II osa Bideni ja Putini kohtumine: pigem Jalta 2 kui uus Berliin

 

                            Bideni ja Putini kohtumine: pigem Jalta 2

                                                 kui uus Berliin

Thierry Meyssan

Ameerika Ühendriigid, kes said Süürias Venemaalt täielikult lüüa, läksid Genfi, et nõustuda võitja tingimustega. 16. juuli 2021. aasta tippkohtumine lõpetab sõjategevuse, tingimusel, et Bideni administratsioon suudab tagada kontrolli relvajõudude üle. Lääne-Euroopa peab arveid maksma. Ja Hiina on kinnitatud Venemaa partneriks.

                 Süürias võitnud president Putin esitab Genfis oma tingimused 

                                         lüüasaajatejuhile, president Bidenile.

Kolmas maailmasõda, milles osales 119 riiki, lõppes Süüria, Iraani ja Venemaa võiduga ning 116 riigi, sealhulgas Lääneriikide ja nende liitlaste sõjalise kaotusega. On saabunud hetk, mil lüüasaajad peavad tunnistama oma kuritegusid ning tasuma kahju ja kulud, mida nad on põhjustanud (400 000 surmajuhtumit, 400 miljardi dollari suurune kahju Süüriale ja 100 miljardit dollarit, mis on kulutatud Venemaa relvastusele).

Lääs ei ole aga sõdinud oma territooriumil ja ei ole lahingutest kannatanud, mida ta on pidanud palgasõdurite džihadistide abiga. Ta säilitab endiselt oma sõjalise võimsuse. Ameerika Ühendriigid on koos Ühendkuningriigi ja Prantsusmaaga jätkuvalt võimsa tuumarelvaabinõude eesotsas.

Uus maailmakord ei ole lihtsalt Hiina, maailma esimese majandusjõu kaasamine, mis on jäänud sõja ajal neutraalseks, vaid ka kaotajate säästmine, mitte nende meeleheitele ajamine. Kuid see ei ole lihtne, sest Lääs ei ole sõjas oma kaotust tunnistanud ja peab end jätkuvalt võitjaks.

Seetõttu ei esita Venemaa sõja kahju sellisena, ei sea NATO-d sõjaliselt ebasoodsasse olukorda ega avalikusta oma otsuseid meedia kaudu. USA-Venemaa tippkohtumine on vormilt pigem Jalta 2 (maailma jagamine liitlaste vahel) kui uus Berliin (III Reichi kapitulatsioon).

Pange tähele, et Ameerika Ühendriike ei peeta Liibüa hävitamise eest vastutavaks, sest Venemaa president Dmitri Medvedev toetas neid toona.

ARUSAAMATU SUMMIT

Venemaa ei tahtnud muljet jätta, et Lääs on kaotanud. Juba enne kohtumist hoiatati meediat, et üldist pressikonverentsi ei toimu, kuna ei ole ühtegi mõlemale poolele vastuvõetavat narratiivi. Mitte kunagi alates 2014. aastast (kuupäev, mil Venemaa astus sõtta) ei ole valitsustevahelist tippkohtumist nii halvasti kajastatud. Pärast seda, kui presidendid võtsid sõna eraldi pressikonverentsidel, pidid protokolli talitused sekkuma, et vältida tunglemist. Lõppkokkuvõttes lõppes see nii, nagu pidi: ajakirjanikud ei saanud peaaegu millestki aru ja ei suutnud midagi olulist öelda.

Ameerika Ühendriigid usuvad, et Venemaa manipuleeris kahte viimast presidendivalimist Donald Trumpi kasuks, ründas USA ametlikke veebilehti, mürgitas osa oma opositsiooni ja ähvardab sõjalise sissetungiga Ukrainasse.

Venemaa lükkas kõik need lapsikud etteheited ümber ja hakkas kiitma USA presidenti Joe Bidenit, tema kogemust ja seltskondlikkust ning isegi - ma ei tee nalja - selle selgelt eaka mehe mõistuse selgust.

MOSKVA POOLT REGISTREERITUD OTSUSED

> Sõjaliselt oli oluline tagada, et Ameerika Ühendriigid ei moderniseeriks oma tuumaarsenali ja et nad ei oleks võimelised välja töötama hüperhelikiiruse relvi.

Tippkohtumise avamisel ütles president Biden, et Ameerika Ühendriigid on taasalustanud läbirääkimisi oma relvade vähendamiseks, mille nad olid ühepoolselt lõpetanud Kolmanda maailmasõja ajal. Me ei tea, kas on võetud mingeid meetmeid, et takistada Lääneriikidel hüperhelikiiruse relvade arendamist, kuid arvestades, et Venemaa on kanderakettide poolest USA-st kaugemale jõudnud, saavad Moskva ja Washington vähendada märkimisväärselt oma tuumarelvi, ilma et Venemaa üleolekut ohustataks. USA desarmeerimine aitaks rahule kaasa.

President Biden tunnistas, et USA peaks tühistama 18. septembri 2001. aasta seaduse, mis lubab sõjalise jõu kasutamist (Authorization for Use of Military Force of 2001), st Rumsfeldi-Cebrowski doktriini "sõda ilma lõputa".

