Reagani Pettuskomitee 2. osa

                 Vale lipu allveelaevad Rootsis - Olof Palme mõrv

                                         Viski Kaljudel Rootsi saarestikus (CC, Wicimedia)

Sissejuhatus

See on Saksa režissööri ja ajakirjaniku Dirk Pohlmanni dokumentaalfilmi “Petmine: Reagani meetod - külm sõda Põhjas” kommentaari 2. osa. Film ilmus Saksa / Prantsuse kanalil ARTE 2015. aastal, kuid on sellele vaatamata teenimatult vähe tähelepanu pälvinud (välja arvatud Rootsi mereväe pealikult, kes pidas valitud publikule selle dokumentaalfilmi loengu). Dokumentaalfilmi ajastamise tõttu said pärast 2014. aastat intensiivistunud külma sõja ajal Venemaaga selles esitatud plahvatuslikud faktid veelgi vähem ringhäälinguruumi, kui muidu oleks olnud.

Palme - vaenlastega mees

Rootsi oli juba ammu NATO-ga ühildatud. Juba 1960. aastatel integreeriti Rootsi NATO kavasse. Mõni tund pärast maailmasõja puhkemist oleks Kesk-Euroopa peamises lahingupaigas olnud vaid hunnik radioaktiivset tuhka. Seejärel oli USA-l plaan kasutada Rootsit lennubaasina Nõukogude Liidu vastu, mis on uppumatu lennukikandja. See oli ühine poliitika, milles leppisid kokku kõik peamised Rootsi parteid, sealhulgas Sotsiaaldemokraadid, kuid seda hoiti Rootsi elanike eest varjul.

Rootsi oli lõhestunud ühiskond, jagunenud, mis läks 1980. aastatel raskemaks. Valitud valitsus on pikka aega olnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kuid riigis on väga reaktsiooniline eliit nii ettevõtluses, aristokraatias kui ka sõjaväes. See eliit on väga tihedalt seotud Suurbritannia ja USA-ga.

                                                                         Olof Palme

USA/NATO seisukohast näitas Olof Palme juba enne peaministriks saamist mitmeid problemaatilisi suundumusi. Vietnami sõja ajal liitus ta silmapaistvalt rahumeeleavaldustega, jalutades koos Põhja-Vietnami saadikuga. Juba 1972. aastal nimetas Nixon Palme't «see Rootsi sitapea».

1980. aastal asutas nüüdseks peaminister Olof Palme Sõltumatu Desarmeerimis- ja Julgeolekuküsimuste Komisjoni, tuntud ka kui Palme Komisjon. Komisjon pooldas kosmose demilitariseerimist, keemiarelvade likvideerimist Euroopast ja tavarelvade vähendamist. Samuti toetas komisjon Euroopas läbirääkimisi, et vähendada poliitilisi pingeid riikide ja sõjaväe blokkide vahel, et vähendada sõjalise konflikti võimalusi. See langeb Reagani administratsiooni püüetega väga halvasti kokku.

Kurioosne Viski Kaljudel intsident

27. oktoobril 1981 sattus Nõukogude Whiskey-klassi allveelaev fjordi väljaspool Rootsi mereväebaasi Karlskronas, kurikuulsa Viski Kaljudel intsidendi ajal. Dokumentaalfilm analüüsib väga veidraid juhuslikke liikumisi enne allveelaeva karile kinni jookmist. Fjord, kus väidetav spioon-allveelaev karile jooksis, pole allveelaeva tegevuseks tõesti sobiv, kiilu all on ainult kaks jalga vett. Nõukogude riigid oleksid sellest teadlikud olnud.

Allveelaev tegi pärast kinnijäämist ka mõne veidra manöövri. Karilt lahtipääsemiseks õigete protseduuride kasutamise asemel paljastavad äsja ilmutatud kaamerate kaadrid, et allveelaev näis olevat kinni jäädes vindi jõudu veelgi kasutanud - muutes selle palju nähtavamaks.

Esimese intervjuu eest kohustub vastama Rootsi ohvitser ja ta väidab, et tema enda ülemused ei lasknud tal küsitleda kõiki asjakohaseid meeskonnaliikmeid, ainult mõnda valitut.

Mis tegelikult juhtus, on peaaegu 40 aastat hiljem endiselt ebaselge, kuid kas me räägime riigireetmisest või mängis oma osa Pettuskomitee?

Pildid karile jooksnud Nõukogude allveelaevast lähevad ümber maailma ringlema, see on Nõukogude Liidu PR-katastroof.

Rootsi vale lipu allveelaevad - admiralid panevad riigireetmise enda valitsuse vastu

Mõnda aega pärast väljaspool Karlskronas maabumist on Rootsi mereväebaasi Muskö lähedal näha periskoopi ja allveetorni. Allveelaev ei ürita oma kohalolekut varjata ning Rootsi merevägi alustab meeletut allveelaevajahti. Maailma meedia tormab uuesti sisse ja annab sellele uuele tagaajamisele laia kajastuse. Kuid allveelaeva ei leita.

