VALUUTA- JA PANGANDUSREFORM EESTIS
FÖDERAALRESERVI BÜLLETÄÄN JUULI 1927
29. aprillil 1927 võttis Eesti valitsus Rahvasteliidu finantskomitee soovituste alusel vastu rea seadusi, mis nägid ette uue rahaühiku loomise, riigi pangatähtede emiteerimise privileegi lõpetamise, valuuta ühtlustamise ja emiteeriva panga reorganiseerimise.
Valuutareform.- Valuutaseadusega kehtestati uus rahaühik, kroon, mis jaguneb 100 sendiks. Krooni kullasisaldus on 0,40323 grammi ja selle väärtus on võrdne Rootsi krooni või 26,80 sendiga Ameerika Ühendriikide vääringus. Estmark, mis on peaaegu kolm aastat püsinud stabiilselt 100 ja 1 Rootsi krooni vahel, jääb ajutiselt alles kui sent.
Enne reformi oli ringluses kaks liiki pangatähti - riigi poolt emiteeritud riigivõlakirjad, mille suhtes valitsusel oli erireserv, ja Eesti Panga poolt emiteeritud pangatähed. Praegune seadus näeb ette nende kahe pangatähtede vormi ühendamise. Eesti Pank võtab üle riigikassa võlakirjakohustused ja Eesti Pank loovutab pangale vastutasuks reservi, mida ta hoiab käibelolevate riigivõlakirjade vastu. See osa võlakohustusest, mida reserv ei kata, hüvitatakse pangale vajaliku hulga riigi väärtpaberite või muude varade üleandmisega.
Nende meetmete abil koondatakse valuuta ja selle vastu hoitavad reservid keskpanga kätte. Eesti Panga pangatähed muudetakse seaduslikuks maksevahendiks. Panga eksisteerimise ajal on riigikassa kohustatud mitte emiteerima ega taas emiteerima oma pangatähti; ta hakkab aga vermima mitmesuguste nimiväärtustega lisamünte 2 kroonist kuni 1 sendini. 2- ja 1-kroonised mündid on hõbedast, mille täpsus on vähemalt 5/10. Kuni nende lisamüntide ringlusse laskmiseni võib riigikassa emiteerida vastava nimiväärtusega paberraha. Ringluses oleva 2 ja 1 krooni nimiväärtusega lisaraha nimiväärtus ei tohi ületada 6 krooni elaniku kohta viimase rahvaloenduse andmetel; ja sentide nimiväärtus ei tohi ületada 3 krooni elaniku kohta. See paberraha tuleb ringlusest kõrvaldada niipea, kui vastava nimiväärtusega mündid on piisavas koguses emiteeritud.
Keskpanga reorganiseerimine.- Enne reorganiseerimist oli Eesti Pank täielikult valitsuse kontrolli all ja tegutses peamiselt kommertspangana, mis konkureeris teravalt teiste pankadega. Uus pangaseadus muudab Eesti Panga valitsusest täiesti sõltumatuks ja piirdub oma tegevusega, mida tavaliselt teeb emissioonipank. Pangale antakse 25 aastaks alates seaduse jõustumisest ainuõigus pangatähtede emiteerimiseks Eestis ning tema esmane ülesanne on tagada pangatähtede kuldväärtuse stabiilsus. Selleks on pank kohustatud ostma ja müüma oma peakontoris teatud kindla kursiga selliste välisriikide seadusliku maksevahendi valuutat, mille kullastandardid on aeg-ajalt kindlaks määratud, vähemalt 5000 krooni ulatuses. Uue põhikirja kohaselt on panga kapitaliks määratud 5 000 000 krooni, mis on jagatud 100 000 aktsiaks, millest igaühe väärtus on 50 krooni. Direktorite nõukogu võib kapitali veelgi suurendada, kui valitsus selle heaks kiidab.
