Ukraina spioonid

 

                 Ukraina spioonid püüdsid väidetavaid vene

   sõjakurjategijaid võltsitud veebilehe, rikkuse lubaduste

           ja rahvusvahelise varitsuse abil lõksu meelitada

EKSKLUSIIVNE Matthew Chance ja Zahra Ullah, CNN
Uuendatud 0935 GMT (1735 HKT) 8. september 2021

Kiiev, Ukraina ja Minsk, Valgevene (CNN)-Valgevene pealinna Minski lähedal asuvas nõukogudeaegses järveäärses kuurordis murdsid julgeolekujõud varahommikuse rahu, tungides sisse ja vahistades 32 vene palgasõdurit.

See oli vähem kui kaks nädalat enne Valgevene eelmise aasta presidendivalimisi ja võimud kahtlustasid, et võõrad olid saadetud Venemaalt sekkuma.
Mehed olid tõepoolest osa missioonist. Kuid sihtmärk ei olnud Valgevene ja nad ei olnud ühegi Venemaa üksuse käsul.
Nad seati lõksu. Need 32 ja veel üks Valgevene lõunaosas kinnipeetud mees olid Ukraina poolt Ameerika Ühendriikide teadmisel ja väidetaval toetusel korraldatud keerulise luuretegevuse sihtmärgiks.

        Valgevene KGB, Valgevene riigitelevisiooni ja Valgevene raadiokompanii                                   poolt avaldatud videol on näha, kuidas vene mehi kinni peetakse.

Kolm endist kõrgetasemelist Ukraina sõjaväeluure ametnikku kirjeldasid CNN-ile, kuidas nad korraldasid erakorralise operatsiooni, mille eesmärk oli meelitada Venemaalt välja kahtlustatavad sõjakurjategijad, et neid saaks vastutusele võtta Ida-Ukrainas toime pandud julmuste eest, kus Moskva toetatud separatistid on aastaid võidelnud.

Esiteks esitlesid Ukraina agendid end Vene eraõigusliku sõjaväeettevõttena, värvatud turvatöödele, kus maksti kõrgemat palka, pakkudes tulusat 5000 dollarit kuus maksvat lepingut Venezuela naftarajatiste kaitsmiseks, ütlesid CNN-ile mehed, kes rääkisid anonüümsuse tingimusel, sest neil ei ole õigust rääkida tundlikust operatsioonist.

Selle sööda neelasid alla sajad potentsiaalsed Vene töövõtjaid, kes taotlesid tööd, ütlesid allikad, andes Ukraina luurele enneolematu võimaluse alustada sõjakuritegudes kahtlustatavate isikute tuvastamist ja kinnipidamist.

"Me hakkasime neile helistama ja ütlema: "Hei, mees, okei, räägi mulle midagi endast. Võib-olla sa ei olegi tegelikult võitleja, võib-olla sa oled torumees või midagi sellist," rääkis üks endistest sõjaväeluure ohvitseridest CNN-ile taotlejatele tehtud kontrollkõnedest.

"Ja siis hakkasid nad enda kohta asju paljastama, saatsid meile dokumente, sõjaväe IDsid ja tõendeid selle kohta, kus nad olid sõdinud. Ja me oleme nagu "bingo, me saame seda kasutada," lisas allikas.

Teisisõnu, luureametnike sõnul hakkasid sihtmärgid ise saatma tõendeid selle kohta, kes nad olid, oma sõjalise kogemuse ja isegi konkreetsed lahingud ja intsidendid, milles nad olid osalenud, sealhulgas isikutunnistused ning potentsiaalselt süüstavad fotod ja videod oma tegudest Ida-Ukrainas ja mujal.

Ukrainas Luganski lähedal asuvad Ukraina armee alla lastud lennuki jäänused juunis 2014. Ukraina ametnike sõnul tulistasid selle alla venemeelsed separatistid,tappes kõik                                                   pardal olnud 49 sõjaväelast.

Üks video, mida endised sõjaväeluure allikad CNN-iga jagasid, jäädvustab Ida-Ukrainas mässuliste võitlejate rühma, kes hoiavad käes sõjaväelennuki vrakiosi, mis allikate sõnul oli just alla tulistatud, mis on Ukrainas terrorismisüütegu.

Teised taotlejad seostasid end rünnakuga MH17 vastu, Malaysian Airlinesi Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud lennu vastu, mis tulistati alla 2014. aasta juulis venemeelsete separatistide kontrollitud Ukraina territooriumi kohal. Kõik 298 inimest lennukis hukkusid. Hollandi juhitud rahvusvaheliste prokuröride rühm ütles, et lennuk tulistati alla Venemaalt toodud raketi abil, mis tulistati separatistide kontrollitud külast. Venemaa on igasugust seotust eitanud.

