7. oktoobri Hamasi rünnak 1. osa

 

Tunnustamata vale lipud: 7. oktoobri Hamasi rünnak – 1. osa

IAIN DAVIS 9. juuli 2025

7. oktoobril 2023. aastal juhtis Hamasi sõjaline tiib Izz ad-Din al-Qassami Brigaadid rünnaku Gaza sektorist Iisraeli lõunaossa, kus elas tol ajal umbes 2,2 miljonit palestiinlast. Iisraeli valitsus põhjendas sellega oma barbaarset rünnakut palestiinlaste vastu, mida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) on täpselt kirjeldanud kui „genotsiidi tunnustega”.

Iisraeli valitsuse vastus Hamasi rünnakule on ilmselgelt palestiinlaste genotsiid. Mida Hamas ootas?

Hamas nimetas oma rünnakut operatsiooniks Al-Aqsa Flood. Iisraellased nimetavad seda Simchat Torah Massacre või Black Saturday. Meie nimetame seda „Hamasi rünnakuks” ainult seetõttu, et see on väljaspool Iisraeli kõige levinum nimetus.

2025. aasta jaanuaris võttis Knesset (Iisraeli parlament) vastu seaduse, millega muudeti kuni viieaastase vangistusega karistatavaks „7. oktoobri veresauna eitamine [. . .] kavatsusega kaitsta, toetada või samastuda Hamasi terroriorganisatsiooni ja selle partneritega”. Need artiklid ei ole Hamasi rünnaku „eitamine”.

Samuti ei kasutata käesolevas artiklis kuskil terminit „Iisraeli valitsus” ega muid sellega seotud termineid „juutide koodsõnana”. Ma ei arva, et juudid suudaksid Iisraeli valitsuse tegevust rohkem kontrollida kui mina, Briti kodanik, suudan kontrollida Briti valitsust. Kuid me oleme kõik teatud määral süüdi.

Paljud juudid toetavad palestiinlaste genotsiidi, nagu paljud britid toetasid konservatiivsete hinnangute kohaselt poole miljoni iraagi mehe, naise ja laste massilist mõrva. Kergus, millega mõned meist aplodeerivad valimatule tapmisele, ei ole ühegi religiooni või kultuuri spetsiifiline probleem. See on inimkonna probleem.

Liiga paljud meist „usaldavad” üht või teist autoriteeti – olgu see poliitiline liider või jumal – tegema meie nimel õiget asja. Me vaatame, kuidas kurjus levib, sest me kujutame ette, et see on üldise hea või mõne muu sellise jama nimel. Lõppkokkuvõttes vabastame end selliste ebainimlike uskumustega. See ei ole meie probleem, kuni meie lapsed põlevad oma voodites.

Ma tunnistan, et Hamasi rünnakutes hukkus hinnanguliselt 1195 inimest, kellest umbes 800 olid tsiviilisikud, sealhulgas imikud ja lapsed. Hamasi rünnak oli jälestusväärne ja kohutav vägivallategu. Seda ei õigusta miski ja ma ei kaitse, ei tunne kaasa ega samastu Hamasi ega selle islamistlike äärmuslastega. Ma viitan tõenditele, mis näitavad, et Hamas ei eksisteeriks, kui ta ei oleks saanud aastate jooksul järjepidevat toetust Iisraeli valitsuselt ja selle „partneritelt”.

Siiski ei ole selge, kui palju iisraellasi Hamas tappis ja kui palju Iisraeli väed. Jerusalem Post teatab, et vähemalt Iisraeli õhuvägi on tunnistanud, et 7. oktoobril 2023 viis ta läbi operatsiooni „Damoklese mõõk”. See oli kooskõlas Hannibali protseduuriga, mis kohustab Iisraeli kaitseväe (IDF) sõdureid tapma oma kaaslasi, selle asemel et lasta neid pantvangiks võtta. Sellest protseduurist loobuti väidetavalt 2008. aastal, kuid IDFi vanem reservhelikopteri piloot kolonel Nof Erez ütles ajalehele Haaretz, et tema silme all toimunud veresaun näis olevat „massiline Hannibal”.