Panga üldjuhtimine on usaldatud juhatusele, mis koosneb valitsuse poolt ametisse nimetatud presidendist, kahest juhatuse liikmest, kelle nimetab president, ja seitsmest aktsionäride poolt valitud liikmest. Viimastest kolm esindavad Kaubandus- ja Tööstuskoda, kaks Keskse Põllumajandusühingu, üks Ühistu ja üks Uusasunike Keskliidu esindajaid. Panga töö tegelik juhtimine on usaldatud juhatusele, mis koosneb presidendist, tema asetäitjast ja vajalikust arvust muudest liikmetest. Direktorite nõukogu nimetab ametisse diskontokomitee, mille liikmete ametiaeg on kaks aastat. Selle komisjoni ülesanne on kontrollida kõiki diskonteerimiseks või laenude ja ettemaksete tagatiseks esitatud arveid.
Eesti Pank tegutseb valitsuse ja riigiasutuste fiskaalagendina. Tema laenud valitsusele on aga kindlasti piiratud. Rahandusminister võib nimetada valitsuse voliniku, kellel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel, kuid mitte hääletada. Äritegevus, millega pank võib tegeleda, on määratletud artiklis 51, mis kõlab järgmiselt:
Eesti Pank võib-
(1)
Valmistada ja emiteerida pangatähti.
(2) Osta ja müüa kulda
ja hõbedat, münte ja väärismetalle.
(3) Võtta vastu raha
hoiule või arvelduskontole.
(4) Kahe või enama hea
allkirjaga heauskse äritehingu tulemusel tekkinud sisemiste
vekslite, vekslite või muude kommertsväärtpaberite allahindlus ja
läbirääkimine, mille tähtaeg ei ületa kolme kuud,
põllumajandusvekslid kuni kuuekuulised ja puiduvekslid kuni üheksa
kuud, tingimusel et kaks viimast vekslikategooriat ei ületa kokku
40% arvete kogumahust.
(5) Ostab ja müüb nii kodumaal kui ka
välismaal telegraafiülekandeid ja tšekke ning kuni kolmekuulise
tähtajaga veksleid ja riigivõlakirju, mis on välismaal tasumisele
kuuluvas vääringus, mille kullaväärtus on stabiilne.
(6)
Avada kontosid välisriikides.
(7) Avada kontosid
välispankadele.
(8) Anda ettemakseid tähtajaliselt kuni kuueks
kuuks ja ettemakseid arvelduskontole järgmiste väärtpaberite
vastu: a) kuldmündid ja kullakangid (b) Eesti valitsuse aktsiad,
võlakirjad või vekslid või Eesti valitsuse poolt garanteeritud
vekslid kuni 80 protsenti nende jooksvast turuväärtusest; (c) Eesti
või stabiilse välisvaluuta kaubandusväärtpaberid, millel on kaks
või enam head allkirja ja mille tähtaeg ei ületa kolme kuud; d)
põllumajandus- ja puiduvekslid (nagu eespool punktis 4), tingimusel
et nende alusel antud ettemaksete summa ei ületa 40 protsenti kogu
ettemaksete summast; e) ühe nimega vekslid, mis on tagatud
laoväärtpaberitega täielikult kindlustatud põhikaupade vastu,
millel on lai ja aktiivne turg, summas, mis ei ületa igal juhul 60
protsenti selliste kaupade väärtusest turuhindades. Intressimäär
kõigi ettemaksete, välja arvatud punktis 11 nimetatud ettemaksete
puhul, ei tohi olla väiksem kui 1.1/2 % protsenti üle panga kehtiva
diskontomäära kolme kuu vekslite eest.
(9) Võtta vastu
rahaliste vahendite, väärtpaberite ja muude väärtuses olevate
esemete hoidmine ja haldamine.
(10) Võtta kolmandate isikute
nimel vastu väärtpaberite, vääringute ja krediidivahendite ostu
ja müügi, kogumise ja maksmisega seotud toiminguid nii kodu- kui ka
välismaal.
(11) teeb valitsusele ajutisi ettemakseid
iga-aastases riigieelarves lubatud kulude katteks, tingimusel, et
kogu tasumata ettemaksete summa on mis tahes ajal ei ületa ühte
kuuendikku aasta prognoositud tuludest ja et kõik ettemaksed
makstakse tagasi hiljemalt selle kvartali lõpus, mis järgneb selle
eelarveaasta lõpule, mille kohta ettemaksed tehti. Nende ettemaksete
intressimäär lepitakse kokku panga ja valitsuse vahel.
