Trump, moslemi religioon ja poliitiline islam

Trump, moslemi religioon ja poliitiline islam

Thierry Meissan

Viimasel kümnendil ei leia USA islami riikidega ühist keelt. Usulist vabadust kuulutades kasutavad nad Moslemite Vennaskonda Lähis-Ida destabiliseerimiseks ja sellest piirkonnast väljaspool võitlevad islami terrorismiga. Nad keelduvad eraldama islamit kui religiooni selle religiooni manipuleerimiseks poliitilistel eesmärkidel. Katkestades varasemalt terroristliku organisatsiooni Moslemi Vennaskond toetamise otsustas Donald Trump uuesti selle teema juurde pöörduda , riskides põhjustada vägivalla plahvatust omas riigis, kus islamit ei kasutata poliitilistel eesmärkidel.

Kui Donald Trump teatab: "Ma usun, et islam vihkab meid," kas ta peab silmas moslemi religiooni                                                       või samanimelist poliitilist ideoloogiat?

Uues riiklikus julgeolekustrateegias eemaldub President Trump ametlikust terminoloogiast ja nimetab relvastatud moslemirühmitusi "terroristlikeks džihadistideks."

Islam: religioon või ideoloogia?

Pärast 11. septembri rünnakuid, mille eest vastutus on pandud al-Qaedale, on Washingtonis äge arutelu selle üle, kas terrorismi organisatsioonid esindavad islamit religioonina? Kui jah, siis tuleb kõiki moslemeid pidada isamaa vaenlasteks ja kui mitte, siis tuleb eristada "mõõdukaid" moslemeid äärmuslastest.

Ent britid annavad neile terminitele teistsuguse tähenduse. Mõõdukateks peavad nad "mõõdukalt anti-imperialistlikke" moslemi organisatsioone nagu Hamas, kellel ei ole mingisuguseid pretensioone Iisraelile poliitilises mõttes, aga pole ainult nõus, et moslemeid juhivad juudid ja äärmuslikku, nagu "väga anti-imperialistlikku" organisatsiooni Hezbollah, mis keeldub tunnustamast Iisraeli koloniaalse riigi võitu araablaste üle.

See poleemika jõuab oma maksimumini 2006. aasta juunis New York Metro InfraGardi foorumil. Agent ja FBI ekspert William Gautrop kinnitas, et pole mõtet eraldada ühtesid islamiterroriste teistest. Neil on üks ja sama ideoloogia - islam. Sel ajal leidis FBI's aset viie dokumendi leke [1]. Need olid ohvitseride toetused, mis näitasid, et mida religioossem on islamist, seda radikaalsem ta on ja et selle julma sekti eestvedaja oli prohvet Magomed. Gautrop tugines oma muutumatutele järeldustele Koraani, Hadithide ja pühakirjade uurimise kohta. Ta näitas, et kogu ajaloo vältel oli nelja suuremat sunniidi koolkonda ässitatud võitlusele uskmatute vastu, kuid mitte šiiitide koolkonna mõtlejate vastu. Gauthrop oli ka USA Kaitseministeeriumi Luureosakonna instruktor ja aitas kaasa, et Magomedi hakati vaatlema mitte prohveti-, vaid sõjalise juhina.

Aastal 1953 võttis president Eisenhower vastu Moslemi Vennaskonna delegatsiooni, mida juhtis Said                                  Ramadan. Pärast seda hakkas USA poliitilist islamit toetama.

See poleemika pole uus. Pärast 1953. aasta Said Ramadani juhitud delegatsiooni vastuvõttu president Eisenhoweri poolt, alustavad LKA ja USA Kaitseministeerium väljaspool oma territooriumi Moslemi Vennaskonnaga koostööd - poliitilise islami toetamist. USA rassijaotamise perioodil võisid orjade järeltulijad vastu võtta islami usu, kuid neil ei olnud õigust seda kasutada poliitilisteks nõudmisteks. 1965 a. tapeti neegrite poliitiline liider moslem Malcolm X. Ei ole välistatud, et see mõrv sooritati FBI vaikival nõusolekul. Surmaeelsetes krampides olles püüdis ta oma sekretäri kaudu Said Ramadan'ile kirja edasi anda.

