või neelavad need siis osade kaupa.

Eriti valus on vaadata Ukrainat, kus Lääne koletis õgib neljakümmet miljonit mentaalset vene inimest. Selles mõttes on Iisrael nuga Lähis-Ida südames.

Vladimir Maslov, detsember 2018.

*- Yedidia Z. Ster - "Religion, state, and the Jewish identity crisis in Israel"

(brookings.edu/wp-content/uploads/2017/03/cmep_20170331_jewish-identity-crisis.pdf)