See muster kordub järgmise paari aasta jooksul mitusada korda. Allveelaeva on märgatud, kuid jälitus ei anna tulemusi. Sel ajal oli Palme valitsus algatanud mitmeid ulatuslikke kinnipidamisi, kuid kõigi nende tähelepanekute tõttu oli ta sunnitud Nõukogude suursaadikule vihaseid proteste saatma. Suursaadiku vastus? Pärast koduga konsulteerimist ütleb ta rootslastele: «Me teame, et nad ei kuulu meile, nii et me ei muretse. Aga kui olete kindel, siis pommitage neid!»

Kui Rootsi merevägi hiljem midagi leiab ja on valmis kahtlustatavat allveelaeva pinnale sundima, tühistatakse tagaajamine alati Rootsi kõrgete admiralite otsese korraldusega.

USA/NATO seisukohast on neil intsidentidel suur edu. Nõukogude ohtu uskuvate rootslaste arv suureneb 24% -lt 83% -ni.

Allveelaevajuhtumeid käsitleva Rootsi kolmanda valitsuse komisjoni peasekretär Mathias Mossberg lõpetab oma intervjuu järgmiselt:

Rootsi üldsus, Rootsi parlament ja Rootsi valitsus viidi eksiteele. Ja Rootsi meedia? Millises maailmas me tegelikult elame?

Suursaadikust Pankinist sai Gorbatšovi juhtimisel Nõukogude Liidu viimane välisminister. Ta kasutab võimalust ja küsib, kas Rootsi vetes leidus tõesti Nõukogude allveelaevu.

Küsisin kaitseminister Šapošnikovilt ja KGB juhilt Batakinilt ametlikult ja mitteametlikult. Palusin neil otsida nende arhiividest ja teada saada, kas leidub

dokumente, mis kinnitavad, et oleme nende piiri ületanud. Motiveerisin neid sellega, et tegin selgeks, et nemad pole seotud. Nad nimetas ametisse riigi uus demokraatlik juhtkond ja nad ei pidanud oma eelkäijate "luukeresid kapis varjama". Ja mõlemad andsid mulle kahe nädala jooksul ametliku vastuse. Selles suunas ei olnud ühtegi dokumenti ega tõendit.

Suursaadik Pankin lõpetab selgelt:

On midagi, mis teeb mulle palju muret. Näib, et isegi sellises valgustatud, haritud, Euroopalikus, Põhja-Euroopa riigis kui demokraatia bastionis on lihtne, nagu selgus, suurema osa elanikkonna lollitamine, nende zombistamine.

Alates 1983. aastast on allveelaevaga seotud juhtumeid uuritud kolm korda. Esimeses järelepärimises jõuti järeldusele, et seal olid Nõukogude allveelaevad. Teine järeldas, et keegi ei suuda seda tõestada. Paar aastat hiljem avaldati intervjuu USA kaitseministri Caspar Weinbergeriga, kus ta tunnistas selgelt, et USA oli sellega seotud. See sundis Rootsi parlamenti alustama kolmandat uurimist.

Caspar Weinberger, USA kaitseminister:

Rootsi kaitsemehhanisme ei testitud ilma rootslastega eelnevalt konsulteerimata. Te räägite kokkuleppest.

Keith Speed, Suurbritannia mereväe minister:

Rootsi territoriaalvetesse võidi tungida; kas allveelaevad võiksid Stockholmi sadamasse tungida ja neist välja sõita? Mitte päriselt, aga midagi sarnast. Kui mina ministriks olin, olid meil Oberoni- ja Porpoise-klassi diisel-allveelaevad.

Selges keeles: Rootsi mereväe kõrge juhtkond teadis, et NATO allveelaevad sõitsid Rootsi vetes. Miks nad ei teavitanud oma valitsust? Ja mis rolli mängisid ameeriklased ja britid?

Kolmanda uurimise peasekretär Mathias Mossberg:

Ja need olid asjad, millega pidime võitlema. … See, mida me arutasime, oli teatud grupp, kes ei rääkinud oma valitsusele kogu tõde sellest, mida nad teadsid, mis oli juhtunud ja mida nad olid teinud.

Nad olid teinud otsuseid, millel oli laiaulatuslik mõju Rootsi julgeolekule ja välispoliitikale. Otsused tehti väljaspool Rootsi valitsuse demokraatlikke struktuure. Siis peate endalt küsima, kus te tegelikult olete. Riigis, kus sõjavägi korraldab võõra võimuga vandenõu oma peaministri vastu?

(Ulf Svensson, Rootsi välisministeeriumi julgeolekupoliitika direktor):

Armee kõrgeim tase väitis, et see oli Idablokk, Venemaa allveelaevad, isegi kui nad teadsid, et see pole nii. Neil oleks tulnud maksta seaduslikult. Kõige raskemate kuritegude eest. Halvimate kuritegude eest. Põhiliste riiklike huvide rikkumise eest. Kuid selleks peaks juhtum olema õhukindel.