Yedioth Ahronoth (Ynetnews) teatas, et IDF tunnistas, et „ohvrid langesid sõbraliku tule tulemusel [. . .] kibutsites ja Iisraeli lõunaosa kogukondades”. IDFi pressiesindajad lisasid siiski, et „suure ja keerulise juhtumite arvu tõttu ei oleks nende juhtumite uurimine moraalselt õige”.

Arvukad meediaväljaannete aruanded ja tunnistajate ütlused kibutsitest ja festivalilt viitavad võimalusele, et märkimisväärne osa tsiviilisikute surmadest oli tõenäoliselt nn „sõbraliku tule” tagajärg. Kuni „tohutu” hulga „sõbraliku tule” juhtumite põhjalikku uurimist ei ole läbi viidud, jääb oma valitsuse vägede poolt tapetud iisraellaste arv teadmata. Seetõttu on ka Hamasi poolt tapetute arvu võimatu kindlaks teha.

Ametlik versioon

7. oktoobril 2023. aastal kell 6.30 korraldas Hamas massilise raketirünnaku Iisraeli vastu. Lendas umbes 5000 raketti, millest osa suundus põhja poole Sharoni tasandikule, tabades selliseid linnu nagu Gedera, Tel Aviv ja Ashkelon. Teised rakettidest suundusid ida poole selliste linnade nagu Be’er Shiva ja Ofakim ja Netivot suunas.

Pommitamine langes kokku maapealse rünnakuga Iisraeli lõunaosas, mille viisid läbi hinnanguliselt 2900 „sõdurit”, kes kuulusid peamiselt al-Qassami Brigaadidesse, kuid kuhu kuulus ka märkimisväärne kontingent al-Quds Brigaadidest (AQB) – Islamic Jihadi sõjaline haru. Nad ründasid Iisraeli barjääri, mis ümbritseb Gaza sektorit ja on tuntud kui Raudne sein. Teadete kohaselt murdsid nad selle kõrgtehnoloogilise kaitsesüsteemi samaaegselt 29 erinevas kohas.

Lisaks sellele korraldas Hamas mere rünnakuid – eelkõige IDF Bahad 4 baasile Zikimi lähedal – ja nendega kaasnevaid õhurünnakuid. Al-Qassami Brigaadid ja AQB kasutasid kaubanduslikke droone, et visata alla väikeseid lõhkeseadmeid, mis kahjustasid Raudse seina ääres asuvaid automaatrelvi ja seireantenne. Oluline on märkida, et need seadmed hävitasid kõik olulised mobiilside mastid Iisraeli kaitseliini ääres. Hamasi võitlejad lendasid ka väikeste mootoriga langevarjudega üle Iisraeli kaitseliini ja kasutasid neid rünnaku ajal mitme sihtmärgi ründamiseks „müüri” taga.

Kui väikesed murded olid kindlustatud, kasutati buldoosereid nende laiendamiseks. See hõlbustas eelväe sisenemist, kes tungis Iisraeli territooriumile jalgsi, mootorratastel, 4x4del või veoautodel. See võimaldas suhteliselt suurel arvul inimestel siseneda ja rünnakuga ühineda minutite, mitte tundide jooksul.

Re’imi muusikafestival – mida sageli nimetatakse Nova muusikafestivaliks – oli üks esimesi rünnatud kohti ja see on koht, kus toimus suurim inimohvrite arv. Kokku tapeti 344 tsiviilisikut ja 34 julgeolekutöötajat.

Rünnati arvukaid kibutse, linnu ja külasid umbes 30 miili raadiuses Gaza piirist. Massimõrvadest teatati Sderotis, Kfar Azas, Nahal Ozis, Be’eris, Nir Ozis, Ashkelonis ja paljudes teistes kohtades.

Iisraeli kaitsesüsteemi neutraliseerimise võtmeteguriks olid rünnakud arvukatele IDF sõjaväebaasidele ja strateegilistele positsioonidele. Kell 6.30–8.30 vallutasid al-Qassami Brigaadid ja AQB edukalt Erez'i piiripunkti, Nahal Ozi sõjaväebaasi, Be'eri kibutsi lähedal asuva baasi, Sufa eelpostid, Re'imi sõjaväebaasi ja IDF vaatluspunkti Kerem Shalomi kibutsi lähedal.

