Sõda Ukrainas

 

      Sõda Ukrainas: Euroopa Liidu kontrolli all hoidmine

Thierry Meyssan

Parafraseerides alliansi esimese peasekretäri kuulsat avaldust, NATO loodi selleks, et "hoida Venemaa Euroopast eemal, ameeriklased Euroopas ja Euroopa Liit kontrolli all". Seda on raske tunnistada, kuid anglosaksi inimesed ei tee sellest saladust.
Moskva vastu suunatud mõttetute sanktsioonide ja mõttetute surmavate võitluste jätkamisel Ukrainas ei ole muud mõtet.

Miks said Euroopa Liidu juhtideks Josep Borrell, Charles Michel ja Ursula von der Leyen, kes on paljastatud kui korrumpeerunud ja tõestatud ebapädevad? Allkirjastada see, mida Jens Stoltenberg                                                                                    neile pakub.

Peaaegu aasta on möödunud sellest, kui Venemaa armee sisenes Ukrainasse, et rakendada Julgeolekunõukogu Resolutsiooni 2202. NATO lükkab selle põhjuse tagasi ja usub, et Venemaa tungis Ukrainasse, et seda annekteerida. Rahvahääletused nelja piirkonna Venemaa Föderatsiooni annekteerimise kohta kinnitavad näiliselt NATO seisukohta, samas kui Novorossija ajalugu kinnitab Venemaa selgitust. Mõlemad narratiivid toimivad paralleelselt ja ei kattu.

Omalt poolt mäletan, et kui ma avaldasin Kosovo sõja ajal igapäevast uudiskirja [1], siis kõik Balkani uudisteagentuurid vaidlustasid NATO narratiivi ning ma ei saanud kuidagi teada, kellel on õigus. Kaks päeva pärast konflikti lõppu said Atlandi alliansi riikide ajakirjanikud minna sündmuskohale ja näha, et neid oli petetud. Piirkondlikel uudisteagentuuridel oli õigus. NATO oli kogu aeg valetanud. Hiljem, kui olin Liibüa valitsuse liige, kuritarvitas NATO, kellel oli julgeolekunõukogu mandaat elanikkonna kaitsmiseks, seda Liibüa Araabia Džamahirija kukutamiseks, tappes 120 000 inimest, keda ta pidi kaitsma. See kogemus näitab meile, et Lääs valetab häbematult ja püüab varjata oma tegelikke asju.

Täna kinnitab NATO meile, et ta ei ole sõjas, sest ta ei ole oma vägesid Ukrainasse paigutanud. Ometi oleme ühelt poolt tunnistajaks tohututele relvalaadetistele Ukrainasse, et NATO poolt koolitatud Ukraina integreeritud natsionalistid [2] saaksid Moskva vastu astuda, ja teiselt poolt enneolematule majandussõjale, mille eesmärk on hävitada Venemaa majandus. Arvestades selle ukrainlaste poolt peetud sõja ulatust, näib NATO ja Venemaa vastasseis igal hetkel võimalik.

Sellest hoolimata on uus maailmasõda vähemalt lühiajaliselt ebatõenäoline: tegelikud sündmused on vastuolus NATO narratiiviga.

Ja selle sõja lõppu ei ole näha. Kuid mitte sellepärast, et jõud on võrdsed, vaid sellepärast, et NATO ei taha Venemaaga vastasseisu sattuda. Nägime seda kolm kuud tagasi G20 tippkohtumisel Balil. Venemaa nõusolekul rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski Kiievist videoühenduse kaudu. Ta nõudis, et Venemaa jäetaks G20-st välja, nagu ta oli välja jäetud G8-st pärast Krimmi annekteerimist Venemaa Föderatsioonile. Tema ja tippkohtumisel osalenud NATO liikmete üllatuseks ei toetanud USA ja Ühendkuningriik teda [3]. Washington ja London leppisid kokku, et on olemas piir, mida ei tohi ületada. Ja põhjusega: Venemaa kaasaegsed relvad on palju paremad kui NATO omad, mille tehnoloogia pärineb 1990ndatest aastatest. Vastasseisu korral Venemaa kahtlemata kannataks, kuid see purustaks Lääne mõne päevaga.

Selle sündmuse valguses peame ümber mõtlema sellele, mis toimub meie silme ees.

Relvade tarnimine Ukrainale on pettus: enamik saadetud varustusest ei jõua lahinguväljale. Me oleme juba varem öelnud, et sõjaline varustus saadetakse Saheli uue sõja pidamiseks [4], mida kinnitas avalikult ka Nigeeria president Muhammadu Buhari, kui ta teatas, et paljud Ukrainale mõeldud relvad on juba Aafrika džihadistide käes [5]. Igal juhul ei ole mõtet eri kaliibriga vananenud relvi ühte patta panna. Ja mõlemal juhul puudub logistika, et varustada võitlejaid laskemoonaga. Sellest, mis on öeldud, tuleb teha järeldus, et neid relvi ei tarnita Ukrainale võitmiseks.