Seda seisukohta järgides kutsus üks kuulsatest moslemi liidritest Salam Al-Marayati üles lõpetama FBI-ga igasugune koostöö [2]. Vahetult pärast seda salastab asepeasekretär James Cole kõik dokumendid käesolevas asjas mitte ainult FBI-s, vaid ka kõigis muudes valitsusasutustes.

Erandiks olid FBI dokumendid, milles uurijad on kohtule väitnud, et ta kasutas islamit kui religiooni, mitte kui poliitilist ideoloogiat. [3]

Kas USA on usuvabaduse või islamofoobia riik?

Riigidepartemang loob rea üksusi, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust Ameerika Ühendriikides ja väljaspool seda, ning takistada USA süüdistamist moslemi usu vastu sõja pidamises. Üks nendest struktuuridest koosnes umbes kahekümnest inimesest, kes rääkisid mitmetes keeltes ja kes võõraste nimede all osalesid foorumites ja suunasid arutelusid õiges suunas.

Ükskõik, milliseid teemasid foorumites arutati, on Ameerika Ühendriigid alati seda sama asja teinud: alates 7. sajandist on araabia keeles sõna "islam" väljendatud nii religiooni kui ka sellest täiesti erineva poliitilise ideoloogiana.

Selle tulemusena avaldab Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium ministri Michael Chertoffi algatusel 2008. aasta jaanuaris "terrorismi kriteeriumid" (Terminology to Define the Terrorists : Recommendations from American Muslims).

         Enne, kui asuda "Araabia kevade" kallale, ujutasid Barack Obama ja Hillary Clinton oma                                                 administratsioonid poliitilise islami toetajatega üle.

Aastal 2011 loob riigisekretäri asetäitja propaganda alal (Public Diplomacy) Terrorismivastase Võitluse Strateegiliste Kommunikatsioonide Keskuse (Center for Strategic Counterterrorism Communications). 2016. aastal nimetatakse see struktuur ümber Globaalne Koostoime Keskus (Global Engagement Centre), mille tegevus hõlmab ka Venemaa vastu võitlemist. Selle eelarvet suurendati 13 korda. Terrorismivastane võitlus ja Venemaa vastu võitlemine ühe organisatsiooni kombinatsioonis on vaevalt kaasa aidanud normaalsele tööle. Just sel ajal hakkab Washington kasutama ÜRO terminit "vägivaldne äärmuslus", viidates "terroristide ideoloogiale" [4].

Pöördume tagasi unustatud minevikku. 22. detsembril 2012 a. rääkis Egiptuse ajakiri Rose El-Youssef Obama administratsiooni kõrgete ametnike kohalolust Moslemi Vennaskonnas, kellest üks oli Al-Salam Mariyati. Ta oli esitatud riigisekretär Hillary Clintoni poolt ja juhtis valitsuse delegatsiooni OSCE Inimõiguste Konverentsil. Tema abikaasa Laila oli lähedal esimesele leedile ja kuulus komisjoni Usuvabadus Üle Maailma. Al-Mariyati rünnak Gautropile oli tegelikult Clintonite-paari mäng, kes kasutas Moslemi Vennaskonda võitmaks oma poolele FBI-d ja Kaitseministeerumi (Department of Defense).

Õigus mõelda

Poleemika kogub uut hoogu jälle juulis 2017 a. pärast muudatusettepanekute esitamist Rahvusliku Kaitse Assigneeringute Seadusse (NDAA), lubades USA Kaitseministeeriumil läbi viia uuringu "äärmuslike moslemite ja teiste mitte-traditsiooniliste õpetuste kasutamine toetamaks äärmuslasi või terroriste või nende õigustamist." Muudatusettepanek lükati tagasi 217 häält 208 vastu, mis oli islami, kui religiooni toetus.