Lennu MH17 rekonstrueeritud vrakk on näha kohtuniku Hendrik Steenhuise taga, kes on         üks kohtunike ja juristide meeskonnast, kes hindas tõendeid tragöödia ümber.

"Oli kaks, kes olid kohal, kui MH17 alla tulistanud rakett käivitati. Neli teist kuulusid gruppi, kes vastutasid meie sõjalennuki allatulistamise ja vähemalt 70 meie parima mehe tapmise eest," ütles teine endine Ukraina sõjaväeluure allikas CNN-ile.

"Nende inimeste tuvastamine ja karistamine pakkus meile suurt huvi," lisas ta.

Ilmselt pakkus see huvi ka USA luureteenistusele, kuigi USA ametnikud eitavad, et neil oleks olnud otsene roll. Ukraina luureametnike sõnul sai Ukraina juhitud operatsioon USAst raha, tehnilist abi ja nõuandeid LKA-lt, kuidas Vene palgasõdureid ligi meelitada.

Kõrgem USA ametnik ütles CNN-ile, et need väited on "valed".

Ta märkis, et USA luure oli operatsioonist teadlik, kuid eitas igasugust osalust. Ametnik, kes palus jääda anonüümseks, kuna tal ei olnud õigust avalikult rääkida, oletas, et USA agentuuride kaasamine võib olla katse jagada või isegi veeretada süü Ukraina väga riskantse operatsiooni eest, mis läks valesti.

CNN veetis nädalaid Ukrainas, kus ta kontrollis ja vaatas läbi aruandeid operatsiooni kohta ning rääkis meestega, kes olid operatsioonis sees.

Erasõjaväefirmana esinemine oli mõistlik -- Kremliga seotud sõjalised töövõtjad on muutunud Venemaa veteranide jaoks tuntud eluaspektiks.

CNN on varem jälginud Vene palgasõdureid, kes tegutsevad muu hulgas Liibüas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Süürias ja Mosambiigis. Sageli töötavad palgasõdurid Wagneri heaks, mis on suur eraõiguslik sõjaettevõte, mis on väidetavalt seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlase Jevgeni Prigožiniga, kuigi Prigožin eitab neid seoseid. Valgevene ametivõimud teatasid Minski kuurordis toimunud vahistamistest, et kinnipeetud mehed töötasid Wagneri heaks.

Kuna nende veebisaidi värbamisviis jäi avastamata, valisid Ukraina luureametnikud lihtsalt välja need mehed, kellel olid kõige tihedamad ja vastuolulisemad sidemed Ukrainaga, ja pakkusid neile võltsitud Venezuela lepinguid, ütlesid allikad.

Nad valisid välja 28 venelast, kes väidetavalt olid seotud ebaseaduslike tegudega Ukrainas, ja veel viis ilma sidemeteta, et hajutada kahtlusi, ütlesid nad.

Venelastele öeldi, et nad lennutatakse Türgisse, et saada lennuühendus Caracasesse. Tegelik plaan oli viia nad Ukrainasse, kus nad võidakse arreteerida, ütlesid allikad CNN-ile.

Valgevenes toimusid presidendivalimiste eel pingelised protestid ja kokkupõrked,                                                          kui venelased Minskisse saabusid.

Kui Venemaa oma piirid sulges, et peatada Covid-19 levik, viskas koroonaviiruse pandeemia plaanile ootamatult kaika kodaraisse.

Moskva lubas siiski jätkuvalt oma naabril ja liitlasel Valgevenel reisida. Ukraina allikate sõnul veeti teadmatuid värvatud inimesi bussiga mööda maismaad Minskisse, kust nad arvasid, et peagi sõidavad nad Venezuelasse.

Kuid kui nad olid Minskis, tekkis viivitus. Värvatutele öeldi, et nad saavad lahkuda alles mõne päeva pärast ja nad viidi Belorusotška Sanatooriumi, mis on 15 minutit pealinnast väljas asuvas rahuliku veehoidla juures asuv diskreetne nõukogudeaegne kuurort, kus nad loodeti jätta märkamatuks.

Vene palgasõdurid sõitsid Belorusotška puhkekeskusse, et oodata ära viivitus, 

                                                    ütlesid allikad CNN-ile.