> Majandusrindel on Venemaa nõudnud oma tulude kindlustamist. Ameerika Ühendriigid tunnistasid 19. mail, et Euroopa Liidu tööstus töötab nüüd pigem Venemaa gaasiga kui lääne naftaga. Seetõttu tühistas Washington sanktsioonid, mis olid kehtestatud Nord Stream 2 torujuhtme ehitamisega seotud ettevõtete suhtes. On ütlematagi selge, et gaasi hind ei vasta turuväärtusele, vaid määratakse kindlaks, võttes arvesse sanktsioonidega tekitatud kahju hüvitamist. Kuid on võimalik, et Lääne-Euroopa riigid vabastatakse sellest lisamaksust.

Võib-olla vabastatakse Saksamaa ja Prantsusmaa selle kahju maksmisest, sest endine kantsler Gerhard Schröder ja endine peaminister François Fillon on alati olnud sanktsioonide vastu. Lisaks on sotsialist Gerhard Schröder riikliku naftafirma Rosneft halduriks ja degaullelane François Fillon peaks saama riikliku naftafirma Zarubezhneft halduriks. Kõik, mida on vaja, on see, et Saksamaa ja Prantsusmaa lõpetaksid sõjategevuse, esimene Idlibis ja teine Jalabiyehis, ning et veresauna peategelased, nagu Walker-Peters ja François Hollande, paljastataks oma vääritu käitumise eest.

> Mis puutub diplomaatilistesse suhetesse, siis Moskva ja Washington on teatanud sidemete uuendamisest ja suursaadikute tagasipöördumisest. Jääb üle määratleda mõjutsoonid.

Putin on kõigepealt tõmmanud USA jaoks punase joone, mida ei tohi ületada. See on Ukraina NATOga liitumise ja tuumarelvade paigutamise keeld (1), Valgevenesse sekkumise keeld (2) ja Venemaa siseasjadesse sekkumise keeld (3).

On kokku lepitud, et Lähis-Ida jääb USA ja Venemaa mõjupiirkonnaks. Välja arvatud Süüria, mis jääb Moskva tiiva alla, et jagada sunniidid kaheks ja vältida Osmanite impeeriumi taaselustamist, et Süüria (mitte Iraan) võtaks juhtrolli Liibanoni, Iraaki, Iraani ja Aserbaidžaani hõlmavas tsoonis (jällegi Osmanite impeeriumi taaselustamise vältimiseks) ja et Iisrael loobuks Vladimir Jabotinski ekspansiivsest plaanist.

Moskva mõistab, et mõned USA otsustajad hakkavad nendele kokkulepetele vastu, kuid mitte otse, vaid kolmanda osapoole abiga. Igal juhul teatas Washington 2. juunil kõigile Lähis-Ida riikidele, et ta viib oma seniitraketikompleksid Patriot ja raketitõrjesüsteemid Thaad piirkonnast välja.

HIINA KOHT

Mis puutub Kaug-Itta, siis Venemaa on kindlalt tagasi lükanud pakkumise liitudeks Läänega Hiina vastu. Ta usub, ja ajalugu kinnitab seda, et Hiina ei pretendeeri Ida-Siberile, vaid hoiab Lääne sellises seisundis, kus see ei saa teda kahjustada. Seepärast ütles president Putin vahetult enne tippkohtumist, et ta ei näe Pekingis ohtu.

Venemaa seisukohalt on Hiina majandusareng nii normaalne kui võimalik. Loomulikult rikub see lääne globaliseerumise reegleid, kuid see põhineb täiesti seaduslikul riiklikul doktriinil. G7 riikide lõplik kommünikee, milles osalejad mõistsid Hiina hukka ja ütlesid, et see töötab välja maailmakaubanduse reeglid, on täielik mõttetus. Olgu kuidas on, Peking, kes valib majandusliku arengu, selle asemel, et rahu eest verega maksta, ei saa nõuda privileege. Moskva toetab Taiwani taasühendamist Hiinaga, kuid ilma sõjalist jõudu kasutamata.

Moskva kavatseb siduda Venemaa poliitilised jõupingutused Hiina majandusliku toetusega Suurema Euraasia partnerluse kaudu, eelkõige Ida-Siberi ühiseks arendamiseks. Selleks kavatseb ta ehitada Trans-Siberi raudtee ja Baikali järve ja Amuuri jõge ühendava maantee, Primorje-1 ja Primorje-2 transpordikoridorid, Põhja-Siiditee, Euroopa ja Ida-Hiina kiirraudtee, Põhja-Lõuna maantee ja Venemaa-Mongoolia majanduskoridor. See Venemaa ruumi eraldamine Hiina siiditeedele läheks mõlemale riigile maksma üle 700 miljardi dollari.

MIDA TAHAB USA?

Mis puutub USA küberturvalisuse ettepanekutesse, siis seda küsimust ei saa lahendada kahepoolselt. Moskva ei ole rünnanud USA presidendivalimisi ega USA valitsuse veebisaite.

Infohäkkerid, kes tegutsesid piraatidena riikide kasuks, viisid läbi inforünnakuid. NCCI, Venemaa arvutiintsidentide ennetamise keskus (mis loodi kolm aastat tagasi FSB korraldusel), usub, et vastupidiselt läänemeedia väidetele on veerand infohäiretest pärit Ameerika Ühendriikidest.

Venemaa nõudis ÜROlt loomist 31. detsembril 2020. (A/RES/75/240) "ÜRO info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse ja IKT ise 2021-2025 avatud töörühm". See on ainus pädev asutus nendes küsimustes. Moskva jaoks on küsimus selles, et anda ÜRO-le ülemaailmne demokraatlik foorum, millest ta jäi ilma Kolmanda maailmasõja ajal, mis muutis organisatsiooni Washingtoni pistrike käskjalaks.

(jätkub)