(12)
investeerida summa, mis ei ületa panga sissemakstud kapitali, Eesti
valitsuse väärtpaberitesse või Eesti valitsuse poolt garanteeritud
väärtpaberitesse, mille tähtaeg n~+ ületab viis aastat.
(13)
Täidab kõiki funktsioone, mis on seotud tema seadusliku
äritegevusega.
Reservinõuded.-
Pank peab säilitama vähemalt 40% reservi kõigi oma nõudmiseni
kohustuste, sealhulgas ringluses olevate pangatähtede ja nõudmiseni
hoiuste suhtes. Reserv võib koosneda a) panga omandis olevatest
kuldmüntidest ja kullakangidest, mis on kas panga hoiul või
hoiustatud teistes keskpankades ja määratud Eesti Panga arvel või
mis tahes rahapajas, või mis on Eesti Panka või Eesti Pangast läbi
viidud; b) välisvaluutast, mis kuulub Eesti Pangale, tingimusel, et
see on alati nõudmisel konverteeritav eksporditavaks kullaks selles
keskuses, kus valuutat hoitakse. Kui see säte ei ole teisiti,
tähendab mõiste "välisvaluuta": 1) Eesti Panga
netosaldod välisriigi keskpangas või muus pangas; 2) välisvaluutas
makstavad vekslid, mille tähtaeg on kolm kuud ja millel on vähemalt
kaks head allkirja; (3) riigivõlakirjad, riigikassa sertifikaadid
või muud sarnased välisriigi valitsuse võlakirjad, mille tähtaeg
ei ületa kuut kuud.
Välisvaluuta summa, mida pank tohib
oma reservi arvestada, tuleb arvutada netopõhiselt, võttes arvesse
vastavat laadi kirjeid, mis kuuluvad panga kohustuste hulka.
Valitsus võib panga taotlusel 40-protsendilise nõude täitmisest
loobuda, tingimusel, et pank maksab valitsusele progressiivset maksu.
Enne selle peatamise taotlemist peab juhatus tõstma Eesti Panga
diskontode ja ettemaksete määrasid vähemalt protsendi võrra.
Esimese kolme aasta jooksul pärast pangandusseaduse jõustumist on
sellega seotud Eesti Pangaga Rahvasteliidu nõukogu poolt määratud
nõunik, kes töötab juhatuse kaudu ja sellega konsulteerides. Pank
on kohustatud osutama nõunikule igakülgset abi ja andma talle
igasugust teavet, mida ta võib soovida.
Seadused jõustuvad
päeval, mil pank saab 1 000 000 naelsterlingi suuruse summa, nagu on
ette nähtud 10. detsembri Liiga 1926. aasta protokollis
Muud finantsprojektid.
- Seoses valuuta- ja pangandusreformiga oli kaalumisel veel kaks muud
meedet, nimelt tööstusliku hüpoteegipanga asutamine ja
rahvusvahelise laenu andmine Rahvasteliidu egiidi all. Et vabastada
Eesti Pank külmutatud krediitidest, mida pank oma senise põhikirja
järgi ei saanud oma teenivate varade hulka arvata, ja et võtta üle
Eesti Panga senised pikaajalised tööstuskrediiditehingud, soovitas
Rahvasteliit hüpoteegipanga asutamist. Lisaks sellele, et Eesti Pank
saaks vajalikke likviidseid vahendeid, peeti läbirääkimisi
rahvusvahelise laenu üle. Laenu netotulu on Liiga protokolli
kohaselt 1,350,000 naelsterlingit, millest 1,000,000 naelsterlingit
annab valitsus Eesti Panga käsutusse varade vastu, mis antakse üle
hüpoteegipangale. Viimane saab ülejäänud 350 000 naelsterlingit
oma käibekapitaliks.
Digitized for FRASER
Federal Reserve Bank of St. Louis
Kommentaarid
Postita kommentaar