The New York Times lõi häirekella, selgitades, et Lääne töösturid ei suuda toota piisavalt relvi ja laskemoona. Varud on juba ammendunud ja Lääne armeed on sunnitud loobuma oma kaitseks vajalikust varustusest. Seda kinnitas ka USA mereväe sekretär Carlos Del Toro, kes väljendas muret USA relvajõudude varustuse praeguse vähenemise pärast [6]. Ta ütles, et kui USA sõjalis-tööstuslik kompleks ei suuda kuue kuu jooksul toota rohkem relvi kui Venemaa, ei ole USA relvajõud enam võimelised täitma neile määratud ülesandeid.

Esimene märkus: kui USA poliitikud tahavad käivitada Armageddoni, ei ole neil selleks vahendeid järgmise kuue kuu jooksul ja tõenäoliselt ei ole neid ka pärast seda.

Vaatleme nüüd majandussõda. Jätame kõrvale karistussanktsioonide maskeeringu. Olen seda küsimust varem käsitlenud ja rõhutanud, et need ei ole kohtuotsused ja on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud. Vaadakem valuutasid lähemalt. Dollar purustas rubla kahe kuu jooksul ja langes seejärel tagasi oma väärtusele, mis oli aastatel 2015-2020, kusjuures Venemaa ei lähe võlgadesse. Teisisõnu, nn sanktsioonid avaldasid Venemaale vähe mõju. Nad häirisid tõsiselt selle kaubandust esimese kahe kuu jooksul, kuid täna ei takista nad seda kuidagi. Kuid need ei ole USA-le midagi maksma läinud ja ei ole ka mingit mõju avaldanud.

Me teame, et keelates oma liitlastel importida Venemaa süsivesinikke, impordib USA ise neid India kaudu ja täiendab varusid, mida ta kasutas konflikti esimestel kuudel [7].

Teisest küljest oleme tunnistajaks murrangule Euroopa majanduses, mis on sunnitud andma Kiievi režiimile tohutuid laene. Meil ei ole andmeid nende laenude ulatuse kohta ega selle kohta, kes on võlausaldajad. Kuid kõik mõistavad, et Euroopa valitsused pöörduvad 2022. aasta laenulepingu seaduse alusel Washingtoni poole, et kaitsta demokraatiat Ukrainas. Kõigel, mida eurooplased Ukrainale annavad, on oma hind, kuid seda arvutatakse pärast sõda. Alles pärast seda väljastatakse arve. Ja see on ülemäärane. Vahepeal on kõik hästi.

https://www.voltairenet.org/IMG/mp4/president_biden_on_nord_stream_2_pipeline_if_russia_invades_ukraine_.mp4

Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 õõnestamisest 26. septembril 2022 ei teatatud pärast nende õõnestamist, vaid palju varem USA presidendi Joe Bideni poolt 7. veebruaril 2022 Valges Majas Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi juuresolekul. Tõsi, ta lubas hävitada Nord Stream 2, kui Venemaa tungib Ukrainasse, kuid ainult seetõttu, et teda intervjueerinud ajakirjanikul oli piiratud ulatus ja ta ei julgenud vihjata, et seda võiks rakendada ka Nord Stream 1 puhul. Selle avaldusega ja veelgi enam selle kõrvalepõikega näitas Washington, kui põlglikult ta suhtub oma Saksa liitlasesse. Midagi ei ole muutunud sellest ajast, kui NATO esimene peasekretär lord Ismay teatas, et alliansi tõeline eesmärk on "hoida Nõukogude Liit väljas, ameeriklased sees ja sakslased all" [8]. Kuid Nõukogude Liit on kadunud ja Saksamaa on võtnud Euroopa Liidus juhtrolli. Kui lord Ismay oleks elus, ütleks ta ilmselt, et NATO eesmärk on nüüd hoida Venemaa Euroopast eemal, ameeriklased sees ja Euroopa Liit kontrolli all.

Saksamaa, kellele torujuhtmete õõnestamine on suurim löök pärast Teise maailmasõja lõppu, on seda häbenemata vastu võtnud. Samal ajal on see alla neelanud Bideni plaani USA majanduse päästmiseks Saksamaa autotööstuse arvelt. Ta on reageerinud sellele Hiinale lähenemisega, ilma et ta oleks tülitsenud Poola, USA uue tugipunkti Euroopas, vastu. Nüüd püüab ta oma tööstust taas üles ehitada, ehitades alliansi jaoks laskemoonatehaseid.