Dokumentaalne jutustus: vahepeal on hämaratest vetest ilmnenud uusi kaudseid tõendeid. Salapäraste allveelaevade identiteet on nüüd suuresti kindlaks tehtud. Mini-allveelaevad ja nende nn emalaevu vaatasid pealtnägijad. Nad nägid 3 tüüpi allveelaevu. Suur allveelaev, mis jäi rannikust pisut eemale. Riimveelises Balti meres on allveelaeval vähem ujuvust kui Põhjameres, mille jaoks see algselt mõeldud oli. Kui sellel on ka kaks mini-allveelaeva, pole ujuvus laeva ujumiseks piisav. Seetõttu tuleb õhutanke laiendada. Ja just seda on sellel fotol (film ise) näha. Ajutine valgete õhutorude ja inglite triikraudade seade kaitseks kokkupõrke eest mini-allveelaevadega.

Ja siis oli kaldale lähemal kahte tüüpi allveelaevu. Äärmiselt salajastes dokumentides on neid väga detailselt kirjeldatud. Väiksem, 30 jalga pikk, oli pisarakujuline. Sellel oli aken ees ja liugtee peal. Ja kogu see teave on identne Itaalia allveelaevaga nimega 3GST9.

Pealtnägijate tehtud joonised näitavad teist tüüpi. Cosmos-klassi mini-allveelaev. Iseloomulik on torni taga olev kokkupandav snorkel-mast, mille sõõr on ette nähtud satelliitside jaoks.

(PRIO julgeolekupoliitika professor Ola Tunander):

Kui ma rääkisin USA mereväe kõrge esindajaga ja küsisin temalt, miks kogu teave sobib Itaalia allveelaevadega ja küsisin, miks te neid kasutasite, vastas ta "usutavaks mahasalgamiseks". Kui see on Itaalia allveelaev, siis puuduvad USA-le viitavad füüsilised tõendid. Nii võib öelda: "jah, need Itaalia kaptenid on väga seiklushimulised, te ei saa kunagi itaallasi usaldada."

                              Mälestustahvel Stockholmis mõrvapaigas (BKP/CC BY-SA 3.0)

Palme mõrv

Paljud inimesed kaasatakse usutavasti uue võimalusega ühise Euroopa julgeolekupoliitika õnnestumise. Vähemalt venelased olid vägagi huvitatud millestki sellisest liikumisest.

Palme planeeritud Moskva riigivisiidi 1986. a. teemasid: ühine julgeolekupoliitika ning allveelaevade intsidendid. Uue juhi Gorbatšov'iga on kõik võimalik.

Neli nädalat enne riigivisiiti võis olla läbimurre Palme poliitikas, ta mõrvati.

Gorbatšov: mul ei ole kahtlustki, et see oli poliitiline mõrv. Mõrva leping. Selline mõrv ei juhtu juhuslikult, ei.

Küsimus: Miks te arvate, et see oli poliitiline mõrv?

Gorbatšov: Kui tema nägemus oleksid tõeks osutunud, oleks häiritud võimsad huvid. On rühmi, mis ei ole huvitatud paremast maailmast.

Järelmärkused

Rootsi riigi kanal SVT ostis dokumentaalfilmi ja lasi selle rootsi keelde tõlkida. Küsimusele vastates, ütles SVT, et nad kavatsevad selle saata «pärast suve» 2016. Sellele järgnes Rootsi relvajõudude esindajate kriitiline kommentaar, selgitades kehtestatud liini allveelaeva küsimusele ja kus nad arvasid, et dokumentaalfilm oli vale. Lõpuks SVT tühistas plaani.

Dirk Pohlmann, vaatamata oma arvukatele varasemaile dokumentaalfilmidele, laialdastele teadmistele selles valdkonnas ja vaieldamatule ajakirjanduslikule talendile, ei sõlmitud temaga lepingut ühegi uue dokumentaalfilmi tegemiseks. Tema viimane fookus, dokumenteerimine, kuidas Saksa osa Wikipedias on rangelt kontrollitud väikese kliki Wiki-toimetajate poolt, kes ei võimalda tundlikes küsimustes eriarvamusi, ja kus transatlantilise liini kriitikud on põhjaliku iseloomuga mõrvatud sarnaselt Phillip Cross afäärile Suurbritannias, see on avaldatud ainult alternatiivpressis.

Dokumentaalfilm lõpeb:

Reagan pani aluse erivägede ja luureteenistuste hiiglaslikule laienemisele. Täna on neil eelarvest umbes 80 miljardit dollarit. Tema Pettuskomitee oli tohutult edukas. Kui tihti on tema meetodeid kopeeritud? Reagani meetod on nüüd ka Venemaa juhtkonnale teada. Ja sellest ajast maksab käesolev meetod kõrget hinda.

Mida me kõik maksame.

Terje Maloy