Neist ehk kõige olulisem rünnak oli Nahal Ozi seirekeskuse ja selle sees Nahal Ozi vaatlusruumis ehk „olukorra ruumis” asuva IDF „vaatlejate” naistest koosneva meeskonna vastu.

Nahal Ozi baas on IDF üksuse 414 kodubaas, mis on spetsialiseerunud lahinguinfo kogumisele. Üksuse 414 ülesanne on koguda reaalajas luureandmeid ja edastada need IDF väeüksustele. Nahal Ozi olukorrakeskuse naissoost luureandmete kogujad jälgisid „raudse müüri” ääres asuvaid valvekaameraid. Sealt oleksid nad saatnud väed uurima kahtlast tegevust või reageerima rünnakutele. Lisaks juhib üksus mitmeid IDF positsioonide juhtimiskeskusi piiri ääres.

Teine oluline ja samaaegne rünnak Hamasilt toimus sel hommikul Re’imi sõjaväebaasi vastu. See on IDF 143. Gaza diviisi peakorter, mille peamine ülesanne on kaitsta Iisraeli lõunaosa Gaza piiri vahetus läheduses. See on Nahal Ozi vaatlejate esimene kontaktpunkt. Tundub, et al-Qassami Brigaadid hoidsid Re’imi baasi suurema osa päevast oma valduses.

Re'imi sõjaväebaasi nii kaua enda valduses hoides suutis Hamas ühes kohas kinni võtta või tappa terve rühma Iisraeli kõrgeid sõjaväeülemusi. Nagu kirjutab The New York Times:

[Rünnak Re'imi sõjaväebaasile] koos droonirünnakute põhjustatud sideprobleemidega takistas koordineeritud vastulööki. See takistas kõigil piiril viibijatel, sealhulgas Iisraeli teistest piirkondadest vastulöögi korraldamiseks kohale kiirustanud ülemustel, saada ülevaadet rünnaku ulatusest.

Mobiilimastide ja Nahal Ozi hävitamine ning Re'imi mitu tundi kestnud hoidmine al-Qassami ja al-Qudsi Brigaadide operatsioon takistas IDFi vastulööki. Kulus neli tundi, enne kui IDF asus ümbritsevaid linnu ja külasid kaitsma, ning kuni kuus tundi, enne kui IDF asus täielikult võitlema Hamasi juhitud jõududega. See andis al-Qassami ja Al-Qudsi Brigaadidele piisavalt aega sõjaliste eesmärkide hõivamiseks, iisraellaste tapmiseks, pantvangide võtmiseks ja taganemiseks Gazasse koos pantvangidega.

Uskumatu ametlik versioon

Meile antakse mõista, et Iisraeli valitsus, selle luureteenistused ja sõjavägi olid Hamasi rünnakust täiesti üllatunud. Hamas suutis mitu tundi suhteliselt karistamatult tegutseda ja Iisraeli vastulöök oli nii segaduses, et miljardid, mis olid kaitseks kulutatud, olid peaaegu terve päeva täiesti mõttetud.

Kuid kui vaadata tõendeid, on see väide täiesti ebausutav. Iga mõte, et Hamas oleks võinud rünnaku planeerida, ette valmistada ja läbi viia ning seejärel põgeneda Iisraeli pantvangidega ilma Iisraeli kaasosaluseta, on ausalt öeldes absurdne.

Kõik tõendid viitavad selgelt sellele, et 7. oktoobri Hamasi rünnak oli LIHOPi vale lipu operatsioon. On võimatu ette kujutada, kuidas see oleks võinud nii kulgeda ilma Iisraeli valitsuse siseringi liikmete või Iisraeli riigi eesmärkidega seotud võimsate jõudude kaasaaitamiseta, kes tahtlikult lubasid Hamasi rünnakul toimuda.

Seda tõendusmaterjali uurime üksikasjalikult 2. osas.