Selle tulemusena on Saksamaa aktsepteerinud USA hegemooniat ka Euroopa Liidus, mida Berliin kontrollib [9].

Teine märkus: sakslased ja Euroopa Liidu liikmed on tunnistanud elatustaseme langust. Nad on koos ukrainlastega praeguse sõja ainsad ohvrid ja nad peavad seda taluma.

1992. aastal, kui Vene Föderatsioon oli just väljunud Nõukogude Liidu varemetest, tellis Dick Cheney, tollane kaitseminister, ühe Paul Wolfowitz-nimelise strauslase [10] aruande, mis on säilinud ainult redigeeritud kujul. New York Times ja Washington Posti avaldatud väljavõtted algsest aruandest näitavad, et Washington ei näe Venemaad enam ohuna ja Euroopa Liitu potentsiaalse rivaalina [11]. Selles märgitakse: "Kuigi Ameerika Ühendriigid toetavad Euroopa integratsiooni projekti, peame olema ettevaatlikud, et mitte lubada puhtalt Euroopa julgeolekusüsteemi tekkimist, mis võib õõnestada NATOt, eriti selle integreeritud sõjalist juhtimisstruktuuri. Teisisõnu, Washington toetab NATO-le alluvat Euroopa kaitset, kuid on valmis hävitama Euroopa Liidu, kui sellest saab poliitiline jõud, mis on võimeline NATO-le vastu astuma.

USA praegune strateegia nõrgestada mitte Venemaad, vaid ELi Venemaa vastu võitlemise ettekäändel on Wolfowitzi doktriini teine konkreetne rakendus. Selle esimene rakendus 2003. aastal oli Prantsusmaa Jacques Chiraci ja Saksamaa Gerhard Schröderi karistamine selle eest, et nad olid vastu Iraagi hävitamisele NATO vägede poolt [12].

https://www.voltairenet.org/IMG/mp4/us_general_it_will_be_very_difficult_to_remove_putin_s_fo.mp4

Seda ütles USA ühendstaabi ülemjuhataja kindral Mark Milley 20. jaanuaril Ramsteinis toimunud liitlaste kohtumise järel toimunud pressikonverentsil. Ta nõudis, et kõik osalejad varustaksid Kiievit relvadega, kuid samas tunnistas, et "sel aastal oleks väga, väga raske sõjaliselt Vene vägesid igast tolli Venemaa poolt okupeeritud Ukrainast välja tõrjuda" ("This year, it would be very, very difficult to militaarly eject the Russian forces from every inch of Russian-occupied Ukraine"). Teisisõnu, liitlased peavad oma verd valama, kuid 2023. aastal ei ole lootust Venemaalt midagi ära võtta.

Kolmas märkus: seda sõda ei peeta mitte Moskva vastu, vaid Euroopa Liidu nõrgestamiseks.

Viited

[1] Le Journal de la Guerre en Europe.

[2] « Кто такие украинские интегральные националисты? », Тьерри Мейсан, Перевод Эдуард Феоктистов, Сеть Вольтер, 17 ноября 2022.

[3] « Зеленский в ловушке Москвы и Вашингтона », Тьерри Мейсан, Перевод Эдуард Феоктистов, Сеть Вольтер, 22 ноября 2022.

[4] « После поражения в войне против России готовится новая война », Тьерри Мейсан, Перевод Эдуард Феоктистов, Сеть Вольтер, 24 мая 2022.

[5] «Muhammadu Buhari met en garde contre le flux d’armes de la guerre russo-ukrainienne en Afrique», Actu Niger, 30 novembre 2022.

[6] «Navy Secretary Warns: If Defense Industry Can’t Boost Production, Arming Both Ukraine and the US May Become ‘Challenging’», Marcus Weisgerber, Defense One, January 11, 2023.

[7] « India’s breaking all records for buying Russian oil, but who is the surprise buyer ? », Paran Balakrishnan, The Telegraph of India, January 16, 2022.

[8] Эти слова гордо начертаны на официальном сайте Атлантического альянса.

[9] « Déclaration conjointe sur la coopération entre l’UE et l’Otan », Réseau Voltaire, 10 janvier 2023.

[10] « Россия объявляет войну страусианцам », Тьерри Мейсан, Перевод Эдуард Феоктистов, Сеть Вольтер, 6 марта 2022.

[11] « US Strategy Plan Calls For Insuring No Rivals Develop », Patrick E. Tyler, and « Excerpts from Pentagon’s Plan : "Prevent the Re-Emergence of a New Rival" », New York Times, March 8, 1992. « Keeping the US First, Pentagon Would preclude a Rival Superpower » Barton Gellman, The Washington Post, March 11, 1992.

[12] « Instructions et conclusions sur les marchés de reconstruction et d’aide en Irak », par Paul Wolfowitz, Réseau Voltaire, 10 décembre 2003.