Salajane sõda

 

               Kuidas USA ja Ühendkuningriik Ukrainas salajast sõda peavad

13. aprill 2022

Uus teave Prantsuse luureteenistuse allikalt selgitab, kuidas USA ja Ühendkuningriik peavad Ukrainas salajast sõda, kasutades SASi ja Deltase eliitüksusi.

Prantsuse luureteenistuse allikas teatas eelmisel nädalal Le Figaro ajakirjanikule, et Ühendkuningriigi ja USA eliit-eriväed on alates veebruarikuu lõpus alanud sõjategevuse algust Venemaaga Ukrainas.

Selle väite avalikustas ajalehe rahvusvaheline vanemajakirjanik Georges Malbrunot laupäeval, samal päeval, mil Briti peaminister Boris Johnson külastas ootamatult Kiievit. Kuigi seda teavet ei ole ametlikult kinnitatud, olevat Briti liidrit saatnud SAS-i eriväelased.

SAS-i üksused "on Ukrainas olnud sõja algusest peale kohal, nagu ka [sic] Ameerika Deltad," säutsus Malbrunot Prantsuse luureallikale viidates. Ta jätkas, et Venemaa oli allika sõnul hästi teadlik "salajasest sõjast", mida välisriikide komandod pidasid tema vägede vastu. Tema infot mainiti Le Figaro Ukraina-uudisteemalises artiklis.

Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on olnud Kiievi kõige innukamad sõjalised toetajad. Johnson olevat isiklikult oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõid õhutanud jätkama võitlust Venemaaga, kuni esitatakse paremad tingimused.

Läänes valitsevat konsensust võitluses kinnitas väidetavalt eelmisel nädalal ELi välispoliitika juht Josep Borrell, kes märkis laupäeval Kiievit külastades, et "sõda võidetakse lahinguväljal".

Selle nädala alguses teatas Briti meedia, et kümned "pensionile läinud" SASi töötajad on läinud või kavatsevad minna Ukrainasse, et aidata Kiievit luure- ja tankitõrjega. Ühendkuningriigi tabloid Daily Mirror väidab, et nende teenuste eest maksis väidetavalt mitte Briti valitsus, vaid "üks veel nimetamata Euroopa riik eraõigusliku sõjalise ettevõtte kaudu".

Mitmel korral teatas Venemaa sõjavägi, et astub Ukraina eest võitlevate "palgasõdurite" vastu. Üks selline vahejuhtum leidis aset laupäeval, kui Johnson ja Borell viibisid Kiievis.

Venemaa Kaitseministeeriumi teatel üritas Kiiev kasutada tsiviillaeva oma viimases ebaõnnestunud katses evakueerida kõrge väärtusega isikuid Mariupoli sadamalinnast, kus toimusid konflikti ajal ühed kõige intensiivsemad lahingud. Evakueeritavate hulgas olid ka ultranatsionalistliku pataljoni Azov juhid ja välismaised palgasõdurid. Põhjendamata allikate kohaselt võivad Mariupolis olla kinni sajad välisriikide kodanikud, samuti mitu tuhat Azovi sõjaväelast.

Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik on avalikult teatanud, et nad ei kavatse Ukrainasse sõdureid sõdima saata. Mõlemad on olulised relvatarnijad Kiievile ja koolitasid Ukraina vägesid enne Venemaa pealetungi. Sõja ettevalmistamise ajal olevat eksperdid riigist välja viidud.

Märtsi alguses kehtestas Briti Kaitseministeerium piirangu Ukrainasse reisivate tegevteenistujate suhtes, hoiatades, et reegli rikkumine võib kaasa tuua süüdistuse. Pärast Venemaa rünnakut kutsus Kiiev üles kutsuma vabatahtlikke kogu maailmast, et liituda oma äsja moodustatud "välisleegioniga".

Pärast seda, kui Ukraina ei täitnud 2014. aastal sõlmitud Minski kokkulepete sätteid ja Venemaa tunnustas seejärel Donbassi Donetski ja Luganski Rahvavabariike, alustas Venemaa veebruari lõpus ulatuslikku pealetungi Ukraina vastu. Minski Protokolliga, mille üle pidasid läbirääkimisi sakslased ja prantslased, oli kavas anda separatistlikele aladele eristaatus Ukraina riigi sees.

Sellest ajast alates on Venemaa nõudnud, et Ukraina kuulutaks end neutraalseks riigiks, mis ei liituks kunagi Ameerika Ühendriikide juhitud NATO sõjalise liiduga. Kiiev usub, et Venemaa sissetung oli põhjendamatu ja lükkab ümber väited, et ta kavatses kaks separatistlikku piirkonda jõuga vallutada.

https://greatgameindia.com/us-uk-secret-war-ukraine/