Kõhnad palgasõdurid spaas, mis lubab "mugavust ja hubasust" keset "linnakära ja igapäevaste murede puudumist", tundusid sobimatud, kui mitte kahtlased, meenutas üks töötaja.
"Jah, ma mäletan, ma kohtusin nendega," ütles üks turvamees eelmisel kuul CNNile. "Nad veetsid siin paar päeva. Nad ei teinud midagi, et meid häirida," ütles ta, lisades, et vahistamised olid üllatus. "Inimesed tulevad siia, sest teisel pool sanatooriumi on ilus järv," ütles ta.

Valgevene pealinna südamest on Belorusotška puhkekeskuse järve kallas vaid lühikese                                                           autosõidu kaugusel

CNNi allikate sõnul oli viivitus piisavalt pikk, et Valgevene julgeolekuteenistused saaksid tegutseda vaid mõned tunnid enne seda, kui rühm pidi välja lendama.

Toona kahtlustasid mõned Venemaa osalust. Valgevene riigitelevisioonis näidati dramaatilistes stseenides arreteeritud mehi ekraanil ja nende isikut tõendavaid dokumente, mis tõendasid nende Venemaa sõjaväelist tausta.

"Me saime kinnitust, et neil venelastel on tõeline lahingukogemus ja nad on tegelikult osalenud relvastatud konfliktides," avaldas nimetu, tugevalt maskeeritud Valgevene politseikomandör riigitelevisioonis.

         Valgevene ametivõimud uskusid esmalt, et venelaste vahistamine takistab                                                    nende sekkumist riigi presidendivalimistesse.

Üks endine Valgevene presidendi nõunik ütles CNN-ile anonüümsuse tingimusel, et Valgevene ametivõimud uskusid esialgu, et rühma on saatnud Valgevenesse venelased, et destabiliseerida riiki enne eelseisvaid valimisi.

Ta ütles CNN-ile, et Minskis valitses segadus selle üle, mis tundus olevat nende Venemaa liitlaste agressioon.

Ka Kreml näis olevat üllatunud, sest tema pressiesindaja ütles Venemaa meediale, et neil "ei olnud täielikku teavet" juhtunu kohta. Hiljem eitas Kreml, et nad oleksid saatnud mehed Valgevene siseasjadesse sekkuma.

Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski sekkus, nõudes vaid mõned päevad pärast vahistamist telefonivestluses Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenkaga meeste väljaandmist Ukrainale.

               Valgevene president Aljaksandr Lukašenka (keskel) osaleb pärast                                        palgasõdurite vahistamist kiireloomulisel julgeolekukoosolekul.

"Ma loodan, et kõik Ukraina territooriumil toimuvas terroristlikus tegevuses kahtlustatavad antakse meile üle, et nad saaksid esitada süüdistuse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele juriidilistele dokumentidele," ütles Zelenski kõne ärakuulamise kohaselt.

Paar päeva hiljem lükkas Lukašenka selle taotluse tagasi. Ta rääkis Putiniga ja mõlemad juhid "väljendasid kindlustunnet, et olukord lahendatakse," öeldi Kremli avalduses.
Nädal pärast seda kõnet teatas Venemaa 32 sanatooriumis vahistatud venelase tagasitulekust. 33. mees, kes oli Valgevene ja Venemaa topeltkodakondsusega, jäi Valgevenesse.

Ukraina president Zelenski on avalikult eitanud, et tegemist oli Ukraina operatsiooniga, öeldes 2021. aasta juunis Ukraina televisioonile, et tema riiki on "tõmmatud".

"Ma saan aru, et selle operatsiooni idee oli, ütleme, teiste riikide idee, kindlasti mitte Ukraina," ütles ta.

Ukraina ametnikud ei vastanud CNN-i kommentaaritaotlusele selle loo jaoks.

Ukraina ametnikud ütlesid CNN-ile, et vahistamised lõpetasid plaanitud jälitustegevuse                                                               enneaegselt.

Kuid CNNi Ukraina allikate sõnul oli ebaõnnestumine tõsine löök Ukraina luurele, kes oli nende sõnul töötanud Vene kahtlusaluste tabamise kallal ligi 18 kuud.

"Kui need inimesed oleksid sattunud siia Ukrainasse, oleksid nende kuritegude üksikasjad saanud teatavaks kogu maailmas," ütles üks allikatest CNN-ile.

"Ukraina oleks võinud nad kohtu ette tuua ja näidata, et meie võitlus Venemaaga on tõsine ja et me ei tõsta käsi allaandmiseks," lisas allikas.

https://edition.cnn.com/2021/09/07/europe/ukraine-belarus-russia-mercenaries-sting/index.html?fbclid=IwAR38GcE1YwdYJgpUqDFfcZyb8yDVxko1PFvweBLtXtDXzLxElwiKvf7rgQ