Sellele vaidlusele pani punkti president Trump, kutsudes moslemi terroriste džihadistideks, kuigi alguses ei tähendanud sõna "džihaad" mitte relvastatud võitlust uskmatute vastu, vaid eneseanalüüsi ja võitlust iseendaga.

Siiani on Donald Trumpi otsuseid vägivaldselt rünnatud. Tema dekreet sisserände peatamise kohta riikidest, kus konsulaadid ei suuda kontrollida taotlejate ausust, tõlgendati kui islamofoobseid põhjuseid, kuna enamus nende riikide elanikest on moslemid.

See otsus esindab USA jaoks tõelist intellektuaalset revolutsiooni. Kaitseministeerium on seni tuginenud admiral Arthur Cebrowski strateegiale, mille abil hävitati Lähis-Idas poliitilise organisatsiooni igasugused vormid, ja Riigidepartemang tegi kõik võimaliku, et see poliitika ei tunduks anti-islamismina.

Kuid Lähis-Idas teatakse, et mitte kõik, mis tundub, pole tegelikkuses olemas. 15 aasta jooksul on Ameerika Ühendriigid kasutanud Cebrowski strateegiat [5] ainult selles osas maailmast, kus elab enamik moslemeid, seetõttu oli afgaanidel, pärslastel, türklastel ja araablastel raske mõista Ameerika loosungeid. Kuid selle vastuoluga seisis Barack Obama silmitsi oma Kairos toimunud kõnes 2009. aasta juunis.

Ja kui me mõistame Ameerika propaganda eesmärke on võimatu mitte näha, et nendest endist on saanud ohvrid. Tõepoolest, magusate sõnade ja väljaspool riiki Moslemi Vennaskonna toetamise vastuolu (aga tegelikult Suure Lähis-Ida lammutamise strateegia) viis nad loobumisele otsimaks poliitilise islami allikaid nii Ameerika Ühendriikidest enesest, kui ka nende liitlastest.

Magomed oli nii sõjaväejuhataja kui ka valitseja. See võimaldas tal islami tekkimise esimestest päevadest alates kasutada seda usku võimu haaramiseks. Enamuse moslemite teadvusest on moodustanud hadithid, mis olid koostatud pärast prohveti surma, kellele nad omistavad sõjalised kangelasteod ja erilise poliitilise mõtlemise. Aga kaasaegne Moslemite Vennaskond toetub raskele minevikule.

                           Poliitilise islami juht tapeti USAs 1965. aastal FBI vaikival nõusolekul.

Selle tulemusena ei suuda Ameerika Ühendriigid mõista sõna "islam" kahekordset tähendust, kuni nad ei otsusta oma identiteedi küsimust. Donald Trump ja tema valijad  teavad hästi, et mustad ja hispaaniakeelsed inimesed on Ameerika Ühendriikide elanikud, kuid neile on keeruline anda võrdseid poliitilisi ülesandeid.

Paradoksaalne on, et vaatamata asjaolule, et moslemi intellektuaalide jaoks on lihtsam eraldada moslemi religioon poliitilisest manipulatsioonist, on tõenäoliselt see, et USA peab seda ülesannet üksi lahendama. Ja kuigi USAs on palju moslemitest politolooge on ebatõenäoline, et see riik seda lahendaks, esitamata sellele oma kultuuriprobleeme, kusjuures riskiga tõlgendamise ohule.

                                                     --------------------

[1] Lugeja leiab siit käesolevas artiklis mainitud peamised dokumendid.

[2] "The wrong way to fight terrorism", Salam Al-Marayati, Los Angeles Times, 19. oktoober 2011.

[3] See on videoülesvõte loengust, mis ei tekita selles küsimuses kahtlusi.

[4] "Plan d'action for the prévention de l'extrémsme violent", par Ban Ki-moon, Réseau Voltaire, 24. detsember 2015.

[5] The Pentagon’s New Map, Thomas P. M. Barnett, Putnam Publishing Group, 2004. "USA sõjalised plaanid", Thierry Meissan, tõlkinud Eduard Feoktistov, Seth Voltaire võrgu tõlge, 